Kuidas teie harjutate oma päevasi toimetusi ja uue ilmakodaniku päevast und kodus? Mul on toimekas mees, kes harjub ka alles uue režiimiga ja kipub päevasi toimetusi tehes lärmi tegema. Ta tõesti püüab olla vaikselt ja solvub, kui ma ütlen, tsst, et ära kolista nii palju, ütleb, et ma reageerin üle. Beebi on elutoas koos meiega, seal teeb oma päevased uned. Aga kas pigem peaks siis olema ikkagi magamistoas või kuidas teie harjutate nö. päevaste müradega, ei saa ju kõik hetked hiilida ja sosistada ainult. Telekas mängib taustaks pigem vaiksemalt. Mina ise oskan olla vaikselt aga mees eriti ei oska, lihtsalt on raske käega ja asjad kipuvad käes kolisema liiast. Laps ei ärka otseselt selle müra peale vaid vahest niheleb. Ei taha ju nö “vati” sisse ka pakkida last, et haudvaikus peab olema ka päeval. Või on selline mõõdukas “müra” normaalne ja ma ise pabistan, et laps ei saa rahulikku und nautida.
Teema: Nädalase beebi päevane uni ja harjutamine koduse “müraga”
Pabistad ise üle ehk – muidugi on beebide taluvus ja uni erinev. Beebi uni on üldiselt väga hea, igasugune taustmüra isegi aitab paremini magada, seega eriti hea on kui laps on just harjunud müraga magama (nt kärutades). Meil magas elutoas ja ka suuremad koosviibimised maha – nt a la 10 inimest, söögilaua melu jmt olme jutt ja müra. Kuid siiski proovisime selliseid ehmatavaid helisid vältida, et päris samas toas järsku puurima ei hakka ja kolksuga harjavart maha ei lase jne.
Olen TA. Jah, eks ikka kipuvad asjad kukkuma või kolistad liiast, kui tahad vaikselt pigem tegutseda. Aitäh vastamast!
Mina just nimme harjutasin beebist peale last niiöelda tavalise elu juurde kuuluva “lärmiga”. Et ei peaks tulevikus kikivarvul kõndima kui laps magab.
Ei äratanud teda ei naabrite puurimine ja sain isegi tolmuimejaga teha, kui laps magas. Jah, sellisel juhul ma ikka panin ta teise tuppa ja ukse vahelt kinni.
Ma ei teagi, kas see oli minu teene või sattuski sügava unega laps aga nüüd juba suurenagi, võib õues käia kasvõi ilutulestik ja tema magab rahus edasi. Samuti ei häiri tema magamist see, kui vahel harva külalised hilisõhtuni istuvad.
Mul esimene laps magas ka müraga, ei teinud väljagi, aga teine laps on hoopis tundlikum ja käimegi kikivarvul, et ta natukenegi magaks. Lapsed on erineva tundlikusega müra suhtes. Kui ikka näed, et ta olmehelidega magada ei saa, siis teise tuppa ja vaikus majja.
Mina nõuan kodus (toas) absoluutselt täielikku vaikust sel hetkel, kui last magama panen. Kõik istuvad ja loevad vms sel hetkel. Kui on uinunud, siis pakin lapse vankrisse ja lükkan terrassile. Magamajäämise hetkel, kui veel nagu päris ei maga, aga pisut juba silmad vajuvad kinni ajab igasugune kolin loomulikult jälle täiesti üles. Jah, ta jääb lõpuks, aga mul võtab protsess 10min asemel aega 30min. Aja raiskamine. Kui juba magab, siis võib õues naabrimees mootorsae ka käima tõmmata, vahet pole. Selles mõttes õuemüraga on harjunud ja magab hästi.
Aga eks raskemaid perioode tuleb ka ette, kui nt hambad tulevad (mitu korraga). Siis panedki reaalselt tunni magama, vaikuses või mitte ja laps magab ikka ainult 35min korraga. Siis olen kehvematel päevadel isegi valuvaigistit andnud, minu poistel hambad tulnud ka palavikuga, selles mõttes paratsetamooli küünal ok. Magamata ja valus laps on hullem, kui rohtu saanud magav hambavalus laps. Mul 2 last, noorem hetkel aastane ja mõlemaga nii toiminud.
Niisama olmemüra ja taustahääled beebit ei seganud aga magama jäämise ajal nii 10 minutit pidi tõesti vaikus olema. Vastasel juhul ta lihtsalt ei jäänud magama. Aga kui juba magas siis oli OK. Lapse kõrval otse loomulikult ei lärmanud aga tavalised olmehääled olid ikka.
Paraku laste tundlikkus on erinev ja loomult kehva unega last kuldmagajaks mingi valemiga ei treeni.
Vanem laps on meil selline, kes magab igal pool ja igasuguse müraga. Väiksem täpselt vastupidine, kuigi peaks olema ju sünnist saati müraga harjunud tänu vanemale vennale. Kuid pisem just selline, et isegi ukselinki ei või liiga kõvasti alla vajutada. Mõlemad lapsed olen lõunaune ajaks pannud magmistuppa. Ise tahaks ju ka pigem rahulikumas keskkonnas puhata.
Esimese lapsega käitusin samamoodi nagu teemalagataja, ei julgenud istuda ega astuda. Algul isegi oleks võinud ikka seda olmekära rohkem olla, niikuinii magas maha. Pärast oli juba raskem (kuu-kahe pärast), sest ei maganud üldse enam hästi toas. Kui magas toas, siis olimegi vaiksed, õues magades magas nagu nottida suure tee ääres kõndides.
Teine laps oli sünnist saadik halva unega, nii toas kui väljas.
Kolmas laps magas kisas väga hästi ja vahel siiani, kuigi teatud helide suhtes on ta tundlik ja ärkab.
Ühesõnaga soovitan pigem mitte nii vaikselt olema. 🙂
TA- jah, eks see esimese lapsega ole, et kipud üle pabistama:) vähemalt mul on nii. Õnneks saab ka ennast treenida ja meest:) Õues magab vankris jalutades tõesti nagu nott, ei häiri autod ega muu müra.
Minu meelest on vastsündinutel esimestel kuudel nii sügav uni, et nad magavad lärmist hoolimata igal pool. Lärm hakkab häirima alles hiljem kui neil unevajadus väiksemaks hakkab muutuma. Ja päris ainult harjutamises see kinni ei ole, ka osad täiskasvanud on sügavama unega ja teised kergemaga. Ei ole sugugi nii sirgjooneliselt, et need kergema unega on beebist saadik haudvaikuses maganud – une sügavus on individuaalne.
Mind hoopis huvitab, et mida see mees nii hirmsasti toimetab siis koguaeg? Esimese beebiga oli meil elutoas 2 müra – telekas või tolmuimeja. Äkki on liiga palju kola jalus, et koguaeg kolistab? Vaja suurpuhastust.
Kui laps ei ärka, las olla. Kui ärkab, siis elutuba pole ju magamiseks – pigem siis laps magamistuppa.
Beebi on elutoas koos meiega, seal teeb oma päevased uned.
Telekas mängib taustaks pigem vaiksemalt.
Beebi une taustaks mängib teil TELEKAS???😮
