Asjaolude ja meeldivate kokkusattumuste tulemusel olen juba 15 aastat kaunis ja rahuldust pakkuvas abielus oma kena abikaasaga. Naine on minust 12 aastat noorem ja ta pole eestlane. Ta isegi pole mitte kunagi Eestis elanud. Aga see pole praegu oluline. Me ei ela eestis ja isegi mitte naise synnimaal. Nii on lainud.
Mul on olnud ka eelnevalt kahtusi oma naisepoolse suguvosa siiruses minu suhtes, kuid eelmisel aastal peale suvepuhkusel vanaema-vanaisa juures kaies sai yht-teist selgemaks- nad vihkavad mind kogu hingest. Peale puhkust sai mu kallim oma vennanaise kaest megapika sonumi whattsappi, kus oli analyytiliselt pixeliteks lahti voetud kogu meie koos- ja pere-elu. Koos soovituste, suuniste ja diagnoosidega. Vaadeldi minu saamatust laste kasvatamisel, tooriistade kasitlemisel, raha teenimisel, alkoholi tarbimisel.. no koik, mis pahe tuli. Isegi meie laste kuuldes olla kainud arutelu minu vaaruste v oigemini vaartusetuse yle. Suures enamuses taiesti naeruvaarne jama, aga ma ei saa lahti tundest, et pean padruneid juurde ostma. Miks on nii, et inimestel on taielike valjamoeldiste ajel vaja sedasi teiste elu elada, ah? Kusjuures mu oma naisel on mulle 0 pretensiooni. Nyyd on suvi jalle kaes ja aeg vanema kylastada. Ma isegi ei taha oma lapsigi sinna lubada, raakimata sellest, et ise sinna lahen. Aga naine tahab minna. Oeh…teagi kohe
Teema: Naise perekond vihkab mind.
sa ei räägi küll, mis rahvusest su naine on, aga väga paljude rahvuste jaoks on abikaasa aksepteerimise kriteeriumiks pere poolt ka rahvus või usk, samuti võivad nad alateadlikult süüdistada sind selles, et naine perest nii kaugel elab – ka see on paljudele kultuuridele võõras, ollakse harjunud kokku hoidma ja seda ka füüsiliselt. Ilmselt seda endale muidugi nii ei teadvustata, aga kui asjaolud ei ole sellised, mis meeldivad, siis on ikk akergem kedagi süüdistada ja ilmselgelt ei hakka nad oma pere vilja millegis süüdistama. Saan su frustratsionist aru, aga ära oma naist siiski nö kahe tule vahele pane ja ära sunni ka valima enda ja pere vahel, see saab valus olema, sest veri on ikka paksem kui vesi, isegi, kui ta nendega ei nõustu.
olen juba 15 aastat abielus … mu kallim oma vennanaise kaest sonumi
15a abielus ja kallim?
Vennanaine läks lolliks ja on uss ning tema ongi kogu “naise perekond”. Igas perekonnas on igasuguseid.
Hästi paned.
Aga harjuta veel…järgmine lookene ehk õnnestub usutavam.
Võibolla ikka täpsustas, mis kandiga siis tegu. Minu arvates on enamus rahvaid siin maailmas harjunud patriarhaalse peremudeliga, kus naine peab võimlema, aga meest ei kritiseerita isegi kui ta on ludru, lohe või vägivaldne. Ainult Skandinaavias võib mees võtta saada, kui ei oska lastega piisavalt tegeleda.
Kuidas need naise pereliikmed nii täpselt teavad, kuidas teil see pereelu toimib? Järelikult naine sul patrab kõigest ja kaebleb. Seega tegele ikka oma naisega, et see lekkeauk kinni saada ja keela pereelust raportite saatmine.
See on paljuski näiline, et perekonnas valitseb mees nendes nö patrhiarhaalsetes perekondades, jah meest ei kritiseerita võib olla avalikult, aga enamasti pere ja suguvõsa asju juhivad siiski naised, kuni selleni välja, kellega pojakene abielluda tohib, siin ei saanud selge sõnaga äelda, sest tütar läks mehele ja selles osas oli kontroll väiksem. Mulle tundub hoopis niipidi
Nägin hiljuti olukorda, kus naine tõmbas perekonnaga suhtlemise miinimumi peale teisele mandrile kolimist ning abiellumist, kuigi enne oli suguvõsaga lähedane. Perekond süüdistas loomulikult meest, arvati, et ta ei luba naisel suhelda ja mis kõik veel. Nii et räägiti mehest halba ja mitte vähe. Lõuna-Ameerika.
Einoh, mis rahvus.. Noukogude Liit ikka. Naise vanemad on yks Urainast ja teine Tyrgi juurtega. Pole seal patriarhaati ega midagi. Tavaline noukogude perekond- vanamees kaib tool ja palga toob koju naise katte. Otsustaja on ikka rohkem naispere seal majas.
aga tood siis palga koju naise kätte ja lased naisperel otsustada? kui see nende ideaal on ja sina sellele ei vasta, siis siin see konflikt ongi.
Aga räägi naisega oma tunnetest. Äkki tänavu pigem ei läheks sinna? Kui jääd ise koju ja naine-lapsed lähevad, siis saab suguvõsa pühenduda mitu nädalat naise valgustamisele, missugune neetud fašist tal kodus on. Ja lapsed võetakse eriti innukalt ette.
Kõigepealt, teemaalgataja: mida su naine sellest kõigest arvab? Mida ta arvab sellest, et sind niimoodi maha tehakse? Kas ta kaitseb sind, astub sinu eest välja?
Tegelikult on abielus ikka nii, et kumbki pool peab oma suguvõsa talitsema. Nii moraalselt kui strateegiliselt (psühholoogiliselt) on vale jätta abikaasa teise abikaasa suguvõsaga maid jagama – sellest ei tule mitte kunagi midagi head. Sinu naise kohus on oma suguvõsa paika panna. Mida ta sellest arvab?
Mida tähendab “naine tahaks minna”? Kas ta tahab minna ise oma temale armsa perekonna pärast (mis on täiesit loomulik ja mida tuleb toetada), või ta tahab tingimata et sinna läheksid ka lapsed … ja sina? Millega ta seda põhjendab? Kuidas vastab ta ise küsimusele, et kuidas sa saad sinna minna kui sinusse nii halvasti suhtutakse? Näiteks mina vastaval juhul pakuks kindlasti mehele, et ma lähen üksinda, isegi lapsi kaasa ei võta, sest kui mu meest ei aktsepteerita siis ei too ma kohale ka meie lapsi.
Muide seda, et naine oma perekonnaga selle konflikti pärast lausa suhted katkestaks, ei ole õige nõuda ega ka teha. Inimesel peavad säilima suhted perekonnaga, kui ta seda ise tahab. See ei ole reetmine.
Mina pakuks välja niisuguse variandi. Kõige parem oleks, kui naine läheks ise üksinda, ja sina seda igati ja siiralt toetaksid. Kui laste kojujäämine ei tuleks kõne alla (tuumaplahvatus perekonnas), siis läheksite kõik koos, aga sina ja lapsed peatuksid hotellis ja sõitaksite 3-7 päeva pärast (olenevalt kui kauge maaga on tegu ja kui palju lapsed seal ise olla tahavad) koos lastega tagasi koju, naine jääks siis sinna nii kauaks kui tahaks. Hundid söönud, lambad terved, sina oled paariks tunniks üle läve astunud, lapsed on ära nähtud, aga ainuke, kellel sellest külaskäigust tõesti rõõmu oleks – ehk sinu naine – saaks siis vanematega vabalt aega viita kauem.
Minu jäoks jääb ikkagi küsimus püsti, kas sinu naine sind oma pere eest kaitseb ja mida üldse olukorrast arvab? Kas ta tahab minna ise või tõüesti pärast niisugust solvamist tahab, et sina ka sinna läheksid, ja lapsed? Kas lapsed oskavad vanavanematega üldse ühte keelt, et neile õnnestuks sind maha teha?
Minu jaoks kõlab see olukord suhteliselt selge kultuurilise konfliktina ja ma soovitan seda kõike mitte isiklikult võtta (nagu rassismi, homofoobiat, patroniseerimist ei tasu isiklikult võtta).
Su naise pere lihtsalt pole harjunud sinusuguse mehega. Nagu kirjutasid, siis on nad tavalised nõukogude inimesed, lisaks veel lõunamaalased (veidi temperamentsemad). Nad lihtsalt ei saa aru, miks sa käitud täiesti teist moodi kui neile endile tavaks on. Väga levinud inimeste hulgas, kellel pole laia maailmavaadet ja kes pole reisinud ega ise teise kultuuri kuuluvaid inimesi kohanud (Eestis on selliseid inimesi ka väga palju).
Mulle jäi ka mulje, et sa pole nendega tegelikult eriti kokku puutunud, et neid kui inimesi tundma õppida ja et nemad sind tegelikult tunneksid. Naisel ja lastel laseks kindlasti külla minna ja kui sul endal kasvõi natuke karismat ja suhtlemiseks jaksu jätkub, siis ikkagi anda endale ja neile veel võimalusi üksteist tunda ja seeläbi paremini läbi saada.
Mu naist vaevab see. Ta teab, et mitte kunagi mitte keegi ei hakka tema suguvosast minuga neid suhteid sirgeks ajama, sest minu kaest voib vastuvaiteid kuulda. Selles perekonnas on harjutud tegema nii, nagu “oige on”. Ta on olnud selle viimase 15 aasta jooksul ainus, kes selle all kannatanud ja mul on kahju sellest. Ta ei astu minu eest valja, sest ta eelistab koike kuuulata ja kannatada ja loodab vist, et need asjad kuidagi ise lahenevad. Ma ei
saa oma laste suhtlemit vanavanemate ja lahisugulastega piirata ainult seeparast, et nad minu vastu on. See poleks oige.
Agajah, mu naine ei kaitse mind oma perekonna eest, sest ta sai alles peale minuga tutvumist teada, et on yldse elu peale 200 kilomeetrit peale synnikodu ja austus oma agressiivsete lahisugulaste vastu ei pea kestma igavesti.
Ahjaa, vanematekodu vastu on austus igavene ja ma ei moista seda ka hukka moista
Naine ongi selline allasurutud ja alalhoidlik? siis ei imesta üldse, et:
Kusjuures mu oma naisel on mulle 0 pretensiooni.
Neid pretensioone võib kuhjaga olla, aga ta ei ütle, ta kannatab, ta arvab, et lähevad ise üle..
Kriitikasse tuleb suhtuda arukalt. Mis on õige, selles osas saad teha muudatuse, mis aga arutu, selle jäta tähelepanuta. Sa ei ela ämmaga, sa ei ela naiseõega, sa elad OMA naisega. Ja kui naisel on sulle samad etteheited, siis neid tuleb võtta väga tõsiselt. Aga kui naisel ei ole mingeid etteheiteid, siis kehitate õlgu ja ongi kõik. Hoia alkoholiga tagasi, jälgi mida räägid ja kuidas käitud. Ole viisakas ja ära riku meelega nende jaoks olulisi elureegleid. Hetkel sa mõtled ainult enda peale. Mõtle, kui raske on naisel. Naisel, kelle oma vanemad vihkavad tema valikut. See on ju tema survestamine. Kui sina ka põdema hakkad ja “aadlipreili” moodi solvuma, mis su naisest järgi jääb. Naisele on selline asi kordades raskem kui sulle. Sinu asi on naist kaitsta. Miks sa seda ei tee ?
Minu ema loeb mulle ka aeg-ajalt ette kõik mu abikaasa puudused erinevates valdkondades, kuid see absoluutselt ei tähenda, et ta mu meest vihkaks. Näpuga näidata leiab põhjuse alati, suvel on palav ja talvel on külm, kõige üle leiab võimaluse vinguda. Pigem see peegeldab, et neil on oma elus midagi hetkel halvasti või kehv iseloom, küll kannatavad ära ka edaspidi. Võta huumoriga, nagu poleks näinudki, ja ära tee seda naisele veel raskemaks. Eks igaüks tahaks tütrele printsi meheks, tegelikkus on nagu on, ja kui te ise olete rahul, siis see ei ole kellegi teise asi. Igal teisel mehel oleks samad vead.
Mida tähendab “naine tahaks minna”? Näiteks mina vastaval juhul pakuks kindlasti mehele, et ma lähen üksinda, isegi lapsi kaasa ei võta, sest kui mu meest ei aktsepteerita siis ei too ma kohale ka meie lapsi.
Muide seda, et naine oma perekonnaga selle konflikti pärast lausa suhted katkestaks, ei ole õige nõuda ega ka teha. Inimesel peavad säilima suhted perekonnaga, kui ta seda ise tahab. See ei ole reetmine.
Kui mõtlen end teemaalgataja naise olukorda, siis mina katkestaksin igasuguse suhtluse oma suguvõsaga seniks, kuni suguvõsa vabandab. Ma ei läheks külla, ei kirjutaks ega helistaks. Niipalju siiski, et korra veel helistaksin või kirjutaksin sugulastele, milles asi on ning mida ma neilt ootan. Teataksin, et suhtlemispaus kestab seni, kuni nad on oma vead heastanud. Mina ei suhtleks inimestega, kes solvavad mu kaaslast ning kiusavad oma “arvamustega” lapsi. Kindel ei.
Äh, lase see kõik ühest sisse ja teisest välja. Kui need on mingid nõuka mentaliteediga maakad, siis olgu su naise meheks türgi šahh ise, ikka iniseksid. Suure tõenäosusega nad sind ei vihkab, vaid harjumuse jõud ja halb iseloom tahab välja elamist. Selliste ämmade puhul on tavaliselt lapse kaaslane alles siis ideaalne, kui sellest kaaslasest on eks saanud. Küll elus selliseid nähtud. Minu vanaema oli selline. Ise ka vahel moka otsast tunnistas, et ei teagi, miks ta selline ving on. Teab, et rikub suhted ära ja lõpuks jäi üsna üksi, aga näe, teisiti ka ei suutnud.
Mina arvan, et minge ikka koos. Arusaadav, et naist tõmbab oma kodukülla, lapsepõlve radadele. Kodu on kodu, olgu see lapsepõlve kodu milline tahes. Muiga ainult selle naistekarja susina peale. Seal taga võib olla ka sulaselge kadedus, et sinu naisel on hea mees. Muide, slaavi baaba tahab kõva sõnaga paika panemist, ega ta enne ei austa. Slaavlastel käib ju austus selle järgi, kes tugevam. Ja kui sa tüüpiline rahulik möh eesti mees, siis mõni ime, et eitedel confusion dot com. ???? Löö rusikas lauale mõnel õdusal peresöömingul ja möirga, et kas eided lõpetavad tänitamise või… Ja kui mutid vakatavad, võta klaas viina ning toost ja põhjani ja naeratus ja võid lauast lahkuda. Slaavlased on slaavlased.
Ta ei astu minu eest valja, sest ta eelistab koike kuuulata ja kannatada ja loodab vist, et need asjad kuidagi ise lahenevad. Ma ei
saa oma laste suhtlemit vanavanemate ja lahisugulastega piirata ainult seeparast, et nad minu vastu on. See poleks oige.
Te väärite teineteist. Üks on arg ja teine tossike.
See ON õige, kui sa oma lapsi ei lase inimeste juurde, kes laste isa vihkavad ja seda ka välja näitavad.
No kamoon, mitte ühelegi lapsele pole sellist sugulast vaja.
Pigem see vihkamine sellest tulebki, et sa selline suss oled.
Tegemist ei ole ju eesti inimestega, vaid slaavlastega.
Kas sa võtsid selle teemaalgataja tekstist või oma peast?
Aga kuna sul oma peas pole üldse midagi, siis võtsid selle hoopis vastajate tekstist.
Täiesti vabalt võib olla tegu ka neegrite, moslemite, mormoonide või viikingitega.
Ma pakun küll, et madal laup on sul endal.
Lihtsalt teise vaate sissetoomiseks. Väga solvav võib olla ka see, kui vanemad kõik su kaaslased vaimustusega heaks kiidavad ja avasüli vastu võtavad. Jättes mulje, et nad on õnnelikud ükskõik millise mehe üle, kes on heaks arvanud nende tütrega aega veeta. Isegi kui sa oled juba abikaasast tüliga lahku läinud ja vanematele rääkinud, milline siga mees on, kas siis kutsutakse mees tuppa, pakutakse kohvi ja kooki ning tehakse head nägu (eksabikaasa tuli meie ühiste laste järele, kes suvel vanavanemate juures olid). Noorpõlve peika kohta öeldakse aastaid hiljem muuseas, et eks me jah ka vaatasime, et … Öelnud siis kohe, kui vaatasid. Ega ma tõenäoliselt neid kuulanud poleks, kuid hiljem oleks mõelnud, vanemad polegi päris lollid.
Miskipärast tekkis mõte, et äkki on tegemist lesbiperekonnaga, keda ‘naise’ pere ei salli 😀 Aga 15a abielus – nii vist ikka olla ei saa.
Aga kui tõsisemaks minna, siis ilmselt on jah tegemist pigem kultuurikonflikti kui teemaalgataja isikuga. Eestlased ju fašistid nende jaoks.
Kummaline – minul on tutvuskonna nii vene, kui ukraina segaperesid, kes suhtlevad oma kodumaal olevate sugualastega, kes käivad ka siin. Väga positiivne suhtumine on eestlastesse, tegu siis siiraste ja otsekohaste inimestega. Nõukajal oli neile suur asi, kui keegi käis Baltikumis, see oli vot peaaegu välismaal käik nende jaoks. Tegu on ka keskmiselt intelligentsemate inimestega, edukatega, kes ka julgevad Venemaa valitsust kritiseerida jne. Nende jaoks on suur õnn, et nende sugulane on eestlasega abielus.
kogu aeg on koik halvasti- kyll on suvi kylm voisiis liialt palav, lapsed pole tanapaeval yldse midagi vaart, piimatooted on poes koik pulbrist tehtud, saunavihad on valel ajal seotud, igalpool on koik hasti valjaarvatud neil endil.. Selline kiun ja virisemine nadalate viisi.
Sellised inimesed on ka Eestis täiesti olemas ja neid pole vähe. Negativistide vastu ei aita miski, kõik on koguaeg halvasti. Ma ei tea, kas see on mingi ajukeemia värk (deprekas vmt) või kollektiivne üksteise tagantkihutamine, aga tundub, et asi pole hoopiski sinus, kui kõik muu ka suur probleem on.
Et ennast selliste enesehaletsejatega mitte ‘ära lõhkuda’ (kui neid vältida ei saa), tuleb neid vaadelda antropoloogi pilguga – jälgida mängu, mis kõik veel halvasti olla saab, sest kuidagi tuleb ennast ära puhverdada selle p..arahe vastu. Ja see on päris naljakas ja uskumatu, kui neid “probleeme” nn loendama hakata 🙂
Võibolla ikka täpsustas, mis kandiga siis tegu. Minu arvates on enamus rahvaid siin maailmas harjunud patriarhaalse peremudeliga, kus naine peab võimlema, aga meest ei kritiseerita isegi kui ta on ludru, lohe või vägivaldne. Ainult Skandinaavias võib mees võtta saada, kui ei oska lastega piisavalt tegeleda.
Kuidas need naise pereliikmed nii täpselt teavad, kuidas teil see pereelu toimib? Järelikult naine sul patrab kõigest ja kaebleb. Seega tegele ikka oma naisega, et see lekkeauk kinni saada ja keela pereelust raportite saatmine.
Naise pereliikmed viljelevad ennustamise, arvamise ja on kohati tugeva eelarvamuse all kannatajad. Mu naine ei patra neile midagi, mida saaks kasutada milgi moel jalkide jarelduste tegemisel. Sa katsu ka mitte lahmida, onju?
Esiteks – meil pole juba ammu Nõukogude Liitu. Kindlasti käisid sa ka “Vene kroonus”?
Sinu totakas väljendamine näitab, et eriti taibu sa pole. Ilmselgelt perekond sellist vanameest endale koduväiks ei soovinud.
Teiseks – kui elate naise sugulastest kaugel, mismoodi nad siis peensusteni trie pereelust teavad? Taldrikukeerutamise ja kohvipaksu pealt ennustamise kaudu? No sellisel juhul on andmed kaheldavad ja miks see sind üldse ärritab?
Kolmandaks – mida sina oled suhete loomiseks-hoidmiseks teinud? Vahud vissis näoga kõrval ja ootad, et sind imetletakse?
Neljandaks – kui naisega väidetavalt kõik ok, siis miks sulle teiste ütlemised korda lähevad? Kellega sa tegelikult abielus oled?
Viiendaks – …. jne.
Mina arvan, et maailmaparandamine algab siiski iseendast.
Kas sa võtsid selle teemaalgataja tekstist või oma peast?
Teemaalgataja kirjutas, et Ukrana ja Türgi. Lugemisega probleem? Tekst on liiga pikk?
Enne targutamist katsu ise see mõnelauseline kommentaar kokku veerida:
“Naise vanemad on yks Urainast ja teine Tyrgi juurtega. ”
Teemaalgataja rahvust ja kodukohta see lause justkui ei kirjelda? Tema on NL-st, aga seal on ja seda kummardavad paljud nõukaaegsed keskiga+ vanamehed. “Vana-” seepärast, et tema(suguste) mõtte- ja väljendusviis on selline.
räägi naisega ja ütledki, et kuna laste kuuldes räägiti sinust halbvasti,s isi laspi sinna ei vii ja punkt. Vastu võid saata selelsama vennanaise kirja, et näete, siin on põhjus, miks lapsi vanavanemate juurde ei lubata. tahavad näha, siis pingutagu ise. Kui kõlbad naisele, pead ka suguvõsale kõlbama, nii ongi.
Kui ma saaks teada,a et minu laste kuuldes minu väärtuse või väärtusetuse õle arutletakse, siis nende inimeste seltskonda minu lapsed enam ei läheks.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
