Teema: .

Suhe oli pekkis enne juba, täna lihtsalt oli lõppmäng.

Kas sa talle ilusat naistepäeva soovisid ja ütlesid, et koristasid tema eest ka ära? Kui jah, siis mina isiklikult minema ei tormaks, aga nats kurb oleks küll, no kasvõi väikese šokolaadi oleks võinud osta.No oleneb muidugi kui suur see koristamine oli, kui ikka väga suur, siis oleks küll õnnelik. Kui istusid aga diivanil, vaatasid telekat nii nagu igapäev, siis mina läheks samuti ära. Üks päev aastas ka ei või naist natuke rohkem hinnata?

Minu arust naistepäeval loeb rohkem mõte, mitte kingituse või üllatuse suurus. Täna elektroonilistel liiklusmärkidel “elagu naised!” oli minu arvates väga vahva üllatus.

no sorri, toa koristamine pole see.
tahaksid et naine sulle sinu sünnipäevaks aknad ära peseks?
arvatavasti on sul täiesti suva – sest ta niikuinii peseb aknaid ja sina mitte, 90% tõenäosusega

ei pea olema lilled, aga see üllatus võiks olla mitterutiinne.
küpsetanud pannkooke ja serveerinud koos moosist joonistatud lille või muu vahva pildiga

#3381287:

Kõigile naistele meeldib, kui neid meeles peetakse. Kui on värske suhe, siis ongi raske: 1. kuu täitumisel lilled ja resto, 2. kuu täitumisel, 1. kohtumise aastapäeval, 1. suudluse aastapäeval, nimepäeval, sünnipäeval, valentinipäeval, naistepäeval, emadepäeval, igal laupäeval jne. Mõne naisega see nii jääbki. Mõni rahuneb maha ja neid lillepäevi võivad asendada täitsa tavalised hoolimise märgid nagu kallistus, autopesu ja boileripuhastus, aga üldjoontes võrdne panustamine kodutöödesse on vältimatu. Aga mul on natuke naissoo pärast piinlik – samal ajal vingutakse palgalõhe üle ja nõutakse meestelt oluliselt suuremat rahalist panustamist. Mitu korda see naine sulle lilli tõi ja restoranis välja tegi? Aga mõistlik inimene sellise asja peale lahku ei lähe. Tuuldub vähe ja ongi korras.

Päris nii see ikka ka ei ole. Esiteks juba see jabur loetelu – on suht suur erinevus kokkulepitud pulma-aastapäeval või kohtumise/suhtesse astumise aastapäeval või siis need sada nimetust, samuti naistepäev/meestepäev/valentinipäev vs nimepäev, vähemalt Eestk kultuuriruumis.

Mina näiteks pean meest alati meeles üldtunnustatud tähtpäevadel ja kui me juba siin sente loeme, siis sageli ka oluliselt kallimate kinkidega kui mees mulle teeb. Aga lilled ta toob naistepäeval ikka ja mulle väga lilled meeldivad ja põhimõte, et tal meeles oli ja et ta hoolib. See on nii väike asi, mida teha, aga mis nii suure väärtuse loob – “näe, täna on üldine naiste tunnustamise päev ja sina kui naine oled mulle oluline, seetõttu toon sulle midagi, mis sulle meeldib” on see idee, sama ka minu poolt talle. Mõnele naisele ei meeldigi lilled, siis tasub midagi muud viia, olgu see maitsev juust või tema lemmik kreem. Tähelepanu osutamine on see oluline aspekt ja samamoodi naisena näiteks lähtun mehele kinke tehes tema lemmikutest asjadest. Ja näiteks mina naisena samamoodi aeg-ajal kutsun mehe “deidile” ja maksan restoranis arve, sageli teeme pooleks ja vahel maksab tema.

Ma ei oska konkreetses postituses seisukohta võtta, sest pikajalisel ja muidu heal suhtel poleks see loomulikult põhjus lahkuminekuks, aga kui see suhe on niigi “vindunud”, siis just sellised asjad võivad olla viimaseks piisaks karikas. Aga minu jaoks on naljakas, kuidas nii paljudel inimestel on raske teha suhtes olles nende jaoks mingit suvakat asja, kuigi nad teavad, et kaasladele on see oluline. Mina näiteks pööran küll tähelepanu, mis on kaaslasele oluline, seda enam kui see asi mulle endale on ükskõik.

Mu eksmees unustas isegi mu sünnipäeva mitu korda ära. Eks see näitab suhtumist jah. Asi on põhimõttes. Suva on, ei viitsi pingutada. Kas see üks õis oleks siis liigne osta?