Einoh kui ma hakkaks samm sammu haaval meenutama, kas seal automüügisalongis tippisin mina masinasse oma pangakonto koodid või mees, eks ma pika lihasmälu painamise peale ka suudaksin meenutada. Võibolla. Ent mis tähtsus sellel peaks olema, sest raha on niikuinii ühine ning kui on vaja mingi ost ühe maksena teha, siis see puhtalt pin-koodi tippimine ei tähenda ju veel, et tippija kitsalt isiklik raha oli see, mis maksis.
No ongi tõestatud, et need “mäluaugud” siin on naised, kellele mees on ka “oma kaardi” teinud, millega (mehe teenitud) “ühist” raha kasutada. Mis mõte on sellistega üldse siin arutleda, kust raha tuleb või kuhu läheb. Neil ei ole ju aimugi ja ilma meheta sureksid nälga. Mees teeb vahest mõne asja naise nimele, et riske hajutada, siis tädil hea meel, et sai ka koodi tippida – “mina ostsin!” 😀
Kui keegi tahab vastupidist väita, siis seletage mulle ära, mis point on teha mingi ühine arve (ja selle külge mitu kaarti siduda), kui mõlemad teenivad võrdselt ja piisavalt, et ka üksi hakkama saada?
Mäh? Meie peres on minul umbes kolmandiku võrra suurem palk kui mehel ja seda juba ca 15 aasatat. Enne oli mul kaks korda suurem palk. Mis sa räuskad?
Mingist ühisest arvest ja ühisest kaardist pole ma sõnagi rääkinud. Selle mõtlesid sa ise välja.
Vastupidi, olen korduvalt maininud, et maksab see, kellel kaardil on või kui ei ole, kanname ühele arvele kokku. Rääkisin sellest, et ei mäleta, kas mina olin see, kes tippis OMA pangaarve koodi Ja et tõesti ei määleta, kumb oma kaardiga maksis.
Jutt oli ühisest rahast. Meil ei ole ühist arvet, aga on ühine raha, mis liigub meie arvete vahel, nagu parajasti vaja on.
Loe rahulikult.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 14 korda. Täpsemalt 13.06 13:09; 14.06 12:32; 14.06 17:33; 15.06 11:47; 15.06 12:08; 15.06 14:49; 15.06 20:39; 16.06 09:28; 17.06 07:31; 17.06 11:36; 17.06 13:38; 17.06 13:53; 17.06 15:02; 17.06 22:25;