Miks? Eeldaks vastuseid eelkõige neilt, kes taolist elu ise praktiseerivad.
Ja mis sa selle teadmisega peale hakkad siis? Uudishimu tappis kassi.
Miks? Eeldaks vastuseid eelkõige neilt, kes taolist elu ise praktiseerivad.
Sest hetkel on kasulikum temaga koos elada.
Armastuseks on mul teine mees.
Alustuseks defineeri armastus. Liblikad? Hoolimine? Käest kinni vähemalt 3 tundi päevas?
Ehk et milles avaldub, et naine meest ei armasta?
Mina elan ilma armastuseta.
Eelmine mees oli alkohoolik ja l”tsmes. Teda armastasin.
Praegune on tavaline Eesti mees, oma vead on kõigil, aga vähemalt suhtub minusse lugupidavalt.
Ja ärge arvake, et raha pärast elan. Mu palga esimene nr on 2, oman kinnisvara ja magistrikraadi. Aga kui enesehinnang on madal, siis ei aita need ka.
Elasin aastaid koos seepärast, et mul oli lootus, et saame siiski toimima selle suhte ja laste tõttu ei hakka kokku-lahku pendeldama. Kahjuks läks omavaheline suhe ainult halvemaks, mingist armastusest ei olnud enam juttugi. Kolisime lahku. Aga sellele eelnes väga pikk aeg, et see äratundmine lõpuks kohale jõuaks, et paremaks midagi ei ole minemas. Aga mul on täna vähemalt see veendumus, et andsin endast maksimumi ja veelgi enam, et asi korda saaks ning ei tormanud esimese raskuse peale minema. Pidin selle protsessi enda jaoks täielikult läbi küpsetama, see oli minu jaoks vajalik aeg. Ja see lahtirebimine oli väga-väga keeruline emotsionaalselt, elukorralduslikult, laste jaoks. Seega mõista neid naisi, kelle jaoks see tundub ületamatult raske ja seda sammu ei astutagi..Kõrvalt ei maksa kritiseerida, kes ise selles situatsioonis olnud ei ole.
Aga mis asi on armastus üldse?
Elad mehega koos, teil ühised lapsed, teete sexi ka vahel,ühine maja autod jne.
Mis on alternatiiv. Lahku minna ja linna peale armastust minna otsima?Ja isegi kui leiad, mis edasi?Ühine kooseluülesehitamine-uued lapsed, uued majad, autod-see pole kerge
Arvan, et reaalselt on õnnelikud ehk mingi 5% paaridest.
Alustuseks defineeri armastus. Liblikad? Hoolimine? Käest kinni vähemalt 3 tundi päevas?
Ehk et milles avaldub, et naine meest ei armasta?
Sa ilmselgelt ei ole armastust kogenud, kui sa ei tea, milles see väljendub. No aga püüame sulle lühidalt seletada, et kui sul on inimesega igal hetkel hea koos olla, nii et tema jäädav lahkumine teeks su väga õnnetuks, siis see ongi armastus, seejuures vahet ei ole, kaua ollakse koos elanud. Kui sul on emotsionaalselt täitsa ükskõik, kas mees tuleb igal õhtul koju või mitte, siis sa seda meest ei armasta.
Ära aja titajuttu. Mina oma ligi 60 eluaastaga olen elus palju ja erinevaid armastusi kogenud, samuti näinud, kuidas inimesed igasugust – kirge, klammerdumist, sõltuvust, sõprust – armastamiseks nimetavad, seetõttu on absoluutselt vajalik selliste küsimuste esitamisel täpsustada, mida selle väga mahuka sõna all mõeldakse.
Targa inimene jaoks ei ole seda sõna vaja ühestki otsast täpsustada. See ei muuda teema sisu, kui igaüks tõlgendabki armastust enda jaoks omamoodi. Normaalne inimene ju teab, kas ta armastab oma abikaasat/elukaaslast või mitte. Või sa tahad öelda, et on võimalik, et inimene ise ei tea, et ta oma kaasat ei armasta?
Ma tahan öelda, et ma ei tea, mida SINA mõtled armastamise all. Mida mina mõtlen, tean ma küll. Kas meie arusaamad ka klapivad, pole ma küll kindel (ja väga tõenäoliselt ei klapi). Armastus pole nüüd küll selline üheselt defineeritud mõiste, mille tähendus iga inimese jaoks sama on.
Tulid sealt lõunasöögiteemast nüüd uude teemasse intrigeerima, ikka veel on igav, onju?
Teemaalgataja tegi abikaasade koossöömise teema, et intriigi puhuda, aga jäi vist ikka väheseks.
Ja mis sind siia toob, kui sa näed, et see järjekordne intriig on?
Küsimus on huvitav. Intriig ei ole. Kui tüüp hakkabki jälle lihtsalt jaurama, siis muidugi lahkun siit teemast.
Jah, mind ennast ka huvitab, aga samas on sellesse teemasse juba algselt väike intriig sisse programmeeritud ning mina ei näe antud juhul intriigis midagi halba.
Siis vasta, mida sa mõtled armastamise all. Või mõtledki niipidi, et igaüks võtab enda mõõdupuuga?
Liberaalses kapitalistlikus ühiskonnas on armastus vaid sõnakõlks. Sellist asja tegelikult ei eksisteeri. Eksisteerivad võim ja raha. Kõik ülejäänu on igaühe isiklik tõlgendamise küsimus.
Sest on ühine kodu, pikk ühine ajalugu, kolm last ja muus osas on kõik väga OK, suhted on head, saame üksteisega rääkida, usaldan teda täielikult, on hea isa ja tore kaaslane.
Ei tundu realistlik hakata seepärast pere lõhkuma, et mul kuumemaid tundeid ei ole.
Oleks mul siis üksi lihtsam?- vaevalt.
Pigem ongi meil mõistuseabielu.
tuttavate järgi, kes on läinud turvalisest mehest lahku armastust otsima on nn petta saanud.
Eks alguses on tunded laes ja sex ka hea. Siis tuleb argielu…arvete maksmised, mehe esimesed halvad kiiksud ja vaatad et nüüdne mees on 2x hullem. Lisaks häid mehi pole ka palju vabaduses
no mina elan mehega, keda ma ei salli, sest altrenatiivid on veel hullemad, üksi lastega ma elada ei taha, siis ei saa üldse oma asjadega ju tegeleda, päris ilma lasteta oleks ka kurb ja pole nii palju raha ka, et omale elamine üürida ja 2 lapse elatis maksta ja elamiseks ka veel piisavalt jääks
ja uut armastus pole ka leidnud
Olen liiga nõrk, et teda välja tõsta. Mul oleks temast lihtsalt kahju. Sellepärast.
Ma tahaksin tegelikult väga üksinda elada (s.t. lastega, aga nemad on juba enam-vähem suured inimesed). Mul ei ole meest absoluutselt vaja tegelikult.
Nagu konn keeb surnuks, kui temperatuur tõuseb tasapisi. Nii ka suhted lähevad halvaks tasapisi. Ei ole üheselt punkti, kust on selge, et parem on lahku minna. Mina olen sellest punktist üle jõudnud. Ükskõik kuidas armastust defineerida, meil pole seda juba aastaid. Kuid mees ei taha lahku minna, mugavusest. Elame minu pinnal ja mina ei koli siit kuhugi. Nii hull olukord ka pole, et mehe jõuga välja viskan. Nii tiksumegi esialgu koos edasi.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
