Ei mõista siin kedagi hukka absoluutselt mitte, lihtsalt äkki oskate öelda kuidas see võimalik on et sellist operatsiooni endale tahate? Mul oli esimene keiser ja mul läheb siiamaani (möödas 1,5a) süda pahaks mõeldes sellele valule. Hirmuga mõtlen et äkki tuleb teine ka keiser, kuna arm väga tundlikuks läinud ja ämmakas ka öelnud et eks paistab ootame veel(10n aega). Mõtlengi et kas see oli ainult minu jaoks niivõrd ebameeldiv kogemus ja teistel kuidagi kergelt läinud, et polnud meeletut armivalu ja saadi kiirelt liikuma.
Teema: Naised kes tahavad ise keisrit?
01.02.2012 23:40
To report this post you need to login first.
02.02.2012 00:06
Mul oli keiser kuu aega tagasi (ei, ei, mitte omal soovil vaid erakorraline). Valus oli külge keerata, naerda ja köhida u 3-4 päeva. Nädala pärast polnud enam kuskilt miski valus ning praeguseks meenutab keisrit vaid arm kõhul. Absoluutselt mitte midagi muud ei ole.
Seega on neid, kellel läheb kõik hästi kergelt.
Ütlen ausalt, minul oli keisriga seotud valu palju parem taluda kui sünnitusvalu. Sünnitusvalu ajal tahes tahtmata kummitas kogu aeg mõte, et kas lapsega on kõik hästi, kas sünnitus läheb tema jaoks kenasti jne. Keisriga neid muresid ei olnud, terve ja tubli laps magas tuvaliselt oma nö \”kausikeses\” ning valu sai minna vaid väiksemaks.
To report this post you need to login first.
02.02.2012 08:05
keisriga jääb inetu kõht, eriti kui vanemaks saad, läheb nahk sealt armi kohalt lõdvaks ja jääb rippu (öeldakse \”keisri naeratus\”.
Lisaks on keiser lapsele totaalne ¨okiteraapia siia ilma saabumisel. Sünnitus on loomulik protseduur ja need lapsed ka rahulikumad ja tasakaalukamad edasises elus.
To report this post you need to login first.
02.02.2012 08:43
Minul ei olnud küll kõht inetu pärast keisrit, olengi juba vanem naisterahvas. Kõik läks ka muidu kergelt, paar päeva pärast keisrit läksin juba 10 km ringi jalutama, nagu enne sünnitust kogu aeg tegin, ju siis ikka enesetunne oli hea. Mingit suurt haavavalu samuti ei mäleta. Keisri õhtul käisin juba ise end pesemas. Äkiliselt keerata ainult ei saanud mõned päevad ja mäletan, et kõht oli tühi, muid ebamugavusi ei mäleta.
To report this post you need to login first.
02.02.2012 09:07
[small]happevihmablond kirjutas:[/small]
[tsitaat]keisriga jääb inetu kõht, eriti kui vanemaks saad, läheb nahk sealt armi kohalt lõdvaks ja jääb rippu (öeldakse \”keisri naeratus\”.
Lisaks on keiser lapsele totaalne ¨okiteraapia siia ilma saabumisel. Sünnitus on loomulik protseduur ja need lapsed ka rahulikumad ja tasakaalukamad edasises elus.[/tsitaat]
Vat kus spetsialist välja tulnud :D.
Kõik ei ole siiski nii must ja valge siin ilmas, isegi mitte keisriarmiga kõht, rääkimata rahulikest lastest. Meie peres kõik saleda pihaga naised, mõnegli keiser olnud ja pole kellelgi naertust kõhul..
To report this post you need to login first.
02.02.2012 09:23
Mina mõtlesin pärast pimesooleoppi seda sama(eelnevalt olin ka sünnitanud). Haavavalu oli ikka 100x hullem.
To report this post you need to login first.
02.02.2012 09:40
Mul oli seitse aastat tagasi keiser. Ei tea kas kuulun nüüd juba vanade naiste hulka aga arm on pisikene, valge ja ei paista väljagi. Pigem häirivad mõningad rasedusarmid aga see ei sõltu sünnitusviisist.
Praegust last oodates loodan, et tuleb samuti keiser. Tean, mis toimub, kuidas toimub, kaua läheb kuna olen selle juba läbi elanud. Ilmselt sünnitusel mõtleksingi, kuidas ikka lapsel on ja kuidas kõik kulgeb, kas saan ikka hakkama jne. Ilmselt on hirm teadmatuse ees, keisrit olen kogenud-loomulikku sünnitust mitte. Jah võib olla tõesti olen isekas. Kui oleksin esimese lapse teisel viisil saanud võib olla mõtleksin praegu teisiti.
Igastahes arstid soovitasid mul peale keisrit kähku liikuma saada. Kirusin ja liikusin:) Ja kolme-nelja päeva pärast olin triksis-traksis. Miadgi ületamatut see haavavalu ei olnud. Niisama paigal olles ei valutanud, vaid keerates külge ja püsti tõustes näiteks.
Laps on olnud seitsme aasta jooksul algusest peale väga rahulik, hea unega ja magaja. Tasakaalukas ja vaikne laps. Nüüd kooliminnes õpetajad ka kiidavad-suudab näiteks piisavalt kaua paigal püsida ja keskenduda, mida kõigi selles eas laste kohta öelda ei saaks. Ühe lapse puhul ei saa muidugi statistikat teha:) Aga arvan, et asi pigem ikka iseloomus ja temperamendis kinni.
To report this post you need to login first.
02.02.2012 10:06
Minul ka oli 11.a. tagasi keiser. Pole see kõht inetu midagi. Kui aus olla, siis mõnel ise sünnitanud naisel on see ikka koledam – ja mis siis? Ma ei mureste küll selle üle, milline mu kõht on, ausõna. Kui see keiser päästis/paastab mu lapse elu, siis lõigaku mind või risti-rästi katki! Ilmselt mul teine ka tulemas keisriga, sest ei hakata enam riskima samade muredega, mis esimese puhul oli.
Ei ütleks, et mu laps näeb välja, nagu oleks elu shoki üle elanud. Ei ütleks, et vaevlesin valude käes, ma ei mäletagi enam neid. Seega on see nii suhteline – igaühele oma.
Mõni peab sünnitust jälle jubedaks. Mina kardan just seda 🙂
Arm ei riku meest/naist 🙂 Ja kui see arm näitab, et olen selle läbi suutnud päästa oma lapse, siis võib minu arust see arm ka pikki kõhtu üles kõrini joosta!!
To report this post you need to login first.
02.02.2012 10:12
Minul esimene oli erakorraline keiser ja teine tuleb nüüd plaaniline. taastumine oli ülikerge ja kiire ja mingist lotendavast kõhust polnud juttugi, sain peale lapse sündi üldse oma elu parimasse vormi. Pealegi see kitsas valge armike on ju nii madalal, et jääb pesu alla, et kellele see ´´keiser siis naeratab”??? Mina eelistan pigem keisrit, kui seda, et mu laps võib kitsastes sünniteedes jääda hapnikupuudesse ja eluaegse ajukahjustuse saada. Iga naise oma valik ja pole teiste asi kommenteerida, mismoodi ta oma lapsed siia ilma toob!
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 02.02 10:12; 02.02 11:00;
To report this post you need to login first.
02.02.2012 10:20
Mul olnud kaks erakorralist keisrit, taastumine võtnud paar-kolm päeva. Olen mõlemal korral tahtnud ise sünnitada, aga mis teha, kui peale 23 tundi avanemisperioodi asi ikka ei edene. Selles mõttes on ju keiser asendamatu, et päästab lapse elu ja ema väsimusest, mõnel juhul ka ema elu. Niisama seda teha…ma ei tea? Kas üldse lastaksegi? Arm jääb küll väike ja märkamatu.
Suvel kolmas, seekord plaaniline keiser ees.
To report this post you need to login first.
02.02.2012 10:51
Ei ole see haavavalu midagi. Olen sünnitanud ühe lapse ise ja teine oli erakorraline keiser. Õmblused lahklihal valutasid palju hullemini ja kauem aega kui keisri haav. Mõned päevad olid keeramine ebamugav, mitte isegi valus. valuvaigisteid ei vajanud, tõusin 7 tunni pärast ja ei olnud liikumise, köhimise, naermise ega muid probleeme. Minu jaoks oli keisrist taastumine palju kergem.
laps on väga rahulik. Ütleks, et rahuliku kui loomulikult teel sündinu oli.
To report this post you need to login first.
02.02.2012 10:55
On olemas naisi, kellel keiser väga kergelt möödub. On naisi, kellel keiser väga raske on. Ja sinna vahepeal ka. Sama on vaginaalse sünnitusega. Kindlasti on olemas naisi, kellel vaginaalne sünnitus oli kergem, kui teisel keiser. Samas ka vastupidi – keiser võib olla kergem kui vaginaalne sünnitus. Kõik individuaalne.
Aga kui võtta keskmiselt, siis teadusuuringuid on selles osas ka tehtud. Neis on siiani leitud, et keisriga on vaginaalsest sünnitusest rohkem tüsistusi nii emale kui ka lapsele. Nt emade suremus keisriga on ligi 2x kõrgem kui vaginaalse sünnitusega (siiski on mõlemad väga väikesed protsendid, kahjuks pole meeles täpsel, mis).
Minu jaoks on keisri peamine miinus see, et emakale jääb arm. Kui elu esimese keisriga ei sünni pere viimane laps, siis järgmiste laste kandmine ja sünnitamine (nii vaginaalselt kui ka keisriga) võib selle tõttu olla lisariskidega. Just armiga emaka tõttu. Korduv keiser on riskantsem kui esimene (võimalikud liited jne). Seepärast ise iial keisrit ei valiks kui võimalik, et pere järgmise lapse saamine oleks väiksemate riskidega.
Teisest küljest – kui erakorraline keiser osutub vajalikuks, siis ei ole ju enam mingit kaalumisaega, et kas teha või ei. Ja lotendav kõht on sel hetkel viimane asi, millele mõtled.
Lotendavast kõhust seda ka, et pärast minu esimest (vaginaalset) sünnitust jäi mulle päris pikalt \”põll\” ette. Seega võib lotendava kõhu saada ka keisrita.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 02.02 10:55; 02.02 13:40;
To report this post you need to login first.
02.02.2012 11:00
Lisaksin veel juurde, et tegelikult on keisri suuremad tüsistused tingitud sellest, et kui see erakorraliselt tehakse, siis on juba nii või naa ema või lapsega midagi halvasti ja tüsistused ongi üsna vältimatud. Plaanilise puhul on tüsistusi ikka üliharva.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 02.02 10:12; 02.02 11:00;
To report this post you need to login first.
02.02.2012 11:04
mina ei saa ka sellest aru, et mõni läheb erakasse ja maksab veel selle eest, et kindlasti keiser saada:D
To report this post you need to login first.
02.02.2012 11:15
See on nii mõttetu vaidlus. Täpselt sama nagu kas lapsi vaktsineerida või mitte.
Kõigil on õigus ja samas ka mitte 🙂
To report this post you need to login first.
02.02.2012 11:18
Tarkade klubi koos 😛 Teate mul on mitmikutega erakorralise keisri kogemus seljataga. Kohe kuidagi ei oleks saanud ise sünnitada, mõlemad olid tuharseisus. Ja mis ¨okist te räägite? Sünnitegevus oli alanud, lihtsalt sünnitada ei saanud. 19 sajandil oleks ma ilmselt surnud aga õnneks me elame 21. sajandil.
Taastumine oli kiire ja kuna arsti sõnul sõltub kõik geneetilisest materjalist siis mul ei ole armi nähagi. Nii hästi sai lõige ja kokku õmblemine tehtud! Sõltub ikka natukene tegijast kah. Ja rääkidest kõhust siis never te ei ütleks et ma olen mitmikuid kandnud ja mul on keiser olnud. Kuigi lõpus olin ikka üsna suur! Vähem must-valget mõtlemist eks! Ah ja keistit omal soovil ei poolda.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 02.02 11:18; 02.02 14:03; 02.02 14:09;
To report this post you need to login first.
02.02.2012 11:46
Minul on olnud kerge keiser (erakorraline) ja kaks kerget sünnitust ja hääletan sünnitamise poolt – see on emotsionaalselt ikka hoopis midagi muud.
Aga mis lastesse puutub, siis meil on küll nii juhtunud, et keisrilaps on kõige rahutum. Samas on ta ka kõige emotsionaalsem, kõige loomingulisem ja kõige nutikam – ja see kõik vaevalt tema sündimisviisiga seotud on.
To report this post you need to login first.
02.02.2012 12:47
Olen seda meelt, et nii loomulik sünnitus kui ka keiser võivad olla mõlemad väga rasked ja paranemine nendest on väga suhteline – kes paraneb kiiremini, kellel kulub kauem aega.
Esimene laps sündis keisriga, erakorraline oli 8 aastat tagasi ja nüüd ootan oma teist last.
Kuna tean mis keiser on, siis sooviksin ka selle lapse keisriga sünnitada just sellepärast, et olukord on mulle tuttav. Loomulik sünnitus on minu jaoks kõvasti hirmutavam.
Samas paaniliselt ma keisrit paluma ei hakka.Haav on muutunud hellaks emaka venimise tõttu ja see on ka täiesti normaalne kuna emakas on armistunud, seega arvan, et keiser mul ka tuleb.
To report this post you need to login first.
02.02.2012 13:25
Esimese lapsega sain 22 tundi valusid ja emakas ei avanenudki, sünnitus lõppes erakorralise keisriga. Teise lapsega ei lähe enam mõlemaid valusid korraga kätte saama, valin kohe keisri. Taastumine keisrist oli väga kerge.
To report this post you need to login first.
02.02.2012 13:39
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Tarkade klubi koos 😛 Teate mul on mitmikutega erakorralise keisri kogemus seljataga. Kohe kuidagi ei oleks saanud ise sünnitada, mõlemad olid tuharseisus. Ja mis ¨okist te räägite? Sünnitegevus oli alanud, lihtsalt sünnitada ei saanud. 19 sajandil oleks ma ilmselt surnud aga õnneks me elame 21. sajandil.
Taastumine oli kiire ja kuna arsti sõnul sõltub kõik geneetilisest materjalist siis mul ei ole armi nähagi. Nii hästi sai lõige ja kokku õmblemine tehtud! Sõltub ikka natukene tegijast kah. Ja rääkidest kõhust siis never te ei ütleks et ma olen mitmikuid kandnud ja mul on keiser olnud. Kuigi lõpus olin ikka üsna suur! Vähem must-valget mõtlemist eks! Ah ja keistit omal soovil ei poolda.[/tsitaat]Palun andke teada,millise haiglaga oli tegu,kus keiser tehti ja kes tegi.Tahan minna kindlasti keisrit tegema,kuna laps on jubedalt suur.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 02.02 13:39; 02.02 13:42;
To report this post you need to login first.
02.02.2012 13:40
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Lisaksin veel juurde, et tegelikult on keisri suuremad tüsistused tingitud sellest, et kui see erakorraliselt tehakse, siis on juba nii või naa ema või lapsega midagi halvasti ja tüsistused ongi üsna vältimatud. Plaanilise puhul on tüsistusi ikka üliharva.[/tsitaat]
Kahjuks eksid. Ka plaanilised naise valikul tehtud keisrid vs tervete naiste sünnitused, on tüsistusi keisriga rohkem. See on muidugi õige, et erakorralise keisri korral tuleb hoolega mõelda, kas tegemist on keisri tüsistuse või hoopis selle tüsistusega, mis keisrini viis.
Aga ülalpool keegi kirjutab, et ei saanud mitmike ise sünnitada, sest olid tuharseisus. Huvitav, kuidas sellised väärarusaamad tekivad? Tuharseisus sünnitada saab täiesti edukalt. Mõned arstid arvavad, et enamuse tuharsündide juures on keiser ohutum, mõned ämmakad pole nõus. Ja 19. saj ei tähendanud tuharseis kindlasti kohe automaatselt naise surma, jällegi meeletu valearusaam.
Tuharseisus peab sünnituse vastuvõtja väga hästi oskama spetsiifiliselt naist suunata õigesse asendisse ja õigesti sünnitust vastu võtta. Palju selliseid spetsialiste Eestis pole, kellega ma ise julgeks tuharseisus last sünnitada. Tuharseisus ja eriti kui abi on oskamatu, on lapsele tüsistuste oht suur. Seetõttu tehakse enamasti keiser. Ma ise ilmselt valiks ka tuharsünni korral selle.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 02.02 10:55; 02.02 13:40;
To report this post you need to login first.
02.02.2012 13:42
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Minul on olnud kerge keiser (erakorraline) ja kaks kerget sünnitust ja hääletan sünnitamise poolt – see on emotsionaalselt ikka hoopis midagi muud.
Aga mis lastesse puutub, siis meil on küll nii juhtunud, et keisrilaps on kõige rahutum. Samas on ta ka kõige emotsionaalsem, kõige loomingulisem ja kõige nutikam – ja see kõik vaevalt tema sündimisviisiga seotud on.[/tsitaat]Minul kolm last sünnitusega ilmale saadud ja kõik on üliaktiivsed,loomingulised lapsed.Parajad rahmeldised.Niiet,sünnita v.tee keiser-vahet pole.Iseloomu see teiseks ei muuda.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 02.02 13:39; 02.02 13:42;
To report this post you need to login first.
02.02.2012 13:53
Minul oli esimene keiser Rapla haiglas-mis nüüd teatavasti kinni pandi.Ja keiser just sellepärast,et sünnitusteed kitsad,valud kestsid 3 päeva,kordi sai haiglas tulutult käidud,lõpuks lihtsalt pisikesel hakkas juba paha ja otsustati opi kasuks.
Nüüd pean Tallinna sünnitama minema ja loomulikult nii ei pruugi minna ja kõik sõltub kelle vahetusse sa satud jne.aga ma ikkagi tglt sooviksin keisrit.Äkki nad ei arvesta seda et mul oli eelmine keiser aasta ja 3 kuud tagasi,äkki arvavad et ah las ohib küll välja punnitad kuigi sünnitusteed kitsad ja väikseke võib jääda hapniku puudusesse no mida iganes.Enda ja terve lapse huvides sooviksin ikkagi seal keisrit,kuigi osa minust tahab ka kogeda loomulikku sünnitust.Ma arvan küll et niipalju kui on inimesi on ka soove ja kellegil pole õigust teiste soove ja otsuseid kritiseerida.
To report this post you need to login first.
02.02.2012 14:03
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Palun andke teada,millise haiglaga oli tegu,kus keiser tehti ja kes tegi.Tahan minna kindlasti keisrit tegema,kuna laps on jubedalt suur.[/tsitaat]
Pelgulinna sünnitusmaja. Kahjuks täpset nime ei mäleta. Aga vene nimega meeskirurg – tõsiselt, oma tööd ta oskas.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 02.02 11:18; 02.02 14:03; 02.02 14:09;
To report this post you need to login first.
02.02.2012 14:09
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Kahjuks eksid. Ka plaanilised naise valikul tehtud keisrid vs tervete naiste sünnitused, on tüsistusi keisriga rohkem. See on muidugi õige, et erakorralise keisri korral tuleb hoolega mõelda, kas tegemist on keisri tüsistuse või hoopis selle tüsistusega, mis keisrini viis.
Aga ülalpool keegi kirjutab, et ei saanud mitmike ise sünnitada, sest olid tuharseisus. Huvitav, kuidas sellised väärarusaamad tekivad? Tuharseisus sünnitada saab täiesti edukalt. Mõned arstid arvavad, et enamuse tuharsündide juures on keiser ohutum, mõned ämmakad pole nõus. Ja 19. saj ei tähendanud tuharseis kindlasti kohe automaatselt naise surma, jällegi meeletu valearusaam.
Tuharseisus peab sünnituse vastuvõtja väga hästi oskama spetsiifiliselt naist suunata õigesse asendisse ja õigesti sünnitust vastu võtta. Palju selliseid spetsialiste Eestis pole, kellega ma ise julgeks tuharseisus last sünnitada. Tuharseisus ja eriti kui abi on oskamatu, on lapsele tüsistuste oht suur. Seetõttu tehakse enamasti keiser. Ma ise ilmselt valiks ka tuharsünni korral selle.[/tsitaat]
Ma loodan et sa ei mõelnud seda tõsiselt mida sa kirjutasid. Mitte ükski arst ei oleks võtnud enda kanda seda vastutust et mitmikud sünnivad tuharseisus. Vähemalt 1 peab olema peaseisus.
Ja lisaks sellele võin veel niipalju sulle \”vastu targutada\” et mul olid tõeliselt suured lapsed (mitmike kohta) ning emaka tegevus tuharsünnituseks liiga nõrk. Sellepärast et keisrit vältida poleks ma ealeski kummagi lapse elu ja tervisega riskinud. Sina oleksid või? Sügavalt kahtlen.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 02.02 11:18; 02.02 14:03; 02.02 14:09;
To report this post you need to login first.
02.02.2012 14:57
Esimene oli keiser ja väga raske kogemus. Mõtlen taas hirmuga kui peaks uuesti keiser olema. Samas olen ma arstide poolt tunnistatud mitte väga heaks sünnitajaks 😀 Nii et eks siis näis. Lapse elu ja heaolu on siiski tähtsaim. Vaikselt hakkan ka üle saama sellest suhtumisest, et keisriga lapse saanud naine ei ole õige naine ja ema. Ei olnud see keiser midagi nii lihtne. Hoopis vastupidi. Mulle oli valutamine lihtsam. Ja lapsega on väga lähedane kontakt. Ei tasu unustada, et mõned naised kogevad ka keisriga sama suurt valu ja koormust. Seda siis kahjuks hiljem kus oled nii abitu ja sant, et oma lapse eest hoolitseda.
Samas nüüd olen ju taastunud, taastun ka seekord. Ja vaidlen vastu sellele, et kõht jääb kole ja rippu. Nii võib iga kõhuga juhtuda. Minul oli äärmiselt suur kõht ja venis välja selletõttu. Kuid tuleb vaeva näha ja siis on ka tulemused.
To report this post you need to login first.
02.02.2012 15:42
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]happevihmablond kirjutas:[/small]
No miks siis üldse rasedaks jääda?Ka loomulkul teel võib kõhunahk väga väga koledaks jääda.Ja mõnikord on ise sünnitamine kordi hullem kui keiser.Ma ei õigusta neid naisi,kes ise keisrit soovivad aga mõnikord on keiser ainuke võimalus lapse elu päästa.See arm ja kõhunahk on täiesti tähtsusetud.Laps on hindamatu kingitus,mille nimel tuleb ohvreid tuua.
Ja kuskohast selline väide võetud on,et keisrilapsed on palju rahutumad?Igapäevaselt võib siit perekoolist lugeda postitusi,kus loomulikul teel sündinud lapsed on ka väga rahutud.
[/tsitaat]
Teeme nüüd nii, et aiaaugust ei räägi. Minu vastus oli nendele ise-keisrit-soovijatele naistele, mitte neile, kel keiser arsti soovitusel toimub. Nii et vastuse sisu ja mõte jääb ikkagi samaks.
To report this post you need to login first.
02.02.2012 15:47
Naljakas, teemaks on naised, kes ISE TAHAVAD keisrit ja siis tulevad need, kel keiser tehti lapse või ema päästmiseks, rääkima, kui õige otsus see neil oli.
Muidugi oli! See pole ju teemaks, kui küsimuses on lapse elu või ema tervis!
Teemaalgatus oli vast mõeldud ikkagi nende naiste pihta, kes ilma näidustuse ja meditsiinilise põhjuseta keisrit soovivad – ja neist ma ka aru ei saa, sest eelistada ilma põhjuseta riskantset operatsiooni ürgloomulikule looduslikule protsessile… tundub rumal.
To report this post you need to login first.
02.02.2012 15:55
Hea, et turvalise keisrilõike võimalus tänapäeval olemas on. Keisrilõige on muutunud kordi turvalisemaks, kui oli lähiminevikus, seda seoses anesteesia muutumisega (üldanesteesia > epiduraal-spinaalanesteesia), uue opereerimistehnika ja ühekordselt kasutavate materjalide kasutulesevõtmisega. Kuna tegemist on suure ja tõsise operatsiooniga, on vaatamata sellele keisrilõikel oma vaieldamatud ohud võrreldes tavalise sünnitusega: statistiliselt suurem verekaotus, suurem põletikurisk, naaberorganite vigastamise risk, oht emaka amputatsiooniks. Ema-laps suhet, emade ja laste halvemaid tervisenäitajaid puudutavad ning järgmisi rasedusi puudutavad riskid veel pealekauba. Kuna need on kaudsed ja statistiliselt raskesti tõestatavad, siis ei hakkaks neid praegu arutama.
Kuna nii emade kui laste tervisenäitajad on tõestatult halvemad keisrilõike korral võrreldes alatee sünnitusega, siis ei ole eetiline ega vajalik soovitada keisrilõiget kellelegi, kes on suuteline ise sünnitama. Kui sünnitamine on võimatu või seotud tõsise riskiga ema või lapse tervisele, siis on keisrilõige vajalik. Eelmisel reedel korraldas Ida-Tallinna Keskhaigla seminari Keisrilõige moodsas sünnitusabis, kus toonitati ettekandest ettekandesse: teeme ainult neid keisrilõikeid, mille vajalikkus on tõestatud. Iga tehtud keisrilõige \”toodab\” juurde armistatud emakaga naisi, kel on järgmisel sünnitusel oht saada uus keiser oma riskidega. Ja suurte arvude statistika puhul on vahe märgatav. Loomulikult on iga naise kogemus keisrist oma ja ainulaadne: on neid, kes on paranenud kiiresti ja on oma sünnitusega väga rahul kui neid, kelle tervis on jäänudki halvaks pärast operatsiooni või kes on toimunust muserdatud ja peavad igapäevaselt selle hingetraumaga toime tulema. Need naised, kes tunnevad et sünnitus ebaõnnestus, ei kipu oma rasket kogemust avalikult jagama. Seepärast ei loe te neid \”halbu\” lugusid siit just sageli.
Keisrilõigete soovitatav protsent MTO andmetel on 10-15%. Meil Eestis on 20-25% (sõltuvalt haiglast). Mis on pisut halvem, kui ideaal, aga palju parem, kui enamikus \”arenenud maailmas\”.
Umbes iga neljas keisrilõike teel lapse saanud ema sünnitab oma järgmise lapse loomulikul teel. Eesti sünnistatistika leiab aadressilt:
http://www.tai.ee/?id=3796
Soovitan vaadata küsimusi keisrilõike kohta meie KKK lehel: http://www.perekool.ee/index.php?id=93636
To report this post you need to login first.
02.02.2012 16:33
[small]IirHisabella kirjutas:[/small]
[tsitaat]Teemaalgatus oli vast mõeldud ikkagi nende naiste pihta, kes ilma näidustuse ja meditsiinilise põhjuseta keisrit soovivad – ja neist ma ka aru ei saa, sest eelistada ilma põhjuseta riskantset operatsiooni ürgloomulikule looduslikule protsessile… tundub rumal.[/tsitaat]
Mulle tehti erakorraline keiser, keelati sünnitada. Taastusin sellest nädalaid ja valus oli mitu kuud. Ma tõesti ei saa aru, miks keegi vabatahtlikult tahaks omale pikaajalist valu. Sünnitusega on lihtne tundide viisi on valus ja siis üks hetk on kõik möödas. Mitte et sa kannatad valude käes päevi. Siis saab päevadest nädalad ja lõpuks kuud.
To report this post you need to login first.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
