Meil on peres kummaline seis. Olen väiksema lapsega kodune. Üliharva saan vahest kodust eemale. St siis 1x 2kuu jooksul heal juhul sõbrannaga õhtul kohvitamist kuskil kohvikus või siis täispikk tööpäev tööjuures (mis mulle väga meeldib vahelduse mõttes). Aga lugu selles, et järgmine päev saaksin justkui karistada. Äratus on lapse ülestõusmisega u. 7 paiku , kuigi eelmine tööpäev on mahlad täiesti välja pigistanud ja heameelega magaks välja nt. kl 10ni. Räägitakse poolvihaselt minuga või ei räägita üldse. Kõik pean üksi tegema, siis ajab mees omi asju ja mõlemad lapsed minu kantseldada, koristamised, söögitegemised jne. Siis oleks tema justkui kolmekordselt oma aja välja teeninud minu väljalaskmisega. Ei oskagi nüüd midagi ette võtta. Kooselu on olnud üle 10 aasta. Kas see selline kiiks või hakkab hiljem kunagi süvenema? Äkki peaks skandaali sel teemal korraldama, et asi paika panna? Rääkisime sel teemal kunagi, aga see justkui ei mõjunud.
Teema: Naise karistamine kodust väljamineku pärast
aga karista vastu ja kohe kõvasti – nii et aru saab. käib ju temagi väljas ja kui küsib – mis lahti on – siis ütledki. Ta võibolla ei saa muidu aru.
Kui tema peolt koju saabub ja magada soovib siis mine sina just selsamal päeval kohvikusse…ütle et sõbranna teisel päeval ei saa ja see ainus võimalus 😀
On ilmselt võimatu, et mees muidu nii ei käitu, aga ainult siis kui sina miskit teed. Kas ehk pole nii, et sul endal on süütunne ja mehe üsna tavapärast käitumist tõlgendad enda karistamisena ? Ega kui inimene väsinud on, siis reaalsustaju ju moondub ja tavapärased asjad tunduvad ülekohtusena.
Tahad sa tõesti öelda, et ega ta muul ajal asju ei ajagi, vaid ainult siis kui oled mõned korrad kuus eelmine õhtu veidi istumas käinud ???? Ja kui selgub et muul ajal ajab ta ka asju, siis mille eest ta siis sind karistab ?
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Aga point on selles, et ta ei käi väljas..pole võimalust tagasi teha 🙁 [/tsitaat]
No siis on ju selge kuhu koer maetud on. Minge vahest koos välja ja saada mees ka üksi välja. Rääkige omavahel, mis teda häirib.
Ärge jumala pärast suhelge mehega!!!!! See oleks suurim viga. Ainus õige samm on tulla siia ja meile, ülihoolivatele võõrastele oma muret kurta ja küll me ära selle lahendame.
Ma ikka mõtlen, et küll on hea, et titetegemise juures pole väga vaja sõna võtta – riistad mängu ja asi aetud.
Muidu jääks meil tited ka tegemata. Kuigi paljudel juhtudel oleks see väga hea tulemus.
Keeda kohvi ja räägi mehele endast! ÄKKI mees julgeb siis samaga vastata.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Sina saad kodus olemise eest palka, mees peab seda tasuta tegema. [/tsitaat]
Palka saab ikka 8-tunnise tööpäeva ja 40-tunnise töönädala eest. Ülejäänud ajal on mõlemal võrdne õigus vabale ajale.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Palka saab ikka 8-tunnise tööpäeva ja 40-tunnise töönädala eest. Ülejäänud ajal on mõlemal võrdne õigus vabale ajale.[/tsitaat]
Ai sinder, et mul need plussid ka esimese viie minutiga juba otsas on alati…
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Millal see töönädal algab ja lõppeb? [/tsitaat]
Mis mõttes?
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Meil on peres kummaline seis. Olen väiksema lapsega kodune. Üliharva saan vahest kodust eemale. St siis 1x 2kuu jooksul heal juhul sõbrannaga õhtul kohvitamist kuskil kohvikus või siis täispikk tööpäev tööjuures (mis mulle väga meeldib vahelduse mõttes). Aga lugu selles, et järgmine päev saaksin justkui karistada. Äratus on lapse ülestõusmisega u. 7 paiku , kuigi eelmine tööpäev on mahlad täiesti välja pigistanud ja heameelega magaks välja nt. kl 10ni. Räägitakse poolvihaselt minuga või ei räägita üldse. Kõik pean üksi tegema, siis ajab mees omi asju ja mõlemad lapsed minu kantseldada, koristamised, söögitegemised jne. Siis oleks tema justkui kolmekordselt oma aja välja teeninud minu väljalaskmisega. Ei oskagi nüüd midagi ette võtta. Kooselu on olnud üle 10 aasta. Kas see selline kiiks või hakkab hiljem kunagi süvenema? Äkki peaks skandaali sel teemal korraldama, et asi paika panna? Rääkisime sel teemal kunagi, aga see justkui ei mõjunud.[/tsitaat]
Miks te naised lasete ennast kohelda kui teenijaid? Ma ei elaks päeva ka koos sellise lontrusega.
[small]Kustas Peder kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Hahahahaaaa! Naise loogika.
Kui sa üksi elaksid, siis oleks sul vaba aega ju veel vähem…[/tsitaat]
Eriti rumal ja lühinägelik arvamus! Maailm täis inimesi, kelle on meist rohkem või vähem raha, \”oma aega\” või mida iganes. Inimest puudutab eelkõige aga see, kui ebavõrdsus meile oma kodus kuklasse hingab. Kui ma millegi pärast mingil hetkel peaksin, siis võiksin nädal aega ka ainult makarone süüa või välivoodis magada, aga jube ja ebaõiglane on see siis, kui teine pereliige samal ajal parimaid delikatesse suust sisse ajab ja sulgvoodis mõnuleb. Näed vahet? Kui peaksin lastega üksi olema ja kogu eluvankrit vedama, sest meest lihtsalt ei ole, siis on see väga ok. Ok ei ole aga mingil juhl see, kui mees on olemas, aga ta pereelust osa ei suvatse võtta. Kui sa sellest vahest aru ei saa, siis oled lihtsalt uskumatult rumal!
Nii palju, kui mina on esimesest, nooruspõlve-abielust mäletan, oli pärast lahkuminekut aega märgatavalt rohkem. Ühe suure isu ja suurte nõudmistega, aga madala eneskriitikaga mehe eest polnud enam vaja hoolitseda.
NO mees tunneb, et sina oled talle võlgu selle eest, et sina said väljas olla ja tema pidi lastega üksina õhtul kodus olema.
Meil abikaasaga ongi tavaliselt nii, et kui üks käib väljas või kusagil, siis teine peab pärast selle võrra teisele puhkust andma.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Ärge jumala pärast suhelge mehega!!!!! See oleks suurim viga. Ainus õige samm on tulla siia ja meile, ülihoolivatele võõrastele oma muret kurta ja küll me ära selle lahendame.
Ma ikka mõtlen, et küll on hea, et titetegemise juures pole väga vaja sõna võtta – riistad mängu ja asi aetud.
Muidu jääks meil tited ka tegemata. Kuigi paljudel juhtudel oleks see väga hea tulemus.
Keeda kohvi ja räägi mehele endast! ÄKKI mees julgeb siis samaga vastata.
[/tsitaat]
sa naiivseke vist tõesti arvad, et teema-algataja pole seda probleemi lahendada püüdnud? üldiselt on nii, et enne siia kurtma tulekut on naistel juba miljon korda oma mehega sellest probleemist räägitud… paraku tulemusteta, sest meeste meelest võrdub rääkimine näägutamisega ja nad lasevad ühest kõrvast sisse, teisest välja
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Selles mõttes et kui keset nädalat terveks päevaks ära kaod, siis selle augu peab lappima mees. Tasuta. [/tsitaat]
Leidub ikka idioote…
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]NO mees tunneb, et sina oled talle võlgu selle eest, et sina said väljas olla ja tema pidi lastega üksina õhtul kodus olema.
Meil abikaasaga ongi tavaliselt nii, et kui üks käib väljas või kusagil, siis teine peab pärast selle võrra teisele puhkust andma.[/tsitaat]
Aga see ei ole võimalik, et naine rabab koduseid töid teha ja mees istub arvutis ja vahib telekat? enamikel päevadel?
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Selles mõttes et kui keset nädalat terveks päevaks ära kaod, siis selle augu peab lappima mees. Tasuta. [/tsitaat]
Sa mõtled siis, et naine läheb mehe tööpäeval välja ja mees peab palgata puhkust võtma? Tõsiselt või teed nalja?
Minu eks ei saanud sellest aru enne, kui kurva sündmuse tõttu läksin kodust mitmeks päevaks ja mees jäi üksi 2a ja 4a. Peale seda polnud mingit kobinat!
Kui tagasi tulin oli kodus seapesa ja mees soigus, et tema ei suuda lastega hakkama saada!
Neile ongi vaja sellist õppetundi.
see on ju kõik läbirääkimiste küsimus. Sa küsid küll mehe käest nõusolekut, et minna välja, kuid jätad läbirääkimata selle osa, et tahaksid ka järgmisel hommikul veidi kauem magada. Tead, mehed ei tule selle peale!
räägi temaga ja küsi, kas teda häirib see, kui väljas käid? miks? kui oled piisavalt hea kuulaja, siis ta avab end
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
