Kirjutan sõbra nimel, tal mure. Mehel on 11kuune poeg. Naisega läksid lahku pisut enne kui naine rasedusest teada sai. Sünnitunnistusel pole mees isana märgitud (on keegi teine). Peale sündi oli laps aegajalt ka oma bioloogilise isa juures, nädalavahetuseti jne (eriti siis kui emal oli vaja pidusse minna). Nüüd läksid lapse vanemad omavahel riidu ning naine ei luba mehel kohtuda oma lapsega, mees pole poega 2 kuud juba näinud ning on murest murtud ja kardab et enam ei näegi. Mida peaks ette võtma, kust ja kuidas alustama? Kas peaks kohtu kaudu nõudma dna testi ning siis ühishooldust ja külastusõigust? Kuhu pöörduma peab ning kelle kanda jääks kohtukulud?
Esileht › Pereelu ja suhted › naine keelab mehel oma lapsega kohtuda
Teema: naine keelab mehel oma lapsega kohtuda
Kohtusse. Isaduse tuvastamine. Kui ta ikkagi pole isa vaid see teine mees, siis võõrast last võõrale mehele ei luba ükski kohus.
Ma tean vist küll kellest jutt. Aga äkki küsid mehe käest, mida tema on valesti/halvasti teinud, et naisega nii riius on et isegi last pole nõus näitama?? Esiteks see mees andis naisele kolakat, sellepärast lahku mindigi. Teiseks, see mees on ise pidevalt ähvardanud, et tahab lapse ainuhooldusõigust, et saada laps endale kasvatada, on ähvardanud et kui laps suuremaks kasvab, siis hakkab lapsele emast halba rääkima jms. Ja seda sellisel hetkel kui peaks just naist kõvasti moosima, et asjad toimiksid. No on ju imelik ja äärmiselt rumal mees. Ma küll kardaks sellist ja hoiaks ennast ja oma last temast eemale.Arvata on, et see ema ei julgegi sellist hullu oma lapse lähedusse lasta. Sellistel asjadel on väga harva ühepoolne põhjus, ei ole see mees nii illikuku midagi
hmm, äkki tõesti tead kellest jutt on, ehk avaldad kus elavad ja nende vanused, siis kindel – muidu pole mõtet spekuleerida 🙂 kas sa naisega sõbranna?
samas, vägivaldne see mees küll pole, seega kahtlen et meil samadest inimestest jutt käib.
ja igaljuhul, lapsega kohtumist pole õigust keelata. kui on hirm siis saab ju teha nii et mees kohtub lapsega naise juuresolekul.
Oot-oot. Kui sünnitunnistusel on teine mees, siis on ju täitsa pädev põhjus last mitte anda. Mul on lapsendatud laps ja ma ka ju ei anna teda bioloogilisle isale. Isegi kui tõestab, et on isa, ikka ei anna ju.
Kui see mees pole kantud lapse sünnitunnistusele isana siis pole tal absoluutselt mingeid õigusi lapsele.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Oot-oot. Kui sünnitunnistusel on teine mees, siis on ju täitsa pädev põhjus last mitte anda. Mul on lapsendatud laps ja ma ka ju ei anna teda bioloogilisle isale. Isegi kui tõestab, et on isa, ikka ei anna ju. [/tsitaat]
No kuule. Ema võib suvalise Vasjaga minna ja lapse Vasja lapseks tunnistada. Aga kui ikka Mihhail on pärisisa, siis kohus tühistab kande Vasja isaduse kohta ja Mihhail saab oma õigused.
Lapsendamisega on teine lugu.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
No kuule. Ema võib suvalise Vasjaga minna ja lapse Vasja lapseks tunnistada. Aga kui ikka Mihhail on pärisisa, siis kohus tühistab kande Vasja isaduse kohta ja Mihhail saab oma õigused.
Lapsendamisega on teine lugu.[/tsitaat]
Aga hetkel on suvaline Vasja lapse isa ja seemne loovutajal ei ole mitte mingeid õigusi.
Naise kirjutatud liba. Ühelgi mehel ei ole selliseid probleeme.
Teema ei ole liba.
Sünnitunnistusel teine mees kirjas, sest lapse bioloogilise isaga olid lahus ning rääkis ära mehe kes oli sel hetkel tema peigmees. Suurest armastusest jne jne pani mees end lapse isana kirja. Paar kuud hiljem helistas see nn Vasja, lapse bioloogilisele isale et tema enam sünnitunnistusel olla ei soovi ja andku mees asi kohtusse ja kirjutagu ümber. Paras tsirkus, kuid mis teha.
Saan aru et tal pole hetkel õigusi kuna sünnitunnistusel teda kirjas pole, samas naine sokutas juba vastsündinud beebi lapse bioloogilisele isale hoida, emmel oli vaja pidusse minna. Laps polnud tehtud ka mingi üheöösuhte tulemusel. Lapse vanemad olid paar, nad jõudsid juba lahku minna enne kui naine rasedusest teada sai. Tean et nad korra veel proovisid et ehk tuleb miskit välja, kuid ei tulnud.
Mees ei oska midagi edasi ette võtta. Kardab et kui ametlikult on tõestatud et tema on lapse isa siis lööb naine elatise selga ning last ikka ei näita(mees siiani maksis raha naisele).
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Teema ei ole liba.
Sünnitunnistusel teine mees kirjas, sest lapse bioloogilise isaga olid lahus ning rääkis ära mehe kes oli sel hetkel tema peigmees. Suurest armastusest jne jne pani mees end lapse isana kirja. Paar kuud hiljem helistas see nn Vasja, lapse bioloogilisele isale et tema enam sünnitunnistusel olla ei soovi ja andku mees asi kohtusse ja kirjutagu ümber. Paras tsirkus, kuid mis teha.
Saan aru et tal pole hetkel õigusi kuna sünnitunnistusel teda kirjas pole, samas naine sokutas juba vastsündinud beebi lapse bioloogilisele isale hoida, emmel oli vaja pidusse minna. Laps polnud tehtud ka mingi üheöösuhte tulemusel. Lapse vanemad olid paar, nad jõudsid juba lahku minna enne kui naine rasedusest teada sai. Tean et nad korra veel proovisid et ehk tuleb miskit välja, kuid ei tulnud.
Mees ei oska midagi edasi ette võtta. Kardab et kui ametlikult on tõestatud et tema on lapse isa siis lööb naine elatise selga ning last ikka ei näita(mees siiani maksis raha naisele).[/tsitaat]Sama viga mis naiste seebikates: naised eeldavad et mehi ka ilgelt erutavad need isaduse ja laste probleemid. Tegelikult teevad selle ümber draamat ainult naised ja MITTE ÜHELGI mehel ei ole mingit emotsionaalset sidet lapsega, kes ei räägi ja kellega ta koos ei ela.
Kuna sinu arust MITTE ÜHELGI mehel pole mingit emotsionaalset sidet lapsega, kes ei räägi ning kellega koos ei elata siis on teema kohe liba? Kas siis mees peaks ootama millal laps suuremaks kasvab ja alles siis otsima kontakti või võitlema lapse nimel? Kas praegu siis pole laps \”tema oma\”, saab selleks alles siis kui laps õpib ära suhtlemise?
See et enamus mehi ei huvitu oma lastest, kui need on väikesed ning ei ela nendega koos – see ei tähenda et KÕIK mehed sellised on.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Kuna sinu arust MITTE ÜHELGI mehel pole mingit emotsionaalset sidet lapsega, kes ei räägi ning kellega koos ei elata siis on teema kohe liba? Kas siis mees peaks ootama millal laps suuremaks kasvab ja alles siis otsima kontakti või võitlema lapse nimel? Kas praegu siis pole laps \”tema oma\”, saab selleks alles siis kui laps õpib ära suhtlemise?
See et enamus mehi ei huvitu oma lastest, kui need on väikesed ning ei ela nendega koos – see ei tähenda et KÕIK mehed sellised on.[/tsitaat]On küll. Sa oled loll.
Algselt tuleb esitada hagi sünniaktis oleva vanema kande vaidlustamiseks. Kui ebaõige kanne lapse isa kohta on tühistatud, alles siis saab esitada isaduse tuvastamise nõude ja selle rahuldamisega kaasnevad kõik muud vanema õigused.
Riigikohtu vastav seisukoht (3-2-3-20-96) on juba aastaid vana, kuid vaevalt et kohtud siin oma seisukohta menetluse suhtes muudavad:
\”Kui sünniakti on isa juba märgitud, tuleb kõigepealt vaidlustada see kanne ja alles pärast kohtuotsuse jõustumist saab lahendada teisest mehest põlvnemise tuvastamise hagi. Sünniaktis isa vaidlustamise ja lapse põlvnemise tuvastamise hagide üheaegne läbivaatamine ei ole lubatud\”.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]hmm, äkki tõesti tead kellest jutt on, ehk avaldad kus elavad ja nende vanused, siis kindel – muidu pole mõtet spekuleerida :)[/tsitaat]paneme ikka nimed ja isikukoodid ka kirja, mis siin muidu spekuleerime
Esileht › Pereelu ja suhted › naine keelab mehel oma lapsega kohtuda
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.