Teema: Naiste alkoholism

Mulle sobiks.
Olen mees ja kah samasugune.

Ja kui me teineteisele ka kainelt suudaksime õnne ja rõõmu pakkuda (ei pea seksi silmas), siis vast tekiks isegi mõlemal soov koos maha jätta.
Näiteks koos mingit sellist asja proovida, kaotada pole ju midagi, eksole.
Või nõelravi, inimesed on erinevad.
Või tablette, naltrexone näiteks on taas Eestis vabalt müügil. (vahepeal riik keelas selle ravimi ära, kuna kardeti, et kõik jätavad massiliselt joomise maha)

Kaks tuttavat naisterahvast ennast surnuks joonud. Mõlemad kaugelt enne 70-eluaastat. Kusjuures umbes 50-aastaselt ei paistnud see neil veel eriti suureks probleemiks olevat.

Aga mis on sinu jaoks alkoholism? Kui palju sa jood?

Mina olen ka kõikide eesti alkokriteeriumite järgi alkohoolik või vähemalt mul on probleeme.

(3+ ühikut nädalas/ 1 ühik on klaas valget veini).

Kui olin lastega kodune, siis jõin kõige rohkem, stressist ja magamatusest. Samas olin ma selline tipsutaja, et 2 klaasi päeval 1 õhtul või vastupidi, aga veinita ma ei saanud.

Õnneks ei seganud see kuidagi mu igapäevatoimetusi ja ma ei tea mida või kuidas vaatasid sellele lapsed, sest vein on meil igapäeva toidu juures üsna tavapärane nähtus.

Nädalavahetustel joome mehega kindlasti kahepeale pudeli, vahel joome sõbrannadega kahepeale 2 pudelit.  Ikkagi, pole mul midagi tegemata jäänud või kuhugi minemata jäänud seetõttu.

Mis aitas siiski alkoholi vähendada (kui lastega kodune olin):

tööleminek, sport, lisaks hakkas see ka näonahale.

Kuna ma ei tea, kui suur on su probleem, siis ma soovitaks esialgu klaas veini/klaas vett.

Lisaks tee selline võõrutusprogramm, et alguses nt 2 klaasi veini korraga, siis 1. Siis tee 1 päev alkovabaks, nädal hiljem 2 päeva, kui libastud, on see igati ok, alati võid oma päevi “vahetada”, see on nagu dieedipidamisega.

Kui sul on aga sõna otseses mõttes viinaviga, siis ma aidata kahjuks ei oska 🙁

Samas, kõige suurem põhjus ennast kokku võtta peaks muidugi olema laps, sest lapsele jätab vanema alkoholism jälje, kas sa tahad tema tulevikku rikkuda?

Mina arvan et siin aitab teraapiline töö iseendaga. Sellel alkoholi tarbimisel on suur põhjus kusagil sügaval enda sees. Soovitan holistilist teraapiat. Ma ise alkoholiga ei ole olnud kimpus, küll aga olen olnud ravimite sõltuvuses. Tänu teraapiale tunnen ennast taas inimesena ja vähendan järkjärgult ravimite koguseid.

#3721153:

Mulle sobiks.

Olen mees ja kah samasugune.

Ja kui me teineteisele ka kainelt suudaksime õnne ja rõõmu pakkuda (ei pea seksi silmas), siis vast tekiks isegi mõlemal soov koos maha jätta.

Näiteks koos mingit sellist asja proovida, kaotada pole ju midagi, eksole.

Või nõelravi, inimesed on erinevad.

Või tablette, naltrexone näiteks on taas Eestis vabalt müügil. (vahepeal riik keelas selle ravimi ära, kuna kardeti, et kõik jätavad massiliselt joomise maha)

Mis ravim see Naltrexone on?

#3721153:

naltrexone

#3721234:

Mul on sedasi tänaseks kujunenud, et peale tööpäeva käin poest läbi, võtan 2-3 pudelit õlut, 0,33 ml ja vahest sellega piirdun aga raskemal juhul lähen koju jõudes veel poest läbi ning ostan kas mitu õlut juurde või pudeli veini lisaks. Selliselt siis umbes 4-5 päva nädalas, oleneb. Kuna elukaaslane alkoholi ei tarbi, siis vabadel päevadel otsin põhjuseid, et toast välja saada, näiteks ala lähen toon prügikotte poest või lapsele jäätist ja samal ajal ostan ka õlut ja joon need teepeal ära. Vahest ostan väikse lapiku pudeli ka brändit ja peidan selle postkasti, et hiljem saaksin ära tuua ja salaja tinistada. Asi on ikka selles osas kaugel lihtsalt alkoholi pruukimisest pingete maandamiseks vaid pigem on minu tarbimine see, mis pingeid juurde tekitab. Nii mulle endale, kui ka suhetes. Samas, kui olen üksi kodus ja veini joon, siis lähen pärast magama ja järgmisel päeval on ok. Vaatan õhtul mõnda filmi ja tinistan. Hullemad olukorrad joomisest tekivad siis, kui elukaaslane on kodus ja pean joomist varjama. Siis kipun ka üle jooma.

Õudne lugemine. Naine peidab lapiku postkasti ja käib õues põõsa taga joomas? Otse pudelist? Või toob pudeli tuppa ja joob vannitoas näiteks. Kas mees (elukaaslane) teab, aga pigistab silma kinni? Minu arvates peaks elukaaslane kuidagi reageerima, abi pakkuma, midagi taolist? Lõhnasid ju ei peida õhtul?

Mis surm? Ei tule see surm nii lihtsalt. Elad veel aastakümneid alkašši välimuse ja 100 tervisehädaga. Veab, kui sissetulek ja kodu säilib. Lapse isa võtab lapse enda juurde.

#3721533:

Joon rõdul, elukaaslasega lähikontakti selajal väldin, toas leian endale tegevusi, et mitte ta kõrval olla. Näiteks pesen nõusid, käin dushi all, koristan midagi ja siis ütlen, et lähen varem magama. Kui lõpuks kõrvale tuleb, siis küsib, et kas oled jälle joonud miskit ja vastan, et jah ning magan edasi. Oleme teinud minu joomise probleemiga tegelemiseks kokkuleppe, et käib mul tööl vastas, poes pigem ise või käime koos aga vahel on mul hoolimata enda sisemisest tahtest olla kaine suur tung ikkagi alkoholi järgi, mistõttu nuputan välja olukordi, et poodi saada.

Tunnistan oma probleemi aga samas mitte niivõrd, et üldse enam iialgi veini ei jooks. Lihtsalt see kõik on juba ületanud igasugused normaalse tipsutamise piirid ja kardan, et kui sellest ise oma tahtejõuga ei saa vabaks, siis suren enne, kui laps täisealiseks saab.

Oh nagu minu argipäev kahjuks. Olen 32 naine. Joon põhimõtteliselt iga jumala päev. Õnneks veel piisab lahjast. hommikul kirun, et nüüd tänasest on kõik aga tööpäeva lõpuks on tunne juba ok ja läheb sama ring uuesti.
Joon ka salaja, otsin põhjust poodi minna, ostan mõõtetu kräppi kokku, et ainult alko ei oleks.
Kõige õudsam on see, et 6k tagasi mu oma ema jõi ennast surnuks. Ja isegi see ei aita loobuda.
Masendus ja raske elu oli/on ju põhjus jälle juua. Käisin ka teraapias, tunnistasin oma probleemi aga väiksemalt, kui muidu tegelikult on.

Kui lapse olemasolu pole piisav põhjus, äkki siis mõtleks lihtsalt enda tervisele? Insult, südamerabandus, suhkruhaigus, mõni muu krooniline haigus, peaks olema piisav põhjus vabaneda alkoholismist. Noored sellele ei mõtle, aga joomine tõesti lühendab eluiga ja elukvaliteeti häirib samuti.

Ma olen nõus ainult naistele mõeldud AA gruppi vedama, kui on soovijaid (kasvõi anonüümse FB jutulõimena). Mis te arvate, kaaskannatajad?

Mina oleksin huvitatud. Näiteks FB.

Naine 30.

#3722019:

Minu arvamus on see, et enamus ülalpool kirjutajatest joovad igavusest. Lihtsalt pole mingisugust nii huvitavat väljakutset, et selle asemel hakatakse vaba aega sisustama joomisega. Ja kukutaksegi igapäevaselt samasse käitumismustrisse. Äkki aitaks selles osas mingisugused kardinaalselt teistsugused valikud? Nii palju kui neid laste kõrvalt muidugi teha saab.

Natuke on see tõsi. Mul oli endal ka joomisega probleem, aga läksin uuesti ülikooli õppima, see on pärast mitmeid aastaid töö ja lapse kõrvalt väga raske. Iga päev on midagi õppida, kontrolltööd, kodutööd. Igapäevane joomine ei tule kõne allagi, mul ei jää siis midagi pähe. Olen proovinud videoloengute või mõne kirjaliku töö kõrvale veini libistada, no midagi ei tule sellest välja. Õpin iga päev kümne-üheteistkümneni, siis olen nii väsinud, et ka ei taha juua. Ja eks poole aastaga on juba joomisharjumus vähenenud ka.

Minu kõige suurem probleem on see, et ma ei suuda piirduda 1 klaasi veiniga. Kui suudaks, siis ma oleks väga rõõmus. Aga ikka valan teise veel. Samas, siis on juba õhtu otsas ja peab magama minema ja sellest kahest klaasist nagu kolmandat ka ei saa enam. Aga teistpidi, päris iga õhtu ka ei taha alkoholi tarbida. See ei ole ju normaalne! Ja koroonaga on eriti hull. Laps kodus, töö kodus, mees kodus ja ise ka kodus 24/7. Vaimselt väsitav on, tööpäevad lõpevad ka kella seitsme paiku, kuna lapse pärast kõik asjad venivad. Olen katsetanud alkoholivabade jookidega ja tegelikult pisut nagu toimib, kui otsusekindlalt joon vähemalt kolmel õhtul nädalas alkoholivaba jooki. Jah, valan ta veiniklaasi ja kõik muu rituaal samasugune. Aga siis mingil hetkel avastan, et pagan, käes juba laupäev ja sel nädalal ainult 1 alkovaba päev olnud. Siis pühapäeval kindlasti teen. Aga noh…..ei tea, kuhu see aeg ja mõte kaob kogu aeg, rahul ikka ei ole. Ma mõtlen, et kui oleks nii palju raha, et käiks iga õhtu restoranis söömas oma autoga, siis olekski vist karsklane. Peale õhtusööki näiteks ei taha üldse veini enam ja õhtusöögi ajal ei joo, sest oled autoga. Aga pole raha niipalju, et kogu aeg väljas süüa terve perega ja praegu ju ei saa ka kuskile! Masendav lihtsalt.

#3722185:

Minu kõige suurem probleem on see, et ma ei suuda piirduda 1 klaasi veiniga. Kui suudaks, siis ma oleks väga rõõmus. Aga ikka valan teise veel. Samas, siis on juba õhtu otsas ja peab magama minema ja sellest kahest klaasist nagu kolmandat ka ei saa enam. Aga teistpidi, päris iga õhtu ka ei taha alkoholi tarbida. See ei ole ju normaalne! Ja koroonaga on eriti hull. Laps kodus, töö kodus, mees kodus ja ise ka kodus 24/7. Vaimselt väsitav on, tööpäevad lõpevad ka kella seitsme paiku, kuna lapse pärast kõik asjad venivad. Olen katsetanud alkoholivabade jookidega ja tegelikult pisut nagu toimib, kui otsusekindlalt joon vähemalt kolmel õhtul nädalas alkoholivaba jooki. Jah, valan ta veiniklaasi ja kõik muu rituaal samasugune. Aga siis mingil hetkel avastan, et pagan, käes juba laupäev ja sel nädalal ainult 1 alkovaba päev olnud. Siis pühapäeval kindlasti teen. Aga noh…..ei tea, kuhu see aeg ja mõte kaob kogu aeg, rahul ikka ei ole. Ma mõtlen, et kui oleks nii palju raha, et käiks iga õhtu restoranis söömas oma autoga, siis olekski vist karsklane. Peale õhtusööki näiteks ei taha üldse veini enam ja õhtusöögi ajal ei joo, sest oled autoga. Aga pole raha niipalju, et kogu aeg väljas süüa terve perega ja praegu ju ei saa ka kuskile! Masendav lihtsalt.

Miks see kaks klaasi sind muretsema paneb, kui kolmandat enam ei joo?

Mina joon täpselt samuti. Kaks klaasi. Ja kolmandat enam ei taha. No lihtsalt ei taha. Kolmanda klaasi juba valan vee, kui veel istumist ja juturääkimist on.

Ja minul on see nii toimunud juba aastakümneid.

Mulle meeldib selle paari klaasi veini toime – see lõõgastumistunne, mõnus rahu.

Mul on alkoholiga ka mingid omad reeglid kujunenud.

1. Ma ei joo mitte-mitte iial enne kella 7 õhtul. Kõige sagedasem veini valamise kellaaeg on 20:00. See on aeg, kui ma nö lõpetan päeva. Mitte iial ei joo ma hommikul ja päeval.

2. Ma ei joo ennast mitte kunagi purju. Mul on täiskasvanud lapsed, kes räägivad, et nad ei ole iial oma ema vindisena näinud.

No ja siis ei teagi – kas sellist eluviisi on vaja muuta? Keda mu eluviis segab või mis konkreetselt ja keda häirib? No perekooli kägu kindlasti, aga kas see on piisav?

Teen alkoinfo.ee lehel testi – see ütleb et on okei.

Kui veini kodus ei ole, siis kusagile õhtul või öösel sellepärast sõitma ei hakka. Kui vahepeal tegin borrelioosi vastu AB kuuri, siis ei tohtinud 4ndl alkoholi tarbida ja see ei põhjustanud mingeid raskusi.

#3722297:

Mul on alkoholiga ka mingid omad reeglid kujunenud. 1. Ma ei joo mitte-mitte iial enne kella 7 õhtul. Kõige sagedasem veini valamise kellaaeg on 20:00. See on aeg, kui ma nö lõpetan päeva. Mitte iial ei joo ma hommikul ja päeval.

Saan aru, et see on üks su reeglitest, ‘mitte-mitte iial’ juua enne kella 7 õhtul. Ma aga ei saa aru sellest, miks see nii oluline asi on, et seda asjaolu eraldi nii jõuliselt välja tuua (mitte-mitte iial). Loeb vaid alkoholi kogus (st abs alkoholi hulk, mis kehasse satub), seega ei ole mitte mingit vahet, kas see on lahja või kange alkohol või mis kell seda juuakse. Kui jood oma 2 klaasi veini esmaspäeva hommikul kell 10, on see sinu organismi jaoks täpselt seesama, mis juua need 2 klaasi laupäeval kell 20. Erinevus saab olla vaid psühholoogiline: joon hommikul – joodik. Joon õhtul – pole joodik.