Minu tutvus ringkonnas on mitmeid naisi kes ei saa lapsi. Olen palju mõelnud sellele ja märganud, et nii mõnigi neist ei sobikski emaks. Kui vaadata nende kooselu lastega siis tõesti on tihti tunne,et see laps peab olema kui sõjaväeline. Ma ei õelutse,lihtsalt minu arvamus on selline.Ja 1 sellistest naistest oli ka minu võõrasema. Endal mul lapsi veel pole kuna õpin veel ja olen üksik.
Mina ei armasta teiste lapsi, ma ei oska nendega olla janad ajavad mind närvi. Oma lased seda minuga ei tee. Seega ma ei sobi emaks, sest ma ei armasa teiste lapsi?
mina kuulun ka nende hulka, kellele teised lapsed ei meeldi. mingi võõras saaks mulle anda täpselt samasuguse üldise hinnangu nagu see teemaalgatus (aga mul on 1 laps endal).
viljatus mõjub enamustele naistele, ja ka meestele, väga frustreerivalt. lastega koosolemine teeb seda tunnet, mida nad tunnevad enda sees, vaid hullemaks.
Minul sama lugu nagu eelmisel käol. Mulle üldiselt ei meeldi võõrad lapsed ja siis, kui mul veel oma lapsi ei olnud, ei osanud ma võõraste lastega suhelda. Nüüd on endal 2 last ja suhtun teiste lastesse sallivamalt.
Ja mõtle kui palju on neid EMASID, kes tegelikult emadeks kohe üldse ei kõlba!!
Mina isiklikult usun, et selliseid \”emasid\” on rohkem kui viljatud, kes nö ei sobi emaks.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Mina ei armasta teiste lapsi, ma ei oska nendega olla janad ajavad mind närvi. Oma lased seda minuga ei tee. Seega ma ei sobi emaks, sest ma ei armasa teiste lapsi?[/tsitaat]
teemaalgataja ei rääkinud sõnagi võõrastest lastest, muide.
Minu sõbranna on teadlikult lastetu. Kõigepealt ei leidnud ta sobivat elukaaslast ja ütles, et ei ole nii isekas, et hakata üksikemaks. Suurepärase elukaaslase leidis ta 37aastaselt ja selleks ajaks kui oli selge, et see on mees, kellega koos elada, oli ta enda arvates liiga vana esimese lapse sünnitamiseks. Mehel on esimesest kooselust täiskasvanu tütar, kellega nad väga hästi läbi saavad. Mu sõbranna on lastega lihtsalt võrratu! On supertädiks oma vennalastele ja minu lapsed alati ootavad teda, ta oskab ja viitsib nendega tegeleda ja jutustada.
Neil naistel,kes tervise tõttu ei saa lapsi, on ilmselt lihtsalt liiga valus laste seltskonnas.
Sinu teemaalgatus on ääretult rumal.
Mina ei või ka võõraid lapsi silmaotsaski kannatada, enda oma on meeletult kallis.
Ja miks te sunnite võõraid mehi oma lapsi armastama, hooldama, koolitama, kui olete laste bioloogilisest isast lahku läinud? Ise ei salli võõraid lapsi, aga ise sunnite seda võõral tegema.
Minu tattavad koos 15 aastat ja ilma kaitsevahenditeta, kuid ei rasestunud. Teiste lastega said hästi läbi aga samas olid hästi karmid ka, neile meeldisid just need nööril käivad lapsed.
Siis jäi ta aga lapseootele. Neil oli ka endal hirm, et appi mis nüùd, see ju võõras maailm jne. OMa last kasvatavad ka nöörimööda, lausa kahju lapsest vahel, alati peavad riided läikima, ka poris eilmaga õues, ära tee seda, ei tohi minna sinna, sa kukud, saad mustaks, käitu viisakalt. Laps nagu väike täiskasvanu.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Mina ei või ka võõraid lapsi silmaotsaski kannatada, enda oma on meeletult kallis.[/tsitaat]Jube lugeda sellist juttu ühe naisterahva sulest.
Ei usu, et selliste sõnade taga kuigi kena ja meeldiv inimene saaks olla.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Mina ei või ka võõraid lapsi silmaotsaski kannatada, enda oma on meeletult kallis.[/tsitaat]
arvesta sellega, et su laps võtab üle sinu suhtumise ja hoiakud. ära siis imest, kui tal lasteaias ja koolis probleemid tekivad, sest tema arust on ju normaalne teisi lapsi vihata.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
arvesta sellega, et su laps võtab üle sinu suhtumise ja hoiakud. ära siis imest, kui tal lasteaias ja koolis probleemid tekivad, sest tema arust on ju normaalne teisi lapsi vihata.[/tsitaat]
Tal on lasteaias väga palju sõpru 🙂
Ma ei vihka, ma lihtsalt ei kannata nendega koos viibimist. Täiskasvanud inimesena oskan ma siiski varjata oma emotsioone.
[small]opusdei kirjutas:[/small]
[tsitaat]Ja miks te sunnite võõraid mehi oma lapsi armastama, hooldama, koolitama, kui olete laste bioloogilisest isast lahku läinud? Ise ei salli võõraid lapsi, aga ise sunnite seda võõral tegema.[/tsitaat]
Ei sunni ju. Kui tahab mind, siis peab ka minu lapse omaks võtma. Kui seda ei suuda, siis mingu oma teed. See ei ole ju sundimine, mehel on täielik valikuvabadus.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Tal on lasteaias väga palju sõpru 🙂
Ma ei vihka, ma lihtsalt ei kannata nendega koos viibimist. Täiskasvanud inimesena oskan ma siiski varjata oma emotsioone.[/tsitaat]Hämmastav suhtumine ühe täiskasvanud naise poolt siiski!
Võõraid lapsi ei peagi otseselt armastama, aga öelda, et ma ei salli lapsi silmaotsaski…? Kardan küll, et selline suhtumine paistab välja vaatamata sellele, et püüad seda varjata.
Muide, lapsed tajuvad ilma otsese suhtlemisetagi ära, kas oled nende vastu hea ja sõbralik või mitte. Kas sul kahju pole oma lapsest, kui teised lapsed tema ema ei pea heaks?
Oma lapsepõlvest mäletan küll, et oli üks rühmakaaslase ema, keda kõik kartsid.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Hämmastav suhtumine ühe täiskasvanud naise poolt siiski!
Võõraid lapsi ei peagi otseselt armastama, aga öelda, et ma ei salli lapsi silmaotsaski…? Kardan küll, et selline suhtumine paistab välja vaatamata sellele, et püüad seda varjata.
Muide, lapsed tajuvad ilma otsese suhtlemisetagi ära, kas oled nende vastu hea ja sõbralik või mitte. Kas sul kahju pole oma lapsest, kui teised lapsed tema ema ei pea heaks?
Oma lapsepõlvest mäletan küll, et oli üks rühmakaaslase ema, keda kõik kartsid. [/tsitaat]
No praegu kui lähen lapsele järgi siis hüütakse kaugelt X ema tuli, X ema tuli ja tullakse mulle oma mänguasju näitama jne. Ma siis muidugi viisakalt vaatan jne. Ja isegi kalli olen saanud.
Seega võibolla ei ole lugu ikka nii hull.
Ega mulle ka võõrad lapsed eriti ei meeldi. Hoian pigem eemale. Mina lastele miskipärast meeldin üsna hästi… ei saa isegi aru, miks.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]mulle kangesti meeldivad lapsed, nii enda omad kui ka teiste omad. ei tee mingeid eelistusi armsuse põhjal.
hästi õõvastav on lugeda arvamusi, kus täiskasvanud naised tunnistavad enesestmõistetavalt, et neile ei meeldigi teiste lapsed.
see on mingi kaasaegse ühiskonna produkt.[/tsitaat]Selles see kurb lugu ongi, et mitte lihtsalt ei meeldi, vaid inimene \”ei salli silmaotsaski\” teisi lapsi.
Minu arvates on see kuidagi eriti räige väljendus.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Mina ei või ka võõraid lapsi silmaotsaski kannatada, enda oma on meeletult kallis.[/tsitaat] eks sa võta omaks ka see, et ka sinu laps on vastik ja väljakannatamatu teistele- mida endast välja lased, seda tagasi saad.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
No praegu kui lähen lapsele järgi siis hüütakse kaugelt X ema tuli, X ema tuli ja tullakse mulle oma mänguasju näitama jne. Ma siis muidugi viisakalt vaatan jne. Ja isegi kalli olen saanud.
Seega võibolla ei ole lugu ikka nii hull. [/tsitaat] lasteaias tehakse nii kõikide vanematega. Ja üldsegi, mida sa nüüd õigustad ennast? Sulle ei meeldi ju võõrad tatikad. Noja ega sina oma lapsega ka vaevalt kellelegi sümpatiseerid. Niiet, lõpeta udutamine ja hoia oma tatikas teistest eemal. On sulle pingevabam.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Mina ei või ka võõraid lapsi silmaotsaski kannatada, enda oma on meeletult kallis.[/tsitaat] eks sa võta omaks ka see, et ka sinu laps on vastik ja väljakannatamatu teistele- mida endast välja lased, seda tagasi saad.
[small]booli kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
lasteaias tehakse nii kõikide vanematega. Ja üldsegi, mida sa nüüd õigustad ennast? Sulle ei meeldi ju võõrad tatikad. Noja ega sina oma lapsega ka vaevalt kellelegi sümpatiseerid. Niiet, lõpeta udutamine ja hoia oma tatikas teistest eemal. On sulle pingevabam.[/tsitaat]
Ei, mulle ei meeldi võõrad lapsed. Aga lasteaias on minu laps hinnatud kaaslane, seda võin päris julgesti väita. See, mida minust endast arvatakse, ma tõesti ei tea. Miks ma peaksin oma lapse teistest eemal hoidma? Kas tema on süüdi, et ta emale ei meeldi teised lapsed? Usu, see ei ole mulle näkku kirjutatud ja kui ka oleks, kuidas laps sellesse puutuks? Jah, ma saan aru, et ta ei pruugi meeldida teistele täiskasvanutele, aga laste seas omavahel miks peaks probleem olema? Õnneks ei olegi, aga mind paneb siiski selline jutt imestama.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]mida te, kanad, kaagutate nüüd? võõraste tibude kiledad huiked ja tatised nokad ei löö just kõigi nunnumeetrit põhja. [/tsitaat]
:DDD
[small]opusdei kirjutas:[/small]
[tsitaat]Ja miks te sunnite võõraid mehi oma lapsi armastama, hooldama, koolitama, kui olete laste bioloogilisest isast lahku läinud? Ise ei salli võõraid lapsi, aga ise sunnite seda võõral tegema.[/tsitaat]
Mul oli kaks last, enne kui omale mehe leidsin. Ja kuidas sa nõuad teiselt mehelt, et kasvata nüüd minu omi? Ta ikka valib selle ise. Meil oli sellest küll enne väga palju juttu kui ühte kappi leivad panime. Ta teadis, et see pole mingi liivatera mida hoida tuleb. Vaid kaks last. Ning kerge ei saa see kindlalt olema.
Aga tema leppis ja tahtis seda ikka ise. Küll on ikka rumal jutt sul.
Aga minu kohalt on nii, et mina samuti teistest lastest ei huvitu. Ma ei vihka neid, kuid minus ei tekita nad mingeid tundeid. Olen tihti mõelnud ka seda, et müts maha lapsehoidjate ees, kes teevad oma tööd südamest. Mis sest, et laps pole nende oma. Ma ei taha kunagi kellegi lapsi hoida. Keeldun sellest kohe, kui jutt sinnapoole minema hakkab. Aga jällegi omi lapsi ma armastan väga. Nad on minu jaoks kõik. Meil mehega nüüd ka oma laps ja kõik on meie jaoks võrdsed.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]opusdei kirjutas:[/small]
Mul oli kaks last, enne kui omale mehe leidsin. Ja kuidas sa nõuad teiselt mehelt, et kasvata nüüd minu omi? Ta ikka valib selle ise. Meil oli sellest küll enne väga palju juttu kui ühte kappi leivad panime. Ta teadis, et see pole mingi liivatera mida hoida tuleb. Vaid kaks last. Ning kerge ei saa see kindlalt olema.
Aga tema leppis ja tahtis seda ikka ise. Küll on ikka rumal jutt sul.
Aga minu kohalt on nii, et mina samuti teistest lastest ei huvitu. Ma ei vihka neid, kuid minus ei tekita nad mingeid tundeid. Olen tihti mõelnud ka seda, et müts maha lapsehoidjate ees, kes teevad oma tööd südamest. Mis sest, et laps pole nende oma. Ma ei taha kunagi kellegi lapsi hoida. Keeldun sellest kohe, kui jutt sinnapoole minema hakkab. Aga jällegi omi lapsi ma armastan väga. Nad on minu jaoks kõik. Meil mehega nüüd ka oma laps ja kõik on meie jaoks võrdsed. [/tsitaat]Mehe jaoks on tema oma laps kindlalt siiski tähtsam. Iseasi, et ta ei näita seda sulle välja.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Mehe jaoks on tema oma laps kindlalt siiski tähtsam. Iseasi, et ta ei näita seda sulle välja. [/tsitaat]
Arvasid, et ma ei tea seda?
Veri on paksem kui vesi ja see on täiesti normaalne
Oleme sellest sasmuti rääkinud ja ma ei pea seda talle pahaks. Aga välja näitame me võrdsust kõigi laste suhtes
teemaalgataja üritab selgelt üle oma pea hüpata. ebaõnnestunult paraku.
lapsevanem kasvab koos lastega.
lapse kavatamine nõuab märkimisväärselt palju enesekasvatust, see tähendab, et lapsed õpetavad oma vanemetele lapsevanemaks olemist.
kui arenemis- ja õppimisvõimeline keegi ses rollis olema saab, on enne laste saamist keeruline ennustada.
ei usu, et siin oleks otsene seos viljakuse kui sellisega.
enne oma laste saamist ei huvitanud mind lapsed mitte karvavõrdki ehk nagu ütleb praegu üks mu tütardest, väikesed lapsed on hirmutavad.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Arvasid, et ma ei tea seda?
Veri on paksem kui vesi ja see on täiesti normaalne
Oleme sellest sasmuti rääkinud ja ma ei pea seda talle pahaks. Aga välja näitame me võrdsust kõigi laste suhtes[/tsitaat]Räägi ainult enda eest. Teist inimest sa ei tea ja tunne lõpuni mitte kunagi.
Mul veel lapsi pole (loodetavasti kunagi ikka tulevad, panustan meditsiini arengule). Vaatan tuttavate lapsi, ja laste kasvatamine tundub ikka tõelise raketiteadusena.
Ema lohutab, et kui mul endal kunagi laps tuleb, küll ma siis ka hakkan neid asju oskama.
Kui praegu mulle imik kätte anda – ma ei oskaks teda süleski hoida, rääkimata tissitamisest või mähkude vahetamisest.
Lapsed tõesti meeldivad mulle, aga nende läheduses tunnen end ebamugavalt – kardan, et teen oskamatusest midagi valesti. Ja lastega sõbrannad toonitavad mulle pidevalt, et ‘sina ei tea ju laste kasvatamisest midagi’.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
