Teema: Naistearst Galina Litter

Wow, kohutav. Mida kõike arstid endale lubavad.

Arvan ka, et arst väga ei eksinud.

20 aastane ja hakkasid last tahtma? Räägime 10 aasta pärast uuesti, kas ikka on elu paigas.

#3300855:

Arvan ka, et arst väga ei eksinud.

20 aastane ja hakkasid last tahtma? Räägime 10 aasta pärast uuesti, kas ikka on elu paigas.

Midagi on väga valesti, kui 20-aastane ei rasestu kahe aasta jooksul! Peabki arsti poole pöörduma ja mida varem, seda parem.

Jah, ka mina 2 aastat ei rasestunud ja hakati põhjust uurima. Mis siis, et olin palju vanem ja abielus.
Üks sisearst on ka väga kohutav inimene, kelle hobi tundubki olevat teist tervisega hädas naisterahvast alandada, lõputult vaielda jne. Müstika, et kuidas sellised küll arstiks saavad ja arstina püsivad. Rohkem kahju kui kasu. Selliseid tulekski tegelikult hakata ülesse andma.

#3300872:

Tahad sa tõesti öelda et 20 aastaselt on sul oma kodu ja ole majanduslikult nii hästi kindlustatud et võid endale last lubada? Vaevalt. Pigem usun et arst motles materjaalset poolt.

See ei ole arsti asi tegelikult. Mina sain esimese lapse 21-aastaselt ja olin tõesti kindlustatud. Tööl olin käinud ka juba mitu aastat.

#3300872:

Tahad sa tõesti öelda et 20 aastaselt on sul oma kodu ja ole majanduslikult nii hästi kindlustatud et võid endale last lubada? Vaevalt. Pigem usun et arst motles materjaalset poolt.

Mina sain lapse, kui olin 26,elasin üürikorteris. Arst küll huvi ei tundnud, kas oma korter. Et miks peaks arst kellegi materiaalse poole osas huvi tundma nii sisuliselt?

Lõpetasin 18aastaselt keskkooli kuldmedaliga. Oli olemas kindel noormees, armastus oli suur ja tekkis mõlemapoolne soov kohe ka laps saada. Mees oli ettevõtja, materiaalseid probleeme meil ei olnud. Enam kui kaks aastat võttis aega, et rasestuksin. Selle aja sees tehti laparoskoopia munajuhade läbitavuse kontrolliks, uuriti mehe spermat ja tehti muid uuringuid. Üks arst hurjutas samamoodi, et miks ma küll nii noorelt emaks tahan saada. Olin vankumatu oma tahtmistes. Jõudsin ülikoolis 2 aastat läbida ning sündis mu esimene laps. Teise lapse sain aasta hiljem.
Praeguseks olen nelja lapse ema, mitu ülikooli diplomit taskus, lisaks veel hobikorras üks kutseharidus. Mehega koos 25+ aastat.
Ei saa küll kuidagi öelda, et ma noorelt lapsi soovinuna oleksin kuidagi vaimselt ebastabiilne olnud 🙂 Elu parim otsus!

#3300885:

Lõpetasin 18aastaselt keskkooli kuldmedaliga. Oli olemas kindel noormees, armastus oli suur ja tekkis mõlemapoolne soov kohe ka laps saada. Mees oli ettevõtja, materiaalseid probleeme meil ei olnud. Enam kui kaks aastat võttis aega, et rasestuksin. Selle aja sees tehti laparoskoopia munajuhade läbitavuse kontrolliks, uuriti mehe spermat ja tehti muid uuringuid. Üks arst hurjutas samamoodi, et miks ma küll nii noorelt emaks tahan saada. Olin vankumatu oma tahtmistes. Jõudsin ülikoolis 2 aastat läbida ning sündis mu esimene laps. Teise lapse sain aasta hiljem.

Praeguseks olen nelja lapse ema, mitu ülikooli diplomit taskus, lisaks veel hobikorras üks kutseharidus. Mehega koos 25+ aastat.

Ei saa küll kuidagi öelda, et ma noorelt lapsi soovinuna oleksin kuidagi vaimselt ebastabiilne olnud ???? Elu parim otsus!

Kui sa 18-aastaselt gümnaasiumi lõpetasid ja mehega koos 25+ aastat oled, siis pidid lõpetama enne 1995. aastat. Eesti iseseisvus 1992, esimestel aastatel oli majanduslikult kindlustatud ainult mafiooso ja tema perekond. Su mees oli mafiooso, seda mõtled ettevõtja all? Olgu peale. Aga igal juhul said sa tänu looduse tahtele mitu lisa-aastat, kus said õppida ning täiskasvanuks saada. Oleks sa kohe 18-aastaselt lapse saanud, poleks sul praegu tõenäoliselt sugugi nii palju haridust ega hüvesid. Võimalik, et poleks ka seda meest enam.

Galina Litterit ma ei tea, aga olen käinud mitme naistearsti juures, keda perekool on hurjutanud, ning pole neis ühtegi viga märganud.
Seda ma ei usu, et kui sa lihtsalt “selgitasid, et meie elu on paigas ja soovime last”, siis selle pealt taoline draama tekkis. Ju ikka sa käitusid ka veidi ebastabiilselt. Arsti poolt selline diagnoosi kirjutamine on muidugi ka lubamatu. KUI muidugi sa seda just välja ei mõelnud. Kõlab kuidagi uskumatult.

Aga jah. Minagi pooldan laste saamist 25+ vanuses, peale koole ja esimesi töökogemusi. Ehk siis täiskasvanuna. Ei, 18-aastaselt ei saada moraalselt täiskasvanuks. See tuleb umbes 25-selt. Kui üldse.

Googeldasin siis antud naistearsti. Leidsin isegi infot, et tal endal 2 poega ja 2 lapselast – Link

Ja no arvestades, et ta mingeid 40+ tervise raamatuid teinud… on ta ise mingi 40ndates või 50ndates. Ja need pojad või üks neist on kindlasti 20ndates lapse saanud (või noh, nende naised/üks naistest siis) seega tema kommentaar sinu lapsesoovi ja vanuse kohta on tõesti tiba… kuidas öelda hüpokriitiline(??).
Siin on ka arvustused tema kohta

#3300972:

Googeldasin siis antud naistearsti. Leidsin isegi infot, et tal endal 2 poega ja 2 lapselast – Link

Ja no arvestades, et ta mingeid 40+ tervise raamatuid teinud… on ta ise mingi 40ndates või 50ndates.

40ndates-50ndates? Nalja teed või? Kui sa selle lingi avasid, siis pidid ju nägema, et tema hariduskäik on 1963-1974 Rapla Keskkool.
Ta oli Anne Veski pinginaaber. Ja Anne Veski ole mitte 40ndates-50ndates, vaid 63-aastane.

Lisaks, tood lingi, aga kirjutad ikka valesti maha. Seal on ju kirjas, et lapselapsi on kolm.

Mitte, et see nüüd kõik nii tähtis oleks, aga Galina Litteri 40-aastaseks pidamine tundus tõesti väga veider. Tõesti ei ole sa teda kunagi kuskil telekas või ajakirjas näinud?

#3300872:

Tahad sa tõesti öelda et 20 aastaselt on sul oma kodu ja ole majanduslikult nii hästi kindlustatud et võid endale last lubada? Vaevalt. Pigem usun et arst motles materjaalset poolt.

Minu esimene laps sündis, kui olin 18-aastane. Tänapäeva mõistes on see tõesti liiga noor, aga sel ajal ei midagi ebatavalist. Päris mitu klassiõde said samuti kohe pärast keskkooli lapsed.

Ma ei ole veel 50-aastanegi, aga kõik mu 4 last on tänaseks täiskasvanud. Kõik lapsed on ühe ja sama mehega, kellega oleme koos olud palju aastaid. See on ilmselt midagi sellist, mida tänapäevased nö. õigel ajal alustanud, ei suuda vaatamata kõigele, saavutada. Ehkki on eluks hoolikalt ettevalmistunud.

Elu parim otsus on see, et sain lapsed väga noorelt. Abilisi (hoidjaid) meil ei olnud. Rikkad me ei olnud, aga hakkama saime ilusti. Sel ajal nagu ei tundnud pähegi, et laps peab sündima siis, kui meil on oma maja ja meeletu materiaalne kindlustatus. Mõni inimene ei saa neid asju mitte kunagi. Kas ta peaks siis lastetuks jääma?

Meie lastest ei ole mitte keegi nurisenud, et oleks millestki ilma jäänud.

#3301012:

25+ aastat tagasi ei olnud edukat ettevõtjat. Aga no sel ajal võis muidugi 18selt sünnitata, ajastu oli selline. Üks vahekord, laps järgi. Polnud ju erilisi kaitsevahendeid. Ei tääkinud tol ajal keegi materiaalsest kindlustatutest.

Saan aru, et oled vist väga noor ja eriti ei mäleta 25+ aastat tagasi aegu. Sel ajal olid esimesed ettevõtjad ja edukad inimesed täiesti olemas. Kooperatiivide ajastu algas Eestis 1987ndal aastal – 33 aastat tagasi! Ja 1989 oli Eestis loodud juba tuhatkond kooperatiivi. Peagi avati Pingviini jäätise müügikohad, hakati müüma vahvleid ja suhkruvatti. Ja 90ndatel aastatel oli (maffia kõrval) juba hulk ettevõtlikke ja edukaid inimesi ka tõsisemates valdkondades. Huvitav, keda need maffioosnikud muidu siis pigistamas käisid? Katust käidi ju pakkumas neile samadele ettevõtlikele.

Inimestel oli vägagi soov saada edukaks ja rikkaks. Ja paljud said ka. Lihtsalt, lapse saamist ei planeeritud sel ajal range reegli järgi, et enne maja, auto, suvila, jaht ja suur summa pangakontol, ja alles siis esimene laps.

Ei ole vaja rääkida, et 90ndatel ei olnud veel rasestumisvastaseid vahendeid ja ei teatud raseduse ärahoidmisest midagi. See on ülim rumalus! Meile käis günekoloog koolis vastavaid loenguid pidamas esimest korda siis, kui oli veel vene aeg. See oli 5ndas klassis (aasta oli siis 1985). Sel ajal olid kondoomide kõrval olemas nii rasedusvastased tabletid kui ka spiraal. Minu vennanaine pani spiraali 1987. Tõsi, sel ajal ei olnud hormoonspiraale, vaid oli plastmassist spiraal.
90ndatel oli olemas päris arvestatav valik ras.vastaseid vahendeid. Nii spiraalid (siis juba vaskspiraalid) kui ka pillid. Ise, isiklikult kasutasin mõlemaid variante.

Nii, et ära loo mingeid valesid pilte ajast, kus sa ise veel ehk sündinudki polnud ja mileest sul endal tegelikud teadmised puuduad.

#3300863:

Müstika, et kuidas sellised küll arstiks saavad ja arstina püsivad. Rohkem kahju kui kasu. Selliseid tulekski tegelikult hakata ülesse andma.

See “müstika” on väga lihtne – nad on koolis käinud ja aastaid õppinud selle nimel.

Olen ka käinud tema vastuvõttudel mitmel korral.
Tal tundub, et oleneb päevadest. Vahest on ta täitsa okei, aga vahel on tunne nagu oleks sattunud hoopis teise arati juurde.
Käisin spiraali eemaldamas, et rasestuda ja siis ta hakks eelmist arsti maha tegema, et mulle spiraal pandud on. Et kui ma spiraali ksutan, siis võiks juba operatsiooni teha, et rasedaks enam ei jääks ja et eelmine arst oleks võinud seda ikka soovitada. Ma ei saanud nagu midagi aru, et kui ma tahtsingi spiraali panna ainult 3ks aastaks siis miks ma peaks operatsioonil käima, kui ma hiljem uuesti last tahan.
Teine kogemus oli tuttavaga, kes käis kontrollis menopausiga. Aga dr. Litter suhtus asjasse nii, et patsient vajab depressiooni ravimeid ja raseduse soodustamiseks vajavaid rohtusid.

#3301005:

Kas günekoloog ikka tohib epikriisis kirjeldada tema erialasse mittepuutuvaid sündroome?

Mina olen lasknud (mul komisjoni hinnangul, tsiteerin “üliraske haigestumine” ja hunnikutes eriarste) epikriisidest igasugused sellised totakad repliigid välja visata. Mõned on põtkinud aga eks siis on tulnud seaduse jõudu kasutada. Hilisemalt on küll mossitanud, aga nüüd enam probleeme pole.

Ainsad allesjäänud on Tallinna Kiirabi naksitrallid, kes põikpäiselt keelduvad epikriisi parandamast (nad keelduvad lisamast sinna, et mul on mõni südameklapi protees).

Kuidas sa seaduse jõudu kasutad?