Esileht Pereelu ja suhted Naine, kes ei soovi lapsi

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 119 )

Teema: Naine, kes ei soovi lapsi

Postitas:
Kägu

Ehk on siin ka selliseid naisi. Mind huvitab, mis on peamised põhjused, miks üldse oma ellu lapsi ei soovita? Olin just hiljuti seltskonnas ja seal oli üks väga atraktiivne, tark, intelligentne ja tore naisterahvas. Kui jutt läks lastesaamise peale, siis tema vastas, et tema on seda mõelnud, kuid tunneb, et ta ei soovi lapsi. Mitte kunagi. Tal on kõik olemas: ilus kodu, hea töökoht, hea haridus, väga tore mees, kellega pikalt abieluski olnud ehk siis nagu tugev nö aluspind on olemas.

Ei tahtnud rohkem seal seltskonnas seda teemat uurida, kuna ta ise ka sellest täpsemalt ei rääkinud. Siin, anonüümselt, on nagu lihtsam küsida.

Kes ei soovi lapsi või kelle mõni lähedasem sõbranna ei soovi ja on sellest rääkinud – mis on need peamised põhjused ja tegurid, miks sellisel seisukohal ollakse?

Teema ei ole tehtud kellegi ega tema eluvalikute halvustamiseks!
Aitäh vastuste eest.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Pole seda “emadusegeeni” ilmselt. Lapsed ei tekita mingeid tundeid, kuigi suguvõsas ja tutvusringkonnas on neid palju. Ka töö on seotud lastega. Miks just nii? Omal ajal õppides oli ala huvitav, mitte lapsed ise.
Tunnistan enda egoismi ja ilmselt ka mugavusvajadust. Võin neid hoida ja nendega koos töötada, aga päevast-päeva nad väsitaks ka tüütaks mind. Üks mitme lapse ema ohib pidevalt, et kui vaid saaks nädalagi ilma lasteta olla. Samas lisab alati juurde, et lapsed on ta elu parim otsus. Minu meelest veits silmakirjalik ja sugugi mitte vähem egoistlik, kuna tema majanduslik hakksmasaamine ja suhted pole just kiita. Mida lapsed sellest ema “parimast otsusest” arvavad, ei hakka spekuleerima. Väga õnnelikud mad vist ei saa olla järjekordse “isa”, pideva kolimise ja mitte kõige patemate võimaluste üle. Kuid eks see ole igaühe oma otsus.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Olin ise aastaid tagasi just seesama naine, kes ei soovinud lapsi. Kui aus olla siis lausa vastikud olid nad minu jaoks. Iga kord polikliinikus ukse taga istudes pidin mõnega neist olude sunnil suhtlema- kohutav piin tundus sel ajal. Pole iial olnud nö.nämmutaja tüüp ja vastik oli vaadata neid emasid, kes pudi keeles rääkisid ja nännutasid, toidujääke sõid jne jne. Neid põhjuseid oli nii palju. Kõige hirmsamad olid need emade näod- Laske mind maha vms…
Unistasin ilusast elust abikaasa ja kena koduga. Reisida, magada nii kaua kui süda lustib ja olin väga egoistlik sel ajal ilmselt.
Aastad läksid ja siis juhtus, et jäin rasedaks spiraaliga. Kuigi olin meeletus hirmus otsustasime sünnitamise kasuks, sest tundus nagu märgina kuskilt mujalt. Peale esimese lapse sündi muutus mu mõttemaailm kardinaalselt. Sain emaks ja nüüdseks on neid kokku kolm.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Minu jaoks on jälle arusaamatu, miks ma peaksin lapsi saama

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 12 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

PS ma täpsustan oma seisukohta. Inimene sünnib üksikindiviidina. Ta võib olla lastetu elu lõpuni, ta ei otsusta seda,ta lihtsalt on, see on tema loomulik olek. Ta aga PEAB otsustama,et ta tahab lapsi saada, ehk ta peab mõtlema,vaagima,otsustama ja selle ellu viima. Lapsed ei juhtu niisama,srlleks on ikka teadlikku tegevust vaja.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 12 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mul on kahju sellest, kui targad ja ilusad inimesed ei taha järglasi. Head geenid jäävad edasi kandmata.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Häid geene pole olemas 🙂 ütleks sulle iga bioloog. On lihtsalt geenid. Geeniuste vanemad on vägagi keskpärased. Ma usun valikuvabadusse ja kujutlusvõimesse.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 12 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Minu jaoks on jälle arusaamatu, miks ma peaksin lapsi saama

Minu jaoks on seevastu arusaamatu see, miks mõnele on arusaamatu, et kõik lapsi ei tahagi?
No ei taha ja kõik, mis see teemaalgataja asi arutleda on? Või mis sellega seoses nagu kipitab? Et oled ise teinud vale otsuse?

Osadele meeldib punane auto, osadele must, aga teha teema sellest, et miks osadele punane ei meeldi…??? Noo ma ei tea…
Kergelt ohoo tundub see asi.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ma arvan, et minust saaks hea ema, aga ma ei taha seda vastutust, mis kaasneb lastega. Minu ema ei adunud, kui suur see on ja julgen arvata, et temaga sarnaseid inimesi on liiga palju. Enne jäädakse rasedaks ja siis alles hakatakse (KUI hakatakse) mõtlema, mida see tegelikult tähendab. Mina adun ja tean, et lapse kasvatamine ei ole minu jaoks just kaasneva vastutuse tõttu.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Minu jaoks on jälle arusaamatu, miks ma peaksin lapsi saama

Minu jaoks on seevastu arusaamatu see, miks mõnele on arusaamatu, et kõik lapsi ei tahagi?
No ei taha ja kõik, mis see teemaalgataja asi arutleda on? Või mis sellega seoses nagu kipitab? Et oled ise teinud vale otsuse?

Osadele meeldib punane auto, osadele must, aga teha teema sellest, et miks osadele punane ei meeldi…??? Noo ma ei tea…
Kergelt ohoo tundub see asi.

Mulle tundub ikka, et sul on endal midagi hinge peal, kui sellise teema peale nii leili läksid. Sa ju nägid pealkirjast, millest juttu tuleb. Miks siis avada ja kommenteerida, kui see sinu arust nii mõttetu teema on?

Las need arutlevad, keda huvitab. Siin on ju teemasid küll ja veel, mille vahel valida, ei ole kohustuslik igat läbi klõpsida. Sellise asja kohta ütleks “kergelt ohhooo”…

Ei väitnud ka kuskil, et see minu jaoks arusaamatu on, kui lapsi ei taheta. Huvitusin lihtsalt, et miks on selline valik oma elus tehtud.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Pole seda “emadusegeeni” ilmselt. Lapsed ei tekita mingeid tundeid, kuigi suguvõsas ja tutvusringkonnas on neid palju. Ka töö on seotud lastega. Miks just nii? Omal ajal õppides oli ala huvitav, mitte lapsed ise.
Tunnistan enda egoismi ja ilmselt ka mugavusvajadust. Võin neid hoida ja nendega koos töötada, aga päevast-päeva nad väsitaks ka tüütaks mind. Üks mitme lapse ema ohib pidevalt, et kui vaid saaks nädalagi ilma lasteta olla. Samas lisab alati juurde, et lapsed on ta elu parim otsus. Minu meelest veits silmakirjalik ja sugugi mitte vähem egoistlik, kuna tema majanduslik hakksmasaamine ja suhted pole just kiita. Mida lapsed sellest ema “parimast otsusest” arvavad, ei hakka spekuleerima. Väga õnnelikud mad vist ei saa olla järjekordse “isa”, pideva kolimise ja mitte kõige patemate võimaluste üle. Kuid eks see ole igaühe oma otsus.

Sellest emast saaksid sa aru siis, kui sul endal oleks lapsed. See pole silmakirjalikkus, see ongi nii – ühest küljest tahaks ma ka väga puhata. Teisest küljest ongi lapsed minu elu parimaid otsuseid. Silmakirjalikkusega pole vähimatki pistmist.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ma arvan, et minust saaks hea ema, aga ma ei taha seda vastutust, mis kaasneb lastega. Minu ema ei adunud, kui suur see on ja julgen arvata, et temaga sarnaseid inimesi on liiga palju. Enne jäädakse rasedaks ja siis alles hakatakse (KUI hakatakse) mõtlema, mida see tegelikult tähendab. Mina adun ja tean, et lapse kasvatamine ei ole minu jaoks just kaasneva vastutuse tõttu.

Mida see siis tegelikult tähendab?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mida see siis tegelikult tähendab?

Eks need teavad, kel endal on vaimses mõttes olnud raskem lapsepõlv ja sellest johtuvalt ka täiskasvanu iga. Sinu meelehärmiks ei kavatse ma siia enda teooriat pikalt ja põhjalikult kirja panna, sest olen ennegi näinud, kuidas pisiasjade kallal nokkima hakatakse. Nagu ütlesin, on minu jaoks lapse kasvatamine liiga suur vastutus ja rohkem ma oma arvamust ei põhjenda.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mida see siis tegelikult tähendab?

Eks need teavad, kel endal on vaimses mõttes olnud raskem lapsepõlv ja sellest johtuvalt ka täiskasvanu iga. Sinu meelehärmiks ei kavatse ma siia enda teooriat pikalt ja põhjalikult kirja panna, sest olen ennegi näinud, kuidas pisiasjade kallal nokkima hakatakse. Nagu ütlesin, on minu jaoks lapse kasvatamine liiga suur vastutus ja rohkem ma oma arvamust ei põhjenda.

Kahju, lootsin teada saada, kas ma suhtun ka äkki liiga muretult.
Minu meelest on su jutt natuke naljakas ja lapse mittesaamise põhjus ei saa selles peituda. Kui sa juba teadvustad endale vastutuse suurust, siis järelikult annad sa endale ju aru, mida lapsevanemana tegema ja tegemata jätma peaksid. Siis ei saa ju selles probleem olla.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Teema ei ole tehtud kellegi ega tema eluvalikute halvustamiseks!

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Teema ei ole tehtud kellegi ega tema eluvalikute halvustamiseks!

Lastesaamise teema on sama nagu avalik imetamine, vaktsineerimine vs vaktsineerimata jätmine ja veel mitmed taolised – naiivne on eeldada, et selline arutelu kulgeb teravaksminekuteta.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Teemaalgataja, tavaliselt arutlevad selle üle ikka lastega naised. Lasteta naised seda omavahel ei aruta.
ja Sa ei saa endiselt aru, et see ei ole valik. See ongi inimese loomulik olek.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 12 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Teema ei ole tehtud kellegi ega tema eluvalikute halvustamiseks!

Jah, kõik said juba aru, et see teema on su enda eluvalikutes kahtlemise tekkimise tõttu tekkinud.
– Kas olen ma ikka õigesti otsustanud, et lastekarjaga kodus istun; selle asemel, et kuskil lõunamaa rannal peesitada…?
– Kas oleksin selle 60 – 120 000€, mis 1-2 lapse üleskasvatamiseks miinimum kulub, kuidagi paremini võinud kulutada jne.
Selleks pole vaja isegi bold`i kasutada.

Ja juba selline suhtlusstiil
“miks üldse oma ellu lapsi ei soovita?”
“miks sellisel seisukohal ollakse?”
..on ju solvav, kui sa juhuslikult asjadest siiani aru pole saanud.

Nii kirjutavad ainult pettunud koduperenaised oma mehe kohta, et “õhtul minuga ei räägita” ja “telefoni on hakatud peitma”.
Kustuta oma “teema” ära, et ei peaks seda enda kohta lugema ja arene, aga see on vaid minu arvamus.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Minu tütar ka imestab, et miks naised tahavad lapsi. Imestab seepärast, et lapsekasvatus ja kõik sellega seonduv on naisele nii raske, koormav, pidev töö ja vastutus. et 18a teed seda tööd, töö iseloom küll vaheldub. ja peale 20a on ta sisuliselt läinud ja su maha jätnud. samas mure tema pärast ei lõpe ka peale 20aastat.

No ma ise arvan, et eks ikka ole rõõmu ka. aga tal on õigus, et see on raske töö, mis viib või tekitab lausa depressioonigi.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mul on mõned sõbrannad. Oleme üsnagi lähedased, seepärast tean ütelda ainult nende näitel: üks on väga edukas karjääriinimene. Ta tahab teha tööd ja tõesti – elu nautida ja reisida, kaasa on teise ringi mees, veidi vanem, lapsed olemas. Seega pole ka mehepoolset soovi last saada.
Teised naised on tulutult proovinud last saada. Selle nahka on läinud ka kooselud. Nüüd nad teema jutukstuleku korral ütlevad, et pole väga tahtnud last jne. Keegi ei pea suvalisele inimesele jutu sees oma lastetuse tegelikke tagamaid üldse põhjendama.
Mina olen oma lapsed saanud, sest olen neid väga soovinud. Ma ei tea, kuidas ma täpselt käitunuks, kui mul emakssaamine poleks õnnestunud. Lapsendanud? Üritanud ja üritanud, lasknud ennast süstida ja torkida? See on iga inimese isiklik asi, mis saab tähenduse/lahenduse siin ja praegu.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kui sa tahad seda tõesti mõista, siis alusta sellest, et analüüsid, miks sina tahad lapsi saada, mis põhjustel. No ja sealt saab siis tuletada samaväärsed aga vastupidised põhjused, miks mõni jälle just ei taha. Võibolla vastad üldse, et tahad lapsi, sest lihtsalt tunned, et tahad (on selline sisemine soov) ja ei oska seda kuidagi põhjendada. Samamoodi mõni jälle tunneb, et ei taha ja ei oska seda tunnet põhjendada, lihtsalt ei tahagi. Minu arust lihtne. Sama lihtne kui lastesaamise soov, on ka mittesaamise soov. Mõlemaks on tegelikult suht samad põhjused, lihtsalt ühte need põhjused erutavad, teist hoopis peletavad.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Samal põhjusel, miks mulle kurk ei maitse – ei tea, lihtsalt on nii. Mees on olemas, lapsed meeldivad, tited mitte ja rase ei taha kohe kindlasti olla. Leian, et parem nii, kui vastutahtmist, sest “nii tehakse” ka asi ära teha.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mina toetan seda, et tihti alahinnatakse laste saamisega seotud vastutust. Ma ise tajun järjest rohkem (lapsed 14a ja 10a), kui suur on minu vastutus nende eluks hästi ettevalmistamise eest. Just see, et nendega rääkida, hoida hingelist lähedust, et nad räägiks oma muredest ja rõõmudest, anda kaasa neile eluks vajalikud oskused (mitte ainult koduga seotud, vaid ka raha juhtimise, töötamise, õppimise, suhtlemise jpm), teadmised, harjumused. Kuidas just nende iseloomu arvestada ja nende arengut toetada? Kuidas neid säästa (aga mitte peita) ühiskonnas valitsevate soostereotüüpide eest – mina võin neid ju toetada kodus programmeerima ja matemaatikaga tegelema, aga kui ühiskond väljaspoolt pidevalt saadab signaale, et see ei ole tüdrukute jaoks ja tüdrukud matemaatikat ei oska ja ei peagi oskama, siis kuidas mina pean selle olukorraga tegelema? Kuidas anda edasi oma väärtused või kas mul on üldse õigustki anda edasi oma väärtusi/neid peale suruda?

Lapsele kuluv raha on väga väike asi. Me suudaks oma sissetulekute juures vabalt veel vähemalt 1 lapse üles kasvatada, aga ma kahtlen just oma valmisolekus ennast jälle uuesti nii täielikult ühele lapsele pühendada nii pikaks ajaks. Minu jaoks on väga oluline Väikse Printsi raamatu mõte “mille oled taltsutanud, selle eest peab vastutama”.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Teema ei ole tehtud kellegi ega tema eluvalikute halvustamiseks!

Jah, kõik said juba aru, et see teema on su enda eluvalikutes kahtlemise tekkimise tõttu tekkinud.
– Kas olen ma ikka õigesti otsustanud, et lastekarjaga kodus istun; selle asemel, et kuskil lõunamaa rannal peesitada…?
– Kas oleksin selle 60 – 120 000€, mis 1-2 lapse üleskasvatamiseks miinimum kulub, kuidagi paremini võinud kulutada jne.
Selleks pole vaja isegi bold`i kasutada.

Ja juba selline suhtlusstiil
“miks üldse oma ellu lapsi ei soovita?”
“miks sellisel seisukohal ollakse?”
..on ju solvav, kui sa juhuslikult asjadest siiani aru pole saanud.

Nii kirjutavad ainult pettunud koduperenaised oma mehe kohta, et “õhtul minuga ei räägita” ja “telefoni on hakatud peitma”.
Kustuta oma “teema” ära, et ei peaks seda enda kohta lugema ja arene, aga see on vaid minu arvamus.

Sinusuguse psühhopaadi pärast ma küll midagi kustutama ei hakka.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mina tunnen isiklikult vaid üht naist, kes ütleb, et laste mitte saamine on tema teadlik valik ja et ta ei taha lapsi. Puhtjuhuslikult oli sellel naisel enne 40-ndat eluaastat vaid lühiajalised suhted ja nüüd kui on pea 50, on 7 aastat koos elanud mehega, kes on põhimõtteliselt ka abielu vastu, lastest rääkimata.
Ma vahest kahtlustan, et kas see naine olnuks nii kindel lastevastane kui tema elus olnuks õige mees varem. Teised tutvuskonna lastetud naised on rääkinud, et lihtsalt ei tulnud last.

Minu enda arvates on raskem lapsi mitte saada kui neid saada, kuna minule on üks neist tulnud isegi vaatamata vahendile. Seks on ju loomulik osa elust, raseduse vältimine on midagi mida peab tegema, ei tee siis see lõpeb ju enamuse puhul rasedusega.

Mulle tundus ka teema huvitav, sest ma ka ei taha lapsi, ainult et minu puhul see tähendab, et ma enam rohkem lapsi ei taha. Olemasolevad on muidugi kõige kallimad maailmas ja ma olen lapsest saati lapsi tahtnud. Nüüd kui tuttavad saavad kolmandaid ja neljandaid, siis tuleb see teema päevakorrale ja siis olen mina see, kes väidab kindlalt, et rohkem lapsi ei saa tulema. Võibolla silmakirjalik mõne jaoks kui ma siis ütlen, et väga armastan oma lapsi ja ei kahetse, et nad mul olemas on. See on lihtsalt nii kahe otsaga asi. Minu lastekasvatamise jõudlus on täpipealt minu laste arvuga võrdne või siis pisut väiksem, muidu poleks mul ju ehk kindlat veendumust, et ma rohkem ei soovi.
Kui alla 30-sena mitu last järjest sain, oli see teadlik valik, lapsesoov oli väga intensiivne. Aga kõik me ju tunnistame, et laste kasvatamine on ikkagi väga suur vastutus. Need kelles vähegi egoismi ja kellel hormoonid nii suurt mõju ei võta, ei saa lapsi, sest lapsed on väga vaevanõudvad ja aeganõudvad.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kuna teema on siiski (ühest psühhopaadist ja ühest “see ei saa nii olla, sest mul ju pole” hoolimata) püsinud normaalsena, siis lisan veel ühe variandi.
Nimelt enamasti käsitletakse seda teemat väga rangelt skaalal “tahan lapsi”, “üldse ja kindlasti lapsi ei taha”. Ma arvan, et paras hulk lapsi, kelle jaoks lapsesaamine pole lihtsalt soovide hulgas esimesel ega teiselgi kohal. Nad ei taha lapsi piisavalt. Ka sellisel puhul on “ma tahan karjääri teha ja reisida, seega lapsi ei ole ega tule” õige vastus.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ei ole kunagi tahtnud. Ehk seetõttu, et mul on kaks nooremat venda, keda tuli aeg-ajalt kantseldada ja see ei meeldinud mulle. Nägin, kuidas lastega tegelemine ema väsitas peale tööd. Ei tahtnud endale sellist elu. Perekonda ja abielu ka ei tahtnud. Mingil määral on ehk õige see, et kui oleks”leidnud” sobiva mehe, ehk oleksid perekond ja laps(ed) olnud võimalus. Ei leidnud ja lapsi pole saanud. Ei kahetse (olen üle 50). Lõpuks olen mitmekordne tädi ja sellest täiesti piisab. Beebid mind ei tõmba ning ninnu-nännutaja pole kunagi olnud.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Nimelt enamasti käsitletakse seda teemat väga rangelt skaalal “tahan lapsi”, “üldse ja kindlasti lapsi ei taha”. Ma arvan, et paras hulk lapsi, kelle jaoks lapsesaamine pole lihtsalt soovide hulgas esimesel ega teiselgi kohal. Nad ei taha lapsi piisavalt. Ka sellisel puhul on “ma tahan karjääri teha ja reisida, seega lapsi ei ole ega tule” õige vastus.

Ma arvan ka, et see umbes nii on. Lisaks ehk,et lapsi mitte soovivad naised on pigem egoistid (ja ma ei mõtle seda üldse negatiivselt), kellel on esimesel kohal oma isiklik elu ja aeg. Kes ehk armastavad oma tööd nii palju, et tahavad sellele pühendada rohkem kui 8-tunnine tööpäev ette näeb. Siis ongi väga raske ette kujutada kuhu veel peaks ühe väikese inimese eest hoolitsemine mahtuma, sest seda kui palju jama ja kohustusi lapsed toovad, saab iga intelligentne inimene aru.
Mul on lapsed ja olen neid ka alati tahtnud ning nendega olemine teeb mind väga õnnelikuks. Aga minu südant aga tundeid võõras inimene ei näe, tema näeb seda, et seesama mu laps jonnib, on kogu aeg haige, õhtuti tahab ta tegelemist ja täiskasvanute seltskonnas ta igavleb ja tüütab vanemaid jnejne – muidugi tundub, et lapsed on üks rist ja viletsus ning kuluallikas. Ma arvan, et päris paljud lapsi mitte soovijaid muudaks oma meelt kui nad teaks mis tunne see on kui su laps sind kallistab, su silma all suureks kasvab ja sinuga oma maailma jagab. Aga sellest tundest ei oska enamus puudust tunda ja kui seda ei tunnegi, siis selle asemel on teised head tunded mingil teisel teemal mis ka kindlasti rahuldust pakkuvad on. Ma kujutaks ette, et näiteks reisimine kuhu ja millal tahtmine just tuleb võib ka väga rahuldustpakkuv olla. Kui mul lapsi poleks, siis saaksin ka päris palju rahuldustpakkuvaid asju teha, milleks praegu aega ja raha ei jätku. Natuke on kahju muidugi, kuid ilmselt siis ei tahtnud ma neid asju jälle niipalju kui lapsi,nii et seepärast nii on 🙂

Please wait...
Postitas:
Kägu

Üks aspekt võib olla ka see, et tahab, aga ei saa, kuid lihtsalt ei soovi seda kogu ilmarahvale kuulutada.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ehk on siin ka selliseid naisi. Mind huvitab, mis on peamised põhjused, miks üldse oma ellu lapsi ei soovita? Olin just hiljuti seltskonnas ja seal oli üks väga atraktiivne, tark, intelligentne ja tore naisterahvas. Kui jutt läks lastesaamise peale, siis tema vastas, et tema on seda mõelnud, kuid tunneb, et ta ei soovi lapsi. Mitte kunagi. Tal on kõik olemas: ilus kodu, hea töökoht, hea haridus, väga tore mees, kellega pikalt abieluski olnud ehk siis nagu tugev nö aluspind on olemas.

Ei tahtnud rohkem seal seltskonnas seda teemat uurida, kuna ta ise ka sellest täpsemalt ei rääkinud. Siin, anonüümselt, on nagu lihtsam küsida.

Kes ei soovi lapsi või kelle mõni lähedasem sõbranna ei soovi ja on sellest rääkinud – mis on need peamised põhjused ja tegurid, miks sellisel seisukohal ollakse?

Teema ei ole tehtud kellegi ega tema eluvalikute halvustamiseks!
Aitäh vastuste eest.

On inimesi, kes tunnevad väga hästi end. Ja nad teavad, et ei tule ülekoormusega toime. Ei bioloogilise ega hiljem sotsiaalse ülekoormusega. See, et kõik olemas, ei tähenda, et inimene talub suurt pinget. Siit foorumist on ju lugeda hulgaliselt teemasid, kus lapsi on saanud inimesed, kes ei tule koormusega toime. Depressioonid näiteks on ka märke, et inimene ei tule toime tekkinud olukorraga. Samuti mõni inimene ei ole kannatlik, läheb kiiresti põlema, hakkab kergesti sõimama ja karjuma. Kui ta teab oma nõrkust ja teab, et ei suuda sellega midagi teha ja ta ei taha, et tema lapsed selle all kannataksid, mis võimalused tal on? Kaastundes võib ka jätta lapsed sünnitamata, kui teadvustakse oma väga halb iseloom.

Please wait...
Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 119 )


Esileht Pereelu ja suhted Naine, kes ei soovi lapsi