Teema: Näen midagi piinlikku, mida ma teen?

Ikka tahaks, et öeldaks. Sõimamisest ei saa aru, ise ilmselt vastupidi kohmetuks ja tunneks piinlikust, et võimalik tänu ehk ei pruugikski olukorras meelde tulla ja midagi vastu öelda. Võibolla korra kohmakas aitäh tuleks, aga tänutunne sisimas, eriti hiljem oleks kindlasti suurem. Sõim küll üle huulte ei tuleks, isegi alguses arusaamatus olukorras, et mida inimene mõtles.

Muidugi võimalik kui näts juustes ja minek poodi just selle jaoks kääre ostma, siis pigem tahaks jah, et keegi ei märkaks ja tähelepanu ei pööraks, aga tundub suht väike võimalus taoliseks olukorraks. Sõimamiseks ikkagi põhjust ei näeks. Või näiteks tean ise ka, et sukkpüksid on katki, aga pole võimalik ära võtta siis ehk oleks jah tunne, et mis teiste asi on, et kannangi katkisi sukkpükse kui tahan ja peavadki nii olema 😀 Kuigi noh, seelik sukkpükstes näite puhul ei tahaks seda varianti ka uskuda.

Mul on olnud trennis pluus pahempidi seljas ja krt keegi ei öelnud!

#3029836:

Mul on olnud trennis pluus pahempidi seljas ja krt keegi ei öelnud!

Mul oli kunagi firmapeol nii, et pluus läks peale sauna pahupidi selga. Keegi ei öelnud, võimalik, et ei märgatud, sest eks alkot oli omajagu tarbitud. Hiljem piltidelt nägin alles

Ma olen ükskorsd näinud, et trennis olid ühel naisel püksid pahupidi. Keegi ei öelnud, polnud ju nii avalik koht, aga kui ta ise avastas, siis vahetas keset saali seistes ära. Veider oli vaadata.

Mul endal on ükskord olnud seelik aluspükste vahel, nii et terve tagumik oli paljas. Juhtus ühes kohvikus, kus perega käisime. Mina läksin leti juurest midagi tellima ja mees ja lased selle asemel, et vaikselt tähalapanu juhtida, lihtsalt möirgasid naerda, ise avastasingi alles hiljem tänaval. Kuigi juhtus mitu aastat tagasi, on siiamaani meel mõru, kui see reaktsioon meelde tuleb.

Mul sukad jooksid ja poes üks naine ütles. Olin väga tänulik, sest sain kohe uued osta.

Teine naljakas moment oli ühel seminaril, kus olid enamus mehed ja peale minu üks vanem proua. Kui wc-sse läksin, siis proua jooksis mulle järgi, etöelda, et mu valgel seelikul on täpselt tagumiku peal pruun plekk. Ok, piinlik ja tänu talle. Hakkasin siis plekki nühkima ja mõtlesin seeliku viltu selga keerata, aga see proua oli nii abivalmis, et hankis lapi ja nõudepesuvahendi ja hakkas tagumiku nühkima. Jube piinlik ja naljakas oli. Nii palju abi ka ei vajanud

Ükskord olin koosolekul, õnneks ainult 2 inimest peale minu. Ja mu rinnahoidja traat oli kaardus kampsuni vahelt välja turritamas. Meeskolleeg küsis kas see on mingi pealtkuulamisaparaadi antenn. Mu meelest see oli nii naljakas.

Parem ikka kui öeldakse, saab kohe selle üle naerda, kui see et hiljem ise avastan ja siis hakkan kerima peas, et ei tea kas teised nägid ja mida mõtlesid.

Huvitav lugeda.
Teadupärast saavad enamus siin 4k palka, kuid ometi käiakse ringi katkiste riiete ja rinnahoidjatega (ei juhtu kindlasti ühe päevaga). Igaks juhuks niit ja nõel ka koguaeg kaasas, et saaks oma kõrgkvaliteetseid Armanisid ja Guccisid iga hetk parandada…

#3030185:

Ükskord olin koosolekul, õnneks ainult 2 inimest peale minu. Ja mu rinnahoidja traat oli kaardus kampsuni vahelt välja turritamas. Meeskolleeg küsis kas see on mingi pealtkuulamisaparaadi antenn. Mu meelest see oli nii naljakas.

Parem ikka kui öeldakse, saab kohe selle üle naerda, kui see et hiljem ise avastan ja siis hakkan kerima peas, et ei tea kas teised nägid ja mida mõtlesid.

😀 😀 😀

Asendustegevus. Arutle parem selle üle, et kuidas reageerid, kui näed tänaval kedagi hädas olevat. Kui paljud hakkaksid võõrast inimest vajadusel elustama?

Mul oli nii uhke bussipeatuses oma uue kollase jakiga seista rind kummis. kuniks üks tädi ütles, et silt (allahindluse silt!) rippus selja peal.

otsisin ühel üritusel sõpra taga ja avasin tema auto tagumise ukse. põrutas tagaistme peal oma naist. siis oli küll piinlik. midagi ei osanud öelda. uks kinni tagasi.

Hea teema 😉

Olen paaril korral peatanud arsti juurest tulnud inimese sinistes kilesussides, alati on tänatud ja naeratatud.
Ise kõmpisin poest välja – ostukorv käevangus. Õnneks ise märkasin, et jalutan nii tänaval.

Hiljuti ütles võõras administraator, et sukk tagant jookseb – olin väga tänulik, kuna oli plaan veel edasi linna minna, sisi oleks tobe olnud nii ringi lipata. Seal samas andis mulle ka niiti ja nõela, ning sain wc hädapäraselt suka ära parandaa.

Teine piinlik olukord oli selline, et ootasin parasjagu ülikooli koridoris ukse taga, et saaks mingid paberid korda ajada. Sel päeval oli mul seljas eest nööbitav triiksärk, kuid sellel olid nii totakad nööbid, et läksid väga lihtsalt lahti. Kuna tavapäraselt läks lahti ainult 1-2 ülemist nööpi ja ma enamasti avastasin kohe, siis arvasin, et kärab küll pluusi kanda. Noh, seisin seal ukse taga ca 10-15 min. ja ootasin oma korda. Kõnniti must sealt ka mööda ja ehk vaadati mind ka rohkem, kui tavapäraselt, mis seal ikka.
Aga kui uksest sisse sain, siis vaatas mind suurte silmadega naine väga hämmingus näoga. Enam vähem samal hetkel sain ise ka aru, et nööpidest kinni oli mul ainult kõige alumine nööp. No üldse ei olnud märganud, et nööbid lahti läksid.
Ja mitte keegi ei öelnud mulle… Erit ma ei põdenud, pigem on naljakas seik, mida meenutada.

Ei kujuta ettegi, et keegi peaks sõimama, ikka väga imelik 😀

Kunagi nägin poeleti ees suvisel ajal suuuurt meest, kes kummardus kuidagi nii letile, et no päriselt – pool tagumikku oli paljas. No siis ma ei öelnud küll midagi, sest omal oli ka kuidagi piinlik, ei teadnud kuhu silmi pöörata, naerda ka ei julgenud.