Hiljuti ütles võõras administraator, et sukk tagant jookseb – olin väga tänulik, kuna oli plaan veel edasi linna minna, sisi oleks tobe olnud nii ringi lipata. Seal samas andis mulle ka niiti ja nõela, ning sain wc hädapäraselt suka ära parandaa.
Teine piinlik olukord oli selline, et ootasin parasjagu ülikooli koridoris ukse taga, et saaks mingid paberid korda ajada. Sel päeval oli mul seljas eest nööbitav triiksärk, kuid sellel olid nii totakad nööbid, et läksid väga lihtsalt lahti. Kuna tavapäraselt läks lahti ainult 1-2 ülemist nööpi ja ma enamasti avastasin kohe, siis arvasin, et kärab küll pluusi kanda. Noh, seisin seal ukse taga ca 10-15 min. ja ootasin oma korda. Kõnniti must sealt ka mööda ja ehk vaadati mind ka rohkem, kui tavapäraselt, mis seal ikka.
Aga kui uksest sisse sain, siis vaatas mind suurte silmadega naine väga hämmingus näoga. Enam vähem samal hetkel sain ise ka aru, et nööpidest kinni oli mul ainult kõige alumine nööp. No üldse ei olnud märganud, et nööbid lahti läksid.
Ja mitte keegi ei öelnud mulle… Erit ma ei põdenud, pigem on naljakas seik, mida meenutada.
Ei kujuta ettegi, et keegi peaks sõimama, ikka väga imelik 😀
Kunagi nägin poeleti ees suvisel ajal suuuurt meest, kes kummardus kuidagi nii letile, et no päriselt – pool tagumikku oli paljas. No siis ma ei öelnud küll midagi, sest omal oli ka kuidagi piinlik, ei teadnud kuhu silmi pöörata, naerda ka ei julgenud.