Teema: Naiste õiguste “medali” teine külg – milline see on?

Vau! Sellist ohvrirolli võtmist kohtab harva.

#4155397:

Kuidas mehed seda teemat enda kasuks ära kasutavad? Järjest vähem kohustusi neile? Mõned mõtted sellest kuidas nende nn naiste õigustega tegelikult on:

• Meestepoolne abielu mittetahtmine
• Tahetakse esmalt naist nö järgi proovida, et väidetavalt saaks otsustada selle üle kas tahetakse temaga edaspidi koos olla. Kui ei sobi (väidetav naisepoolne mittehakkamasaamine) siis jäetakse naine maha ja ei tunta tema vastu rohkem huvi. Kusjuures see nn suhe loodakse mehepoolsete valedega ehk mehel polnudki muud huvi kui ühekordne voodisoov.
• Igasugu muud versioonid seksuaalsest ärakasutamisest
• Meestepoolsed moraaliprobleemid mida põhjendatakse naiste õigustega
• Igasugu kärgperendus. Paljud mehed ei viitsigi enam terve elu ühe naisega koos olla vaid
• Kõik see mis väljendub selles, et naisi kasutatakse ära sellega, et naistel on õigused ja naised on vabad ja naised saavad ISE hakkama, sest naistel on “tänu” riiklikele lastetoetustele ja üleüldse (prostitutsioon aga seda ei mainita sageli naiste õigustele viidates) rahakott “jalgevahel”. Samas paljude töödega naised hakkama ei saa ja paljude tööde jaoks ongi mõeldud mees aga mehed üleüldiselt ei viitsigi naiste nimel pingutada.
• Meeste mõtlemine, et ainult raha teeb olulisi ja vajalikke asju kuigi tegelikult teeb inimene asju.
• Meestepoolne unustamine või poldagi seda kunagi teatud ega mõistetud millel naiste õigused põhinevad.

Võite veel lisada ja arvamust avaldada.

Maga kaineks!

See on lihtsalt hale, kuidas inimene ei suuda iseenda ja oma elu eest mingit vastutust võtta sest “aga ma olen ju NAINE”. Keegi ei kasuta sind ära, kui sa ise ei lase end ära kasutada ja mitte kelleglgi ei ole kohustust sind kummardada-ümmardada ega nagu “sitta pilpa peal” siidikinnastes läbi elu talutada.

Suuremas osas loetletud punktidest võiks vabalt sõna “mees” asendada sõnaga “naine” ja need kehtivad täpselt samamoodi. Või siis ei kehti, kuidas kuskil. Mina isiklikult pean osasid täiesti normaalseks, näiteks abielu mittesoovimist ja soovi esmalt tulevast partnerit ära proovida e tundma õppida. Üldse, ma tegelikult ei saagi aru, mida mõeldakse naiste õiguste all, meil on inimõigused ja need kehtivad mõlema soo jaoks.

Isiklikult ei meeldi mulle see, et praegu üritatakse hakata andma naistele mingeid lisaeeliseid teatud valdkondades, sookvoote rakendama jms. Sellega antakse minu meelest otseselt mõista, et naised on nagu kehvemad ja üldises konkurentsis jääks alla, aga olgu, anname siis osadele neist ka võimaluse. No ei ole nii, naised saavad pea kõigis valdkondades meestega võrreldes samaväärselt hästi  hakkama ja minu meelest on see upitamine või kvooditamine  alandav. Jah, naised on keskmiselt füüsiliselt nõrgemad, aga palju neid füüsilist jõudu nõudvaid töid tänapäeval ikka enam on.

Üldiselt on meil minu meelest kõik korras, ma ise pole alal, kus mehi on rohkem, kunagi tundnud, et minusse kuidagi teistmoodi suhtutaks kui meeskolleegidesse. Aga jah, kaugelt olen näinud küll selliseid vanemaid meesterahvaid, kelle peas soorollid kuidagi väga rangelt paigas on ja kes seetõttu vahepeal imelike avaldustega välja tulevad. Õnneks on suurem osa neist juba pensionil ja ülejäänud lähevad varsti, noored on minu meelest kõik normaalsed selles osas.

#4155483:

Mul kunagi nooruses oli peika, elasime temaga veidi aega ühes vanas maamajas kahekesi. Palgatööl käisime mõlemad, kodus tegin mina n-ö traditsioonilisi naistetöid, ehk siis tõin süüa ja tegin valmis, pesin nõud, koristasin jne. Kutt lõhkus küttepuud ja tõi need tuppa ning küttis ahju, parandas nipet-näpet jne. Elu toimis, polnud vigagi.

Kuni ükskord oli kutil pikem tööpäev, saatis mulle sms, et tuleb hiljem. No jõudsin üksi majja, talv oli, külm kui hundilaut. Tõin kuuri alt puid, panin ahju kütte, üksi meest oodata hakkas igav, riputasin siis paar endamaalitud pilti seinale. Tuli kutt koju, vaatas ja imestas: “appi, sa oskad kütta?! Oskad trelli kasutada?!” Tajusin seda komplimendina, hea tunne oli.

Aga järgmisel päeval tuli kutt koju ja viskas jalad seinale, teler mängima. Maja külm, tarvis kütta. Mina tegin söögi valmis, ise lõdisesin. Läksin siis ütlesin, et kas paned äkki ahju küdema? Kutt vahtis otsa ja küsis vastu, et nagu mis mõttes? Sa ju oskad küll! Ja keeras pea taas teleri poole. Eks paningi siis ahju ise küdema, sest jube külm oli ju.

Ja sest ajast peale jäidki minu kaela kõik majapidamisega seotud tööd, nii “naiste-” kui ka “meestetööd”. Ehkki palgatööl käisime mõlemad. Nõme tunne oli! Väsisin jubedalt ära kah. Proovisin temaga mitmeid kordi rääkida ja selgitada, et ma üksi ei jõua kõike. Siis küsis vastu, et mis mõttes, aga sa ju oskad küll! Ja jõllitaski telerit jälle edasi. Lugu lõppes sellega, et andsin tüübile hundipassi. Siis oli küll ehmatus suur, et “Meil läks ju kahekesi koos kõik nii suurepäraselt, mis siis nüüd äkki juhtus?”

Nii et jah – kahjuks tõesti leidub inimesi, kes teevad midagi ainuüksi arvamusest, et teine ei oska seda. Ehk siis, küsimus pole mitte teisega koos võrdselt millegi jagamisest. Mulle selline suhtumine ei sobi.

Mina mõtlesin umbes midagi taolist. Naised tänapäeval tahavad nii väga tõestada, et saavad kõigega ise ja ükski hakkama ja sama hästi kui mehed või isegi paremini. Rõhutada, kuidas neil pole mehi vaja jne. Oskavad kõike niigi ise teha. Ja siis tekivadki olukorrad, kus naine on kõik ülesanded enda peale võtnud, kogu vastutuse ja otsused ka. See pole kindlasti normaalne.. Ma olen ise üsna feminist, aga ikkagi tahaksin mingis mõttes ka traditsiooniliselt mehelikku meest ja soorolle. Ma ei üritaks tõestada, kui hästi ka nn meestetöodega ise hakkama saan. Vabalt laseks neid mehel teha. Mul oli selline võrdsust taga ajav mees ja paraku ma end selles suhtes naisena ei tundnud. Ta suhtuski musse nagu oleks mingi teine mees või semu. Ei saanud aru, et minu füüsiline võimekus on teine. Naised on 2x nõrgemad füüsiliselt ja see on ok. Looduse poolt ette nähtud. Aga me ikka tassisime ja vedasime kõike ning ta eeldas, et jaksan nagu temagi. Kõik sendid saagis pooleks. Tahtis ka et kõikvõimalikke remonditöid, ehitust teeks ja vastavaid riistu kasutaks. Tahtis et läheks temaga autot ka putitama. Pmst et ma oleks nagu mingi meessõber. Kahjuks mulle selline suhe ja mees ei sobi. Tahaks ikkagi end naisena tunda ja et mees natukegi nö kätel kannaks. Oleks džentelmen ja teeks mingeid raskemaid asju ise. Ei ajaks hullumeelselt võrdõiguslikkust taga vaid näeks mind ikka naisena, mitte ei ootaks et teen võrdväärse jõu ja oskusega asju, mida tavaliselt teevad mehed. Olgu tehnika või raskete asjade tassimine.

Kui esimese kahe punktiga võib veel nõustuda (kuigi, ka osad naised teevad seda), siis ülejäänutega mitte.

Mis ülesanded need on, millega naised hakkama ei saa? Meestel on tavaliselt pisut rohkem füüsilist jõudu, aga mu 70+ isa kurdab, et jõudu on varasemast palju vähem. Just seda füüsilist jõudu. Ta on veendunud, et mina olen temast nüüd tugevam (ilmselt tõsi), aga tööd saab tehtud ikkagi, sest kui jõust ei jagu, siis aitab mõistus. Kui vaja mingi suur kivi teisaldada, siis enam ei rassi vanaviisi toore jõuga, vaid istub maha ja mõtleb, kuidas saaks vähema jõuga hakkama. Ja saabki! Järelikult saab ka naine hakkama.

See, et inimene kipub olema nii laisk nagu tal olla lastakse, käib minu meelest mõlema soo kohta, ehkki  naised on vist tõesti loomu poolest tõesti keskmiselt natuke kohusetundlikumad kui mehed. Vastutus võiks seetõttu ikka jagatud olla, vajadusel kasvõi valdkondade kaupa, mis ei pruugi olla üldse klassikaliselt meeste ja naiste valdkonnad, vaid just need, mis kummalegi rohkem meeldivad või sobivad.  Mul näiteks mees ei viitsi kodumasinate juhendeid lugeda, igasugused installimised ja ka lihtsamate asjade kokkupanemised teen tavaliselt mina – mulle see meeldib ja sobib. Aga mulle ei meeldi süüa teha, seda teeb jälle rohkem mees. Koristada ei meeldi kummalegi, aga samas ei kannata me mõlemad jälle eriti hästi räpasust, seega seda teeb see, kelle närv varem üles ütleb (ehk enamasti see, kes rohkem kodus on).   Raskeid asju tassib mees, sest mul on nõrk selg, aga poekottidega saan ikka ise hakkama.

#4155505:

#4155486:

Mina mõtlesin umbes midagi taolist. Naised tänapäeval tahavad nii väga tõestada, et saavad kõigega ise ja ükski hakkama ja sama hästi kui mehed või isegi paremini. Rõhutada, kuidas neil pole mehi vaja jne. Oskavad kõike niigi ise teha. Ja siis tekivadki olukorrad, kus naine on kõik ülesanded enda peale võtnud, kogu vastutuse ja otsused ka. See pole kindlasti normaalne.. Ma olen ise üsna feminist, aga ikkagi tahaksin mingis mõttes ka traditsiooniliselt mehelikku meest ja soorolle. Ma ei üritaks tõestada, kui hästi ka nn meestetöodega ise hakkama saan. Vabalt laseks neid mehel teha. Mul oli selline võrdsust taga ajav mees ja paraku ma end selles suhtes naisena ei tundnud. Ta suhtuski musse nagu oleks mingi teine mees või semu. Ei saanud aru, et minu füüsiline võimekus on teine. Naised on 2x nõrgemad füüsiliselt ja see on ok. Looduse poolt ette nähtud. Aga me ikka tassisime ja vedasime kõike ning ta eeldas, et jaksan nagu temagi. Kõik sendid saagis pooleks. Tahtis ka et kõikvõimalikke remonditöid, ehitust teeks ja vastavaid riistu kasutaks. Tahtis et läheks temaga autot ka putitama. Pmst et ma oleks nagu mingi meessõber. Kahjuks mulle selline suhe ja mees ei sobi. Tahaks ikkagi end naisena tunda ja et mees natukegi nö kätel kannaks. Oleks džentelmen ja teeks mingeid raskemaid asju ise. Ei ajaks hullumeelselt võrdõiguslikkust taga vaid näeks mind ikka naisena, mitte ei ootaks et teen võrdväärse jõu ja oskusega asju, mida tavaliselt teevad mehed. Olgu tehnika või raskete asjade tassimine.

Selle jaoks pead ise ka traditsiooniline olema. Mistahes kujul feminism seda küll ei ole. Selle teema all pannakse liiga palju rõhku kodutöödele, kuid traditsiooniline tähendab ennekõike seda, et naine käitub naiselikult, allub oma mehele, on neitsi, jne. Kui rahast rääkida siis sellega, et naised tööturule sisenesid, kahekordistus ka tööjõud päevapealt, mis tähendab, et palgad läksid ka piltlikult öeldes pooleks. Nüüd peavad mõlemad vanemad tööl käima, et teenida kahe peale kokku sama summa, mille muidu tooks mees üksi koju.

No me tahame ju et ka naistel oleks inimväärne elu mitte ainult kodus ja mehe tallaalune. Ei pea traditsiooniline olema. Hoopis mehed peaksid oma käitumist ja mõttemaailma parandama selleks, et ka naisel kodus inimlik elu oleks.

#4155493:

Praegu tunduvad vana aja jäigad soorollid ja kombed ajast ja arust, ning paljud asjad panevad endisaegseid naisi haletsema. Näiteks see lapsega tüdrukute halvustamine ja abieluvälise seksi keeld. Et mis mõttes nimetati lapsega tüdrukut l…ks, milleks nii halvustav sõna? Ja miks eeldati, et pere loonud naised pidid loobuma palgatööst ja jäid koduseks, see on ju naiste ahistamine.

Need “reeglid” olid selleks, et tagada stabiilne ühiskond ja on naiste endi huvides samuti. Meeste silmis on ringi magav naine mitte-atraktiivne. Ükski õige mees ei taha omale “pruugitud” naist, seega naised pidid end hoidma ka nende endi tuleviku huvides, et mitte jääda üksikemaks või vanatüdrukuks. Isegi kui meest see ei häiri, siis varem või hiljem sellised kooselud lagunevad, jättes endast maha katkise pere ja katkised lapsed. See ei ole ühiskonnale tervislik. Sellel on põhjus, miks enamus abieludest lõppevad tänapäeval lahutusega, või et miks meil on meeletu kogus üksemasid ja rahulolematuid suhteid ja kärgperendust. Miski ei ole niisama.

Ning kui sa vaatad süütuse kaotamise vanust, siis see on mingi 17 väidetavalt keskmiselt, nii et selles vanuses ei teki ühtegi stabiilset suhet kahjuks enamikul inimestel.

#4155512:

https://letstalksex.net/average-age-to-lose-virginity/

Pole vaja siia mingeid linke kahtlastele saitidele postitada.

#4155514:

Pole vaja siia mingeid linke kahtlastele saitidele postitada.

No sa võid ise guugeldada. Inglise keeles leiab palju infot. Võid lugeda lausa teadusartikleid kuskilt päris teaduskirjanduse portaalist. Mõni on tasuline vist. Ei ole see midagi, nagu sina räägid. Oleks see nii, et naine kohtab meest 17selt ja täisealiseks saades abiellutakse, seksitakse kahekesi terve elu ja nii naine kui mees on teineteisele truud. Terve elu. 40-50 aastat vähemalt. Kahjuks või õnneks elu nii ei käi.

#4155516:

Oma mehe ja laste jaoks töötamine on tallaaluseks olemine, aga 8h päevas võõra mehe heaks raha teenida on kuidagi vabastav?

See on pensionistaazi jaoks ja isikliku raha jaoks, et saab ka üksi elada, kui vaja, ilma meheta.

#4155524:

Millise võõra mehe jaoks töötamist sa silmas pead? Saa aru, et naised on ka inimesed mitte lemmikloomad keda kodus puuris kinni pidada.

Ja see teeb kuidagi rohkem inimeseks ja on vabastavam, kui saad töödata 8h päevas mõne ettevõtte heaks, mis näeb sind puhtalt kui inimresurssi? “Töö” ülesanded, nagu söögi tegemine, ei võta 8h päevast, ja seda tuleb teha tööl käijes/üksi elades nagunii, seega tõesti ei mõista, mida orjamise ja puuris kinni olemise all silmas peetakse, kui traditsiooniliselt on olnud just vastupidine, kus mees rügab raha teenida ning naine naudib ärahellitatud elu.

Ei, see variant on ikka naise seisukohalt parem, kus ta 17-aastaselt 45-aastasele naabrimehele naiseks antakse, kes siis teda terve elu peksab, aga minna ei ole kuhugi ja teha ei saa midagi. Ise raha teenida ei saa, sest tuleb tootada “laste ja mehe” heaks, jne. Igatahes, igatahes. See on toesti naise unistuste elu, kui sul on heal juhul pooled neist oigustest, mis teisel poolel inimkonnast.

Naise pool-inimeseks taandamine vaiksema fyysilise jou tottu peaks olema juba minevikku jaanud motteviis. Moslemimaailmas see veel osaliselt kehtib, aga millegiparast see maailm paljudele ei meeldi, sest meestelegi on seal oma reeglid ja ootused, millest korvale kaldumine voib halvemal juhul tuua kaasa surma.

Olen nous, et tanapaeva yhiskond on stressirohke, just paljude valikute tottu, aga igayks on ikka ise oma saatuse sepp ja oma onne valaja. See, et on voimalik oma elu muuta, on ka vabastav tunne. Norgad virisevad, tugevad leiavad voimaluse.