Silmaarstile on seda raske rääkida, kaks korda üritasin, aga ilmselgelt ei saada minust aru, soovitatakse puhata. Perearst saadab silmaarstile.
Viimasel umbes 5 aastal on selline asi, et aegajalt ma enam üldse ei näe lähedale. Samad valgustingimused, sama asukoht, sama arvuti, sama luger.
Suure osa ajast loen prillideta nii raamatut, lugerit kui arvutit. Ja siis äkki umbes kaks korda aastas tekib periood, mil ma ei näe midagi, mis on lähedal. Näiteks reedel ma lugesin samas tugitoolis internetti -näiteks Perekooli- samal kellajal ima prillideta. Täna, kolmapäeval aga on juba teine päev mil ma pean lehe zoomima 175%-200% peale, panema ette oma lugemisprillid (+1), lüitama sisse lisavalguse ja siis ka ei näe, aegajalt pean panema kuvari zoom 200% ja seda vaatama luubiga. Valgus ja kõik on ju sama.
Kui ma ei näe, siis muu tervis, vähemalt see, mida ma ise tunnen 🙂 on ok. Isegi parem. Selline periood kestab 2 nädalat kuni paar kuud ja siis läheb ootamatult üle. Toidulisandite tarvitamises ja menüüs, alkohilotarvitamises ega unerežiimis erisusi pole. Pea ei valuta, tasakaaluhäireid pole. Vererõhk sama (kõrge). Töö on arvutiga nii nägemisperioodil kui mittenägemisperioodil. Magusat ei armasta. Üleliia ei joo ja üldse ei suitseta. Kaugele nägemises muutusi pole.
Kui silmaarst ei tea, siis kuhu ma peaksin pöörduma? Ma ei saa ju kohal olles arstile kuidagi tõestada, et kuu aega tagasi ma nägin paremini-halvemini ja et kuu-kahe pärast ilmselt jälle. Tööl on nõme, kui jälle on see mittenägemise periood, vaatan luubiga ekraani 🙁 Neuroloogile püüdsin rääkida, ta eiras ja soovitas silmarõhku mõõta. See on korras.
Vanus 50+
Või mida teha…