Teema: Nädalavahetuste hommikune jant

Keera magamistoa uks lukku.

Kas sa oled see emme, kes ei taha, et üks laps sind puudutab ja teisel armsa kaisulooma ära viskasid?

Aga see on ka lapse jaoks ainus aeg, kus ta saab olla teie juures hommikuti. Ja nii väike ei oska oma tundeid ja vajadusi väljendada, olen eelkõnelejaga nõus, et ilmselt ta otsib lähedust ja turvatunnet.
mäletan omagi lapsepõlvest, kui tore ja eriline oli see, kui sai vanemate voodis vahel hommikuti olla. Selline soe ja turvaline tunne oli.
Mida laps küll mõtleb ja tunneb, kui temaga selle pärast pahandada ja teda ära ajada?

#3787991:

Miks laps peab üksi teise tuppa minema? Te olete ju pere. Laps tahab teie lähedal olla, otsib lähedust. Väikeste lastega ei saagi kaua magada. Ärgake kõik koos üles ja hakake tegutsema.

Teemaalgataja ju ei eeldagi, et laps üksi peaks minema vaid, et ta oleks nõus ühe vanemaga minema. Minu arvates see ei ole palju tahetud, et nii suure lapse kõrvalt vanemad ühe hommiku nädalas saaks välja magada. Kahjuks nõu ei oska anda kuna oma lastele on see sünnist saadik sisse harjutatud ja elementaarne ka neljasele, et teiste und tuleb austada.

Olete lapse ära hellitanud ja nüüd tuleb kannatada. Milleks üldse sisse harjutada taoline komme? Ei ole mingit põhjust lapsel hommikul vanemate voodis aeleda. Nüüd reeglid paika ja peate olema järjepidevad. Konkreetsed karistused, kui reegleid rikub. Vanematel on täielik õigus ennast välja puhata ja laps pole enam imik.

Ma ei mäleta enam täpselt, mis vanuses minu laps seda katsetas, aga igatahes sai ta lõpuks aru selgitusest, et kui me oma und täis magada ei saa, on meil päeval paha tuju ja oleme väsinud, seega ei jaksa temaga koos toredaid asju teha. Ma isegi ühe korra jätsin ära lapsega päevaks planeeritud käigu, läksin selle asemel hoopis magama.
Hommikul kaissu võis meil laps muidu tulla küll, isegi veel suuremana, kui tahtis, aga vaikselt pidi olema. Mõnikord on mingi paha unenägu vms, see võimalus võiks ikka jääda.

Minu lapsed ei tule mulle voodisse. Küll aga ärkab 5-aastane oma toas kell 5.30–6.00 ja kõige paremal juhul suudab ta umbes kolmveerand tundi vaikselt olla (= veerib oma toas sosinal raamatuid, ma oma õrna hommikuse unega ikkagi magada ei suuda). Seda, et ta üle tunni ihuüksi hiirvaikselt olla suudaks, tundub mulle tõtt-öelda endalegi palju loota, ehkki NIIIIII tahaks mõnelgi hommikul magada.

Minu uni minu uneks, aga kõige jamam on see, et viiene ajab oma toimetamisega üles ka seitsmese õe, kes tõesti hädasti lisaund vajaks (lapsed ei maga ühes toas). Ja sellele ma pole suutnud head lahendust leida. Väiksem isegi püüab vaikne olla ja sosistada, aga ikka läheb tal meelest ära ja mingil hetkel hüüab midagi kõva häälega üle korteri.

Kas tõesti enamikul teil suudavad mudilased ihuüksi hiirvaikselt veeta TUNDIDE KAUPA? Kuidas te selle ometi saavutanud olete? Varem või hiljem ju väikesel lapsel hakkab surmigav ja tahab väljakannatamatult seltsi (enamik mänguasju ju ka rohkem või vähem kolisevad ning on seetõttu varahommikul keelatud).

#3788607:

Loomulikult ei pea laps üle tunni hiirvaikselt olema! Võib loomulikult mängida, tehes seejuures ka normaalseid hääli, aga mitte sihilikult LÄRMATA, et vanemaid üles ajada. Helitase võiks olla tavaline vestluse hääl, mingid suvalised mütsatused ja kolksud küll ei sega ju, kui päriselt hommikul uni on.

No tore on, kui kellelgi on mõnusalt raske ja sügav uni, kadestan. Minu uni kahjuks on juba umbes kella 4st hommikul nii heitlik, et iga väikseimgi heli äratab. 🙁 Ja see ei tähenda kaugeltki, et mul “päriselt” hommikul und ei oleks! Ma olen kohutavalt kurnatud, juba kuid pole ühelgi nädalal keskmine ööpäevane unetundide arv nutikella järgi üle 5,5 tunni tulnud. 🙁 Ja kui õnnestub vaikust saada, siis magaks hommikul kümneni … Aga jah, “normaalsete” helide keskel see kahjuks ei õnnestu.

Suurema lapsega on ka nii, et eks ta minust magab ikka sügavamalt ja mingi aja ta suudab magada, kui väiksem õde kõrvaltoas “normaalselt” mängib või vaikselt telekat vaatab, aga mingis unefaasis, kui uni on korraks kergem, võib suhteliselt väike heli teda äratada. Samas, kui väiksem on nt ööseks vanaema-vanaisa juures, magame mõlemad suurema lapsega hommikul mõnuga kaua.

Ega ilmselt polegi muud, kui leppida. Suuremast lapsest on siiski kahju, sest näen, et ta vajaks ikkagi rohkem und. Endast on ka veidi kahju, aga mitte nii, sest mina olen täiskasvanu ja oma lapsega tegelemine vajadusel on elementaarne.

Siiski, ütleme isegi, et vanemad magavad raskelt ja suudavad tukkuda kergemate mängimishelide saatel. Kas sel juhul varakult ärkavad mudilased suudavad tõesti MITU TUNDI mängida omapäi, ilma et üldse suhtlust ega vanemate abi millekski vajaksid? Kõht tühjaks ei lähe? Mitte millegagi väikestki abi ei vaja? Üksi oleval lapsel hirmigav ei hakka? Ma mõtlen just neid variante, kui lapsed tõusevad kella 6 paiku, aga vanemad tahaksid vähemalt 8-9ni magada.

#3788791:

Need, kel on hommikul erk uni, kas see ei aita, kui panete vastu hommikut kõrvatropid või padja pea peale? Mina teen nii, kui mees või lapsed enne mind tõusevad, sest mul on unehäired ja muidu ei saaks ma üldse magada. Seda hirmu ei ole nagunii, et siis ei kuule vajalikke asju, sest kisa tuleb ka kõrvatroppidest üle, lihtsalt igat vaikset krõpsu ei kuule.

Kui näiteks mees läheb lapsega teise tuppa, paned ise kõrvatropid ja magad võimalusel edasi.

Tänan soovitamast. 🙂 Ma olen isegi kaalunud seda, aga kuna olen peres ainus täiskasvanu, siis pole ikka julgenud seni, er järsku on lastel päriselt midagi vaja, aga mina ei kuule … Kui kasvavad veel natuke, võib-olla tõesti? Ma peaks suuremale lapsele kõrvatropid panema vist praegu hoopis. 🙂

Mis kell laps magama läheb, et ta nii vara ärkab? Üldise kodurahu nimel võiks nihutada lapse magamamineku aega hilisemaks või jätta ära päevauned, juhul, kui need veel on.

#3788380:

Kas tõesti enamikul teil suudavad mudilased ihuüksi hiirvaikselt veeta TUNDIDE KAUPA? Kuidas te selle ometi saavutanud olete? Varem või hiljem ju väikesel lapsel hakkab surmigav ja tahab väljakannatamatult seltsi (enamik mänguasju ju ka rohkem või vähem kolisevad ning on seetõttu varahommikul keelatud).

Ega seda jah tundidepikkuselt nõuda või õpetada tõesti ei saa, sõltub pigem ikka lapse kaasasündinud iseloomust. Mina ise näiteks juba päris väikese lapsena lausa jumaldasin nii üksinda kodus olemist kui ka hommikul vara enne teisi tõusmist (nädalavahetusel, sest nädala sees olid vanemad juba vara üleval). Tegutsesin tõesti juba 4-5 aastasena hiirvaikselt, tegin mingeid oma toimetusi, aga tihti valmistasin ka pere jaoks hommikusööki ette, kõike seda mida oskasin ja mis ei tekitanud mingeid helisid, nii et pere tõustes oli neil ainult “kolisev” osa teha. Mulle lihtsalt nii meeldis omaette tegutseda. Ja üks mu lastest on täpselt samasugune, tal pole kunagi olnud probleemi omaette mängimisega, tal on huvitav. Teised kaks (poisid) on niisugused põõnajad, et liiga vara ärkamisega neil mingit probleemi pole, pehmelt öeldes.

mina ütleks viiesele, et meie voodisse tohib tulla ainult siis, kui läheb vaikselt ise toimetama nädalavahetusel. muidu läheb uks lukku, sest meie tahame magada.  viiene on suur ju. mina pole kunagi keelanud lapsel oma voodisse tulla, aga kui tal uni ära läheb, ärgaku ise, mina magan edasi.

#3791566:

#3789467:

Aga kui lapsevanem on väsinud ja kurnatud ja hommikul kaua magada ei saa, siis võib ju õhtul koos lapsega magama minna – kui minna näiteks õhtul kell 22.00 magama, siis kell 6 hommikul tõustes oled juba 8 tundi magada saanud ja pole muret koos lapsega tegutsema asuda.

Ma teen muidu õhtuti neid tööasju, milleks päeval laste kõrvalt piisavalt süveneda pole võimalik. Aga no see selleks. Ega vingumine ei aita, on nagu on. ????

Aga siis oleks abi äkki hoopis lastele päeval, kui sa töötad, hoidja leida kui nad lasteaias ei käi?  Äkki tahab laps lihtsalt segamatult ema tähelepanu ja puhkepäeva hommikul on selleks lootust – siis ema ei ürita samal ajal töötada.   Saad päeval segamata oma töö-asjad korda ajada, pärast tööpäeva perele ja lastele püheduda, ilma et peaks ootama, et saaks juba rahu et veel vajalikke tööasju teha ja õhtul väsimuse korral varem magama minna ja ennast korralikult välja puhata ja siis jaksad ka varem lastega ärgata.

Meie kehtestasime reeglid. Kes tahab vara ärgata, peab seda tegema nii, et teised saavad magada. Kes ei suuda, lamab vaikselt seni voodis, kuni pere ärkab. Kui valik oli ainult nende kahe võimaluse vahel, valisid lapsed hommikuti ise vaikselt tegutsemisemise. Muidugi lapsevanem peab olema piisavalt järjekindel ja selle voodis püsimise reegli ka toimima panema. Vähesed lapsed saavad selle reegli esimese ütlemise peale selgeks. Nüüd, mil lapsed on suuremad käib sama reegel õhtu kohta, kes tahab pärast 21 üleval olla, peab oskama vaikselt toimetada ja ise enesega hakkama saama, kes ei suuda seda, on liiga väike ja peab minema kell 21 voodisse.

#3787941:

Mul 5 aastane laps. Iga öö tuleb ta märkamatult ema ja ise voodisse. Enamasti ma ei märkagi kui ta tuleb kuna voodi on lai.

Mure on aga selles, et laupäeval või pühapäeval tahaks vahel hiljem ärgata kui 6 või 7.

Tahaks, et kasvõi üks vanem ärkab lapsega ja üks saab raskest tööst puhata.

Laps on aga nii jonnakas, et keeldub minema multikaid vaatama või mängima. Tahab ka pikutada ema isa voodis, kuid ta ei oska seal vaikselt olla – niheleb, hakkab ka kõva häälega rääkima. Ei reageeri, et sosistaks. Ühesõnaga on trotsi täis ja väga kangekaelne. Ma ei saa aru millest nii jonni täis läheb. Pissile ei taha, hommikuhelbeid ei taha, vetsu ei taha. Ma ei suuda tuvastada vajadust, mis on selle taga, et peaks kohe hommikul jonnakaks muutuma.

Mis on teie mõtted, kuidas lahendada, et üks vanemgi saaks kauem puhata ja laps oleks nõus teise tuppa minema telekat vaatama.

Või selles vanuses veel vara seda tahta?

Mina umbes selles vanuses läksin ise vaikselt panin teleka tööle ja proovisin olla võimalikult vaikselt et vanemaid mitte üles ajada.

Tuleb õhtul varem magama minna. Su laps on 5 aastane ühe suve. Sul on praegu võimalus näidata lapsele, et ta on teile oluline. HEtkel annad lapsele teada, et ta on tühine ja tähtsusetu. Kuidas sa ise käituks, kui sulle kaks kõige kallimat inimest näitavad välja, et sa oled tõrjutud ja mittetahetud. Eks on üks vana aja võte, mis paneb lapse vaikselt olema. Hirmutamine ja vägivald. Ehk siis oled valmis hirmutama ja vägivaldne olema, et laps hommiku magada laseks. Soovitan ikkagi näidata lapsele, et ta on oluline, tulla mõlemad üles ja tegeledagi koos kõigega, mis hommikuti teha saab. See on sinu laps, mitte asi, mille saab kapi peale panna. Nii et tahad väljamagada, mine õhtu varem magama, et hommiku saaks olla rõõmus, et sul on laps, kes veel tahab vanematega koos olla.