iga kord kui need teemad on siis tekib küsimus, et naised, kas te samas mahus ka säästate kui enda peale kulutate? kui turvaliselt te end majanduslikult tunnete? kas siin vastavad need kes on juba saavutanud piisava majandusliku heaolu ja mitte need kes elavad palgapäevast palgapäevani
Mina ei säästa nii palju, ei säästa peaaegu üldse.
Mingis vanuses peab ju saama ka oma elu nautida. Hoiame mehega silma peal, et majas oleksid olulised asjad nagu elekter, katus, kütteseadmed, kanalisatsioon pidevalt korras. Mööbel on kõik vajalik olemas ja kui peaks ka vaja olema uut tooli, siis selle ju jaksab ka osta. Kodutehnika on uuendatud ja on ka isegi tagavara (no näiteks meil on kaks pesumasinat erinevates pesuruumides, millest kasutame ainult üht, teist käivitame-kuivatame nii kolm korda aastas, et ta ka natuke liikuda saaks). Arvutid-telekad-mobiilid on kõik selle süsteemiga hangitud, et teenusepakkuja võtab nad iga 3 aasta tagant soovi korral tagasi ja annab uued.
Söögivarud on, elektrigeneraator on, gaasigrill igaks juhuks on, metsa puude jaoks on, tavagrill on (no ja need ufod ei maksa ju ka midagi). Kolm kasutamata krediitkaarti kokku ca 20 000 euroga seisavad ootamatute kulutuste tarbeks kasutamata sahtlis. Elu- ja tervisekindlustus on – soodustatud isikud oleme teineteisele, majakindlustus on, lemmikloomakindlustused on, kasko autole on, ravimid on lähemaks 2 kuuks välja ostetud. Kodulaenu viimane makse on tuleva aasta märtsis ja makse pole suur.
Mõnes ruumis tuleks teha kerget värskendusremonti, aga praegu ei taha selle peale kulutada, ehk tuleval aastal. Jupi kaupa ka ei taha teha, kole tüütu on remondi sees elada. Pole nii oluline asi.
Lapsed on suured ning neil on omad pered ja omad sissetulekud – meie kulud seonduvad vaid kingitustega. Lemmikloomad on ussikuuritatud, vaktsineeritud ja nende tervis vaadatakse loomaarsti poolt kord-kaks aastas põhjalikult üle. Iga-aastased kaks 500-eurost annetust, mida me teeme, on juba jaanuaris tehtud ja rohkem meil pole kavas annetada.
Kui kumbki peaks töö kaotama, siis korraga see ei ilmselt juhtu ning me mõlemad oleme juba ka korra vanuses 50+ uue töökoha leidnud ja ei juhtunud meie elustandardiga midagi hullu sellel ajal, kui üks tööl ei käinud ja sai tuge töötukassalt. Tõmbasime lihtsalt kulutusi koomale, sõime odavamalt.
Pangaarvel on hetkel alla 800 eur minul ja kuller Selverist koos lähima nädala söögiga on teel, juba makstud ning nädalane reis soojale maale on sel kuul juba tehtud ning kulud makstud. Juuni alguses sai ka vahetatud kaks akent, need olid juba aprillis ka tasutud. Seega ilmselt jääb mulle pangaarvele kuu lõpuks mõnisada eurot, mida ma ei kavatsegi säästa vaid see jääb siis koos järgmise palgaga kulutamiseks.
Palju mehel arvel on, ma ei tea, aga kuna ta eile ostis endale uue paarisajase spordivahendi, siis järelikult tal on veel raha – muidu poleks ju ostnud.
Ma ei näe vajadust eriti midagi koguda. Olulisem on, et vajalikud asjad (kodu, auto – maapiirkonnas ei saa selleta, söök, vajalikud riided, vältimatu kodutehnika, ravimid jms) oleksid joonel, et nendega seonduvaid ootamatuid kulusid vältida.
Meil on ühine arusaam, et mingist vanusest võiks hakata elu nautima ka. Samuti usume mõlemad, et tööd tuleb teha kõvasti, pühendunult, südamega, hästi ja ajasäästlikult, et oleks aega logeleda, et ei peaks päris pidevalt koonerdama. Kui abiellusime, otsustasime, et see vanus meie jaoks, kui me enam ei kogu, vaid teenime ja kulutame, on 45. Nüüd on mees 61 ja mina olen mned aastad noorem ja meil on õnnestunud seda joont hoida. Ei taha terve elu säästa, noorena oli seda närutamist niigi palju, 45 aastaselt soovisime olla vabamad.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 14 korda. Täpsemalt 13.06 13:09; 14.06 12:32; 14.06 17:33; 15.06 11:47; 15.06 12:08; 15.06 14:49; 15.06 20:39; 16.06 09:28; 17.06 07:31; 17.06 11:36; 17.06 13:38; 17.06 13:53; 17.06 15:02; 17.06 22:25;