Esileht Ajaviite- ja muud jutud Näen midagi piinlikku, mida ma teen?

Näitan 9 postitust - vahemik 31 kuni 39 (kokku 39 )

Teema: Näen midagi piinlikku, mida ma teen?

Postitas:
Kägu

Nägin ükskord bussipeatuses nooremat naisterahvast, kellel jalas heledamat sorti teksad ja… nojah, ilmselgelt olid tal päevad ja mingid abivahendid alt vedanud, sest jalgevahelt paistis suur punane laik… Vot siis ma küll mõtlesin, et mida teha. Me tulime temaga samalt ürituselt, aga ei tundnud üksteist. Kas oleks pidanud talle ütlema? Aga mida oleks see aidanud? Seljas oli tal lühike jakk, mingit salli vms polnud (soojem aastaaeg), mida nt puusade ümber siduda “õnnetuse” varjamiseks vms. Selles olukorras poleks ju ütlemine teda kuidagi aidanud. Või?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mul on kunagi nahkpüksid tagumiku keskelt õmblusest lahti kärisenud ikka mõnuga, kõndisin mööda linna ja olin enda arust jumala püss ning ägedasti riides, kui keegi selja taga ütles “Issand jumal!” (alguses arvasin et mu vingete pükste kohta!). Õnneks sattusin kobama ja oli jakk kaasas, mida ümber siduda ja koduni kalpsata! 🙂

Asendustegevus. Arutle parem selle üle, et kuidas reageerid, kui näed tänaval kedagi hädas olevat. Kui paljud hakkaksid võõrast inimest vajadusel elustama?

A kui kedagi parasjagu nägemiskaugusel elustada ei ole vaja (olen õppinud ja oskan, on ka vaja läinud elustamisvõtteid kasutada võõra peal), kas siis võib arutada?

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mina ütlesin kunagi töö juures ühele mehele, et tal püksiauk lahti. Ta vastas, et see ongi nii mõeldud. Eks püüdis naljaks keerata.
Paar aastat tagasi käsin kalmistul hilissügisel korrastamas ja pärast läksin kohalikku poodi paari asja ostma. Kui sugulaste juurde jõudsin peale seda, siis nägin, et mu villane müts oli oksaraage ja sammalt täis, nagu metsavennal. Keegi ei öelnud mulle midagi, kõndisin poes nagu vana põder.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Nägin ükskord bussipeatuses nooremat naisterahvast, kellel jalas heledamat sorti teksad ja… nojah, ilmselgelt olid tal päevad ja mingid abivahendid alt vedanud, sest jalgevahelt paistis suur punane laik… Vot siis ma küll mõtlesin, et mida teha. Me tulime temaga samalt ürituselt, aga ei tundnud üksteist. Kas oleks pidanud talle ütlema? Aga mida oleks see aidanud? Seljas oli tal lühike jakk, mingit salli vms polnud (soojem aastaaeg), mida nt puusade ümber siduda “õnnetuse” varjamiseks vms. Selles olukorras poleks ju ütlemine teda kuidagi aidanud. Või?

Äkki oleks tal võimalik olnud kioskist endale ajaleht pepu alla osta, et vähemalt bussi istet ei määriks. Äkki oli tal käekotis suveseelik või elas ta kaks maja eemal ja sai minna ka järgmise bussiga? Ehk oleks ta vabalt jaksanud takso tellida ja üksi sõita? No ja kui sa oleksid öelnud, ta oleks igal juhul teadnud ennast seljaga seina suunas hoida, mitte keset perrooni seista.
Lõpuks äkki oleks sul olnud talle sall anda?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Nägin ükskord bussipeatuses nooremat naisterahvast, kellel jalas heledamat sorti teksad ja… nojah, ilmselgelt olid tal päevad ja mingid abivahendid alt vedanud, sest jalgevahelt paistis suur punane laik… Vot siis ma küll mõtlesin, et mida teha. Me tulime temaga samalt ürituselt, aga ei tundnud üksteist. Kas oleks pidanud talle ütlema? Aga mida oleks see aidanud? Seljas oli tal lühike jakk, mingit salli vms polnud (soojem aastaaeg), mida nt puusade ümber siduda “õnnetuse” varjamiseks vms. Selles olukorras poleks ju ütlemine teda kuidagi aidanud. Või?

Äkki oleks tal võimalik olnud kioskist endale ajaleht pepu alla osta, et vähemalt bussi istet ei määriks. Äkki oli tal käekotis suveseelik või elas ta kaks maja eemal ja sai minna ka järgmise bussiga? No ja ta oleks igal juhul teadnud ennast seljaga seina suunas hoida, mitte keset perrooni seista.

Nojah, minu esimene mõte oli vaid see, et tekitan talle selle ütlemisega piinlikkust juurde. Aga seal lähedal ta kindlasti ei elanud, sest nagu ütlesin, tulime samalt ürituselt ja ilmselt sõitis ta bussiga koju nagu minagi. Päris suvi see polnud, nii et mingi seelikut tal kindlasti kaasas polnud. Jah, kõige rohkem see oleks ehk aidanud, et seisaks siis seljaga kuskile seina/nurga poole.

Selle teemaga seoses ma just hakkasingi mõtlema, et kas ma ise tahaks, kui mulle taolises olukorras ütlema tuldaks. Kui sellest ütlemisest nagu väga suurt tolku pole.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Nägin ükskord bussipeatuses nooremat naisterahvast, kellel jalas heledamat sorti teksad ja… nojah, ilmselgelt olid tal päevad ja mingid abivahendid alt vedanud, sest jalgevahelt paistis suur punane laik… Vot siis ma küll mõtlesin, et mida teha. Me tulime temaga samalt ürituselt, aga ei tundnud üksteist. Kas oleks pidanud talle ütlema? Aga mida oleks see aidanud? Seljas oli tal lühike jakk, mingit salli vms polnud (soojem aastaaeg), mida nt puusade ümber siduda “õnnetuse” varjamiseks vms. Selles olukorras poleks ju ütlemine teda kuidagi aidanud. Või?

Äkki oleks tal võimalik olnud kioskist endale ajaleht pepu alla osta, et vähemalt bussi istet ei määriks. Äkki oli tal käekotis suveseelik või elas ta kaks maja eemal ja sai minna ka järgmise bussiga? No ja ta oleks igal juhul teadnud ennast seljaga seina suunas hoida, mitte keset perrooni seista.

Nojah, minu esimene mõte oli vaid see, et tekitan talle selle ütlemisega piinlikkust juurde. Aga seal lähedal ta kindlasti ei elanud, sest nagu ütlesin, tulime samalt ürituselt ja ilmselt sõitis ta bussiga koju nagu minagi. Päris suvi see polnud, nii et mingi seelikut tal kindlasti kaasas polnud. Jah, kõige rohkem see oleks ehk aidanud, et seisaks siis seljaga kuskile seina/nurga poole.

Selle teemaga seoses ma just hakkasingi mõtlema, et kas ma ise tahaks, kui mulle taolises olukorras ütlema tuldaks. Kui sellest ütlemisest nagu väga suurt tolku pole.

No igal juhul oleks ütlemisest tolku olnud. Ma oleks endale nt sellesama lühikese jaki ümber puusade pannud (või pluusi ümber puusade pannud ja jaki kas või palja ihu peale) ja takso kutsunud. Või endale mõne tuttava järele kutsunud.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

No igal juhul oleks ütlemisest tolku olnud. Ma oleks endale nt sellesama lühikese jaki ümber puusade pannud (või pluusi ümber puusade pannud ja jaki kas või palja ihu peale) ja takso kutsunud. Või endale mõne tuttava järele kutsunud.

Jah, võibolla tõesti… vot ma sellise pikaldasema mõtlemisega ka ja lihtsalt ei osanud selles olukorras nii kiiresti reageerida. Sest ega me seal ju kaua ei oodanud, kokku mõne minuti ehk.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Nägin ükskord bussipeatuses nooremat naisterahvast, kellel jalas heledamat sorti teksad ja… nojah, ilmselgelt olid tal päevad ja mingid abivahendid alt vedanud, sest jalgevahelt paistis suur punane laik… Vot siis ma küll mõtlesin, et mida teha. Me tulime temaga samalt ürituselt, aga ei tundnud üksteist. Kas oleks pidanud talle ütlema? Aga mida oleks see aidanud? Seljas oli tal lühike jakk, mingit salli vms polnud (soojem aastaaeg), mida nt puusade ümber siduda “õnnetuse” varjamiseks vms. Selles olukorras poleks ju ütlemine teda kuidagi aidanud. Või?

Mul sõbranna rääkis, kuidas ta terve öö nuttis, kui ööklubist koju jõudis ja avastas, et ta valgetel pükstel tohutu punane laik.

Ise olen paar korda pingutanud, et kilesussides inimesele järele jõuda 😀 Inimestel on ülearu piinlik selle üle, kuigi arvan, et see üsna levinud asi.
Sõbranna on lehvinud avatud kontoris uhkelt tikk-kontsadel wc-paber pikalt seeliku vahelt lehvimas 😀

Please wait...
Postitas:
Kägu

Noorte puhul ma ei ütleks midagi, kui näts juustes tilpneb. Ehk on see mingi uus trend, mingi kihlvedu, kes teab, mis. Kui päevad on tulekul siis teades oma tsüklit, on võimalik alati tumedaid pükse kanda “nendel päevadel” ja ühel naisel olgu alati kaasas käekotis varusidemed ja tampoonid igaks kümneks juhuks.

Endal on juhtunud, et suvepüksid ootamatult rebenesid ja tulin koju roosades aluspükstes tagumik välja rippumas. Samuti olen 2 korda elus pihta saanud linnukakaga ja keegi mulle midagi ei tulnud ütlema kummalgi juhul.

Please wait...
Näitan 9 postitust - vahemik 31 kuni 39 (kokku 39 )


Esileht Ajaviite- ja muud jutud Näen midagi piinlikku, mida ma teen?