Esileht Hobinurk “Näita oma häält”

Näitan 30 postitust - vahemik 61 kuni 90 (kokku 110 )

Teema: “Näita oma häält”

Postitas:
Kägu

Lauluhääl ja viisipidamine on kaks erinevat asja. Loomulikult ei pruugi instrumentalistil olla head lauluhäält ja ta ei valda ka suure tõenäosusega laulutehnikat. Kuid viisipidamatuna muusikakoolis läbi saada tundub minu jaoks mõeldamatu. Solfedżos on ju vajalik noodist lugemise oskus, intervallide laulmine jms. Selleks on suuteline vaid viisipidav inimene. Ausalt öeldes on mulle üllatuseks, et eksisteerib end muusikakooliks tituleerivaid õppeasutusi, kus ei õpetata lastele solfedžot.

+8
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Viisi nad ilmselt peaksid, kui harjutaksid,

Viisipidamine on suuresti kaasasûndinud anne ja raske on ette kujutada küll muusikut, kes viisi ei pea. Siis tal puudub järelikult muusikaline kuulmine.

+7
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ja õppisid seal ka hästi laulma? Või ainult pilli? Meie linnas saab muusikakooli minna ka ainult pilli õppima. Mitte mingit häälekasutuse oskust ei nõuta ega ka õpetata. Kas te muidu olete nt kuulsamaid pianiste, tšelliste või viiulimängijaid  kuulnud kunagi laulmas? Viisi nad ilmselt peaksid, kui harjutaksid, aga kas neil üldse lauluhäält on

Ei õppinud laulma. Ikka pilli õppisin. Selleks, et muusikakooli üldse pääseda oli vajalik elementaarne viisipidamise oskus. Meil ei olnud mitte ühtegi õpilast, kes viisi ei pidanud. See ei tähenda muidugi, et kõikidel oleks olnud imeline lauluhääl ja -tämber. Lihtsalt viisi pidi pidama.

Pilliõppe kõrvalt oli meil veel palju kõrvalaineid, kus oli vaja suu lahti teha. Näiteks solfedzos pidime kindlasti laulma. Ja pidevalt.

Seda ei väida ma muidugi, et kõik, kes pilli õppisid olid nii imelise lauluhäälega, et oleksid sobinud lavale laulma. Ehkki oli ka selliseid ning nii mõnestki on tänasel päeval saanud tuntud laulja.

+2
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Lauluhääl ja viisipidamine on kaks erinevat asja. Loomulikult ei pruugi instrumentalistil olla head lauluhäält ja ta ei valda ka suure tõenäosusega laulutehnikat. Kuid viisipidamatuna muusikakoolis läbi saada tundub minu jaoks mõeldamatu. Solfedżos on ju vajalik noodist lugemise oskus, intervallide laulmine jms. Selleks on suuteline vaid viisipidav inimene. Ausalt öeldes on mulle üllatuseks, et eksisteerib end muusikakooliks tituleerivaid õppeasutusi, kus ei õpetata lastele solfedžot.

Ma arvan ka, et need, kes siin kirjutavad, et pilliõppel ja viisipidamisel ning rütmitajul ei ole omavahel mingit seost, ei oma tegelikult selle maailmaga mingit kokkupuudet ja vaid lihtsalt arvavad…

Võimalik, et nende lapsed tinistavad kuskil huvialaringis paar aastat kitarri. Seal muidugi mingeid sisseastumiskatseid pole ning ilmselt ei ole ka solfi jmt tunde, kus vaja suu lahti teha

+7
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Täiesti absurdne jutt, et pilliõppijad ei pea viisi! Jah, kui kuskil kolka huviringis oma lõbuks kannelt või kitarri tinistada, siis ilmselt jah pole viisipidamine oluline, aga muusikaga tõsisel tasemel tegeledes on viisipidamine mõistagi elementaarne.

+4
-4
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

See noormees seal saates pidas kindlasti viisi, seda oli ka kohati kuulda meloodias, aga ta ei oska laulda.  Tahtsin öelda pigem seda, et inimene võib olla musikaalne, hea kuulmisega ja pidada ka viisi solfedžo harjutuste tasemel (nt laulda kolmkõlasid ja inervalle ette kuulmise järgi), aga ta ei pruugi osata kontrollida oma häälepaelu nii nagu lauljad seda teevad. Tulemuseks ongi ebamäärane inin ja häälega ujumine, kui on vaja esitada keerulisemat lugu. Häälepaelad on ka lihas, mida tuleb treenida selleks, et ilusti kõlaks.

+5
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Muusikakoolis on mitu ainet, kus on vaja laulda.

Tohoh, millised siis?

0
-6
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

See noormees seal saates pidas kindlasti viisi, seda oli ka kohati kuulda meloodias, aga ta ei oska laulda. Tahtsin öelda pigem seda, et inimene võib olla musikaalne, hea kuulmisega ja pidada ka viisi solfedžo harjutuste tasemel (nt laulda kolmkõlasid ja inervalle ette kuulmise järgi), aga ta ei pruugi osata kontrollida oma häälepaelu nii nagu lauljad seda teevad. Tulemuseks ongi ebamäärane inin ja häälega ujumine, kui on vaja esitada keerulisemat lugu. Häälepaelad on ka lihas, mida tuleb treenida selleks, et ilusti kõlaks.

Kuula selle poisi esitust uuesti. Ta laulis nii totaalselt mööda, et seda oli lihtsalt valus kuulata. Arvan ka, et ta siis pigem teeskles ja laulis meelega mööda.

Inimene, kes viisi peab, kuid lihtsalt pole suur laulumees, ei laula niimoodi.

+6
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Muusikakoolis on mitu ainet, kus on vaja laulda.

Tohoh, millised siis?

Solfedźo.

+2
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Muusikakoolis on mitu ainet, kus on vaja laulda.

Tohoh, millised siis?

Solfedźo.

Mina õppisin nö “päris” muusikakoolis ja suuremas linnas ning meie solfedžo klassis oli algusest lõpuni kaks õpilast, kelle kohta õpetaja ütles, et neile on karu kõrva peale astunud. Mõlemad lõpetasid sellegipoolest kooli. Vastuvõtukatsetel pidi ka laulma, aga seal ei hinnatud ainult lauluoskust. Sisse said nad ilmselt seetõttu, et mõlemad soovisid õppida suhteliselt ebapopulaarset instrumenti. Klaveri, viiuli, kitarri erialale poleks sinna küll saanud. Ise õppisin klaverit ja minu vanuses +/- 2a klaveriõpilased tegelesid kõik aktiivselt laulmisega mitmetes ansamblites, koorides, soololauljana jne. Nii mõnigi meist on tänapäeval professionaalne laulja.

+2
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Muusikakoolis on mitu ainet, kus on vaja laulda.

Tohoh, millised siis?

Solfedźo.

Mina õppisin nö “päris” muusikakoolis ja suuremas linnas ning meie solfedžo klassis oli algusest lõpuni kaks õpilast, kelle kohta õpetaja ütles, et neile on karu kõrva peale astunud. Mõlemad lõpetasid sellegipoolest kooli. Vastuvõtukatsetel pidi ka laulma, aga seal ei hinnatud ainult lauluoskust. Sisse said nad ilmselt seetõttu, et mõlemad soovisid õppida suhteliselt ebapopulaarset instrumenti. Klaveri, viiuli, kitarri erialale poleks sinna küll saanud. Ise õppisin klaverit ja minu vanuses +/- 2a klaveriõpilased tegelesid kõik aktiivselt laulmisega mitmetes ansamblites, koorides, soololauljana jne. Nii mõnigi meist on tänapäeval professionaalne laulja.

+1 mulle ütles ka õpetaja, et karu kõrva peale astunud. Muusikakooli sain lõpetatud. Viisi ei pea. ????‍♀️????

+1
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Muusikakoolis on mitu ainet, kus on vaja laulda.

Tohoh, millised siis?

Solfedźo.

Öeldi rõhutatult *mitu* ainet, seega palun ikka täpsustust!

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Muusikakoolis on mitu ainet, kus on vaja laulda.

Tohoh, millised siis?

Solfedźo.

Öeldi rõhutatult *mitu* ainet, seega palun ikka täpsustust!

Kes krt seda 40-aastatagust asja enam mäletab. Meil oli lisaks pillitunnile mitu kõrvalainet. Ja laulda sai neis omajagu. Peale solfi oli veel oli literatuur (seal tõesti ei lauldud), ansambel – seal oli küll pillidega kokkumäng, aga mõnikord oli vaja laulda ka.

Praegu loen selle kooli lehelt:

Sisseastujal tuleb ette valmistada üks laul ilma saateta.

Vastuvõtukatsetel hinnatakse õpilaskandidaate viie hindega:

*laul
*rütm
*helide järelelaulmine
*muusikaline mälu
*harmooniline kuulmine.

Ilmselgelt ei saa sellisesse kooli siis selline, kellele karu kõrva peale astunud. Ka mitte ebapopulaarsele erialale, sest erinevate pillide õppijad käivad solfis kõik koos ühes tunnis ja kõikidele kehtivad seal ühesugused nõuded. Meil ei olnud kindlasti mitte ühtegi õpilast, kes viisi ei pidanud. Ühe aastakäigu grupis oli ca 15-20 õpilast.

+3
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Muusikakoolis on mitu ainet, kus on vaja laulda.

Tohoh, millised siis?

Solfedźo.

Öeldi rõhutatult *mitu* ainet, seega palun ikka täpsustust!

Kes krt seda 40-aastatagust asja enam mäletab. Meil oli lisaks pillitunnile mitu kõrvalainet. Ja laulda sai neis omajagu. Peale solfi oli veel oli literatuur (seal tõesti ei lauldud), ansambel – seal oli küll pillidega kokkumäng, aga mõnikord oli vaja laulda ka.

Praegu loen selle kooli lehelt:

Sisseastujal tuleb ette valmistada üks laul ilma saateta.

Vastuvõtukatsetel hinnatakse õpilaskandidaate viie hindega:

*laul

*rütm

*helide järelelaulmine

*muusikaline mälu

*harmooniline kuulmine.

Ilmselgelt ei saa sellisesse kooli siis selline, kellele karu kõrva peale astunud. Ka mitte ebapopulaarsele erialale, sest erinevate pillide õppijad käivad solfis kõik koos ühes tunnis ja kõikidele kehtivad seal ühesugused nõuded. Meil ei olnud kindlasti mitte ühtegi õpilast, kes viisi ei pidanud. Ühe aastakäigu grupis oli ca 15-20 õpilast.

Meil olid vastuvõtukatsetel täpselt samad asjad, mäletan neid siiamaani väga selgelt. Ometigi meil kaks sellist sisse said ja lõpetasid. Kusjuures laulda mitte oskamine ei tähenda, et musikaalsust ei ole. Laul on üks viiest komponendist, mida hinnatakse. Laul aga on õpitav. Nagu keegi siin eelpool ka ütles – häälepaelad on lihased. See “karu kõrva peale astus” jne väljend, mida muusikapedagoogid vanasti kasutasid, on täiesti vale kellegi kohta öelda, kuna see keegi võib tegelikult absoluutse kuulmisega olla, lihtsalt treenimata häälega. Olen WAF-koolis õppides näinud, kuidas ühest 30dates naisest, kes oli alati unistanud laulmisest, vormiti väga hea häälega laulja poole aastaga. Ta oligi saanud sellise pedagoogi tõttu trauma esimeses klassis, kes ütles, et tema laulda ei oska ja koori ei saa. Aga füsioloogia on meil kõigil sama ja saame. Kui saame rääkida, saame ka laulda ja kui palju tööd teha, võib endine “karu kõrva peale astunud” järgmine Eesti otsib Superstaari olla. Aga selleks on tõesti vaja palju tööd teha ja see peaks eraldi teleprojekt olema 😀

Mina näiteks vastupidi võitsin lapse ja noorena laulukonkursse, isegi kaks üleriigilist. Laulsin kahes kooris, kahes (kooli)ansamblis. Lisaks õppisin vokaaltehnikat WAF-is aastaid ajal kui nad alustasid. Nüüd palju aastaid hiljem tunnen, et ei oska kohati üldse laulda. Ma isegi ei tea, kas oleksin seal saates laulja või teeskleja tasemel… Ilmselt Maikenilt paar tundi enne ja saaks hääle korraks vormi, aga häälepaelad võivad ka väga rooste minna. Kui kaasa laulan oma lemmiklauludele, siis vahel panen piinlikusest ikka suu kinni küll, kuna mööda läks 🙂

+7
-6
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Meil oli bändis kitarrist, kes oli ülitäpse kõrvaga, häälestas ka teiste kitarrid tihti  üle. Aga oma häält juhtida ei osanud, st tänu täpsele kõrvale sai aru, et laulab mustalt, aga hääleaparaat nö ei allunud tema tahtele. Kuna ta ka ise laule kirjutas, siis mõnda enda laulu siiski oli ambitsioon ise esitada, Aga siis laulis alati keegi kaasa sama meloodiat, sellele toetudes sai ikka enam-vähem pihta.

+5
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Meil oli bändis kitarrist, kes oli ülitäpse kõrvaga, häälestas ka teiste kitarrid tihti üle. Aga oma häält juhtida ei osanud, st tänu täpsele kõrvale sai aru, et laulab mustalt, aga hääleaparaat nö ei allunud tema tahtele. Kuna ta ka ise laule kirjutas, siis mõnda enda laulu siiski oli ambitsioon ise esitada, Aga siis laulis alati keegi kaasa sama meloodiat, sellele toetudes sai ikka enam-vähem pihta.

Mustalt laulmine on vokaaltehniline probleem, mitte viisipidamatus.

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Muusikakoolis on mitu ainet, kus on vaja laulda.

Tohoh, millised siis?

Solfedźo.

Öeldi rõhutatult *mitu* ainet, seega palun ikka täpsustust!

Kes krt seda 40-aastatagust asja enam mäletab. Meil oli lisaks pillitunnile mitu kõrvalainet. Ja laulda sai neis omajagu. Peale solfi oli veel oli literatuur (seal tõesti ei lauldud), ansambel – seal oli küll pillidega kokkumäng, aga mõnikord oli vaja laulda ka.

Praegu loen selle kooli lehelt:

Sisseastujal tuleb ette valmistada üks laul ilma saateta.

Vastuvõtukatsetel hinnatakse õpilaskandidaate viie hindega:

*laul

*rütm

*helide järelelaulmine

*muusikaline mälu

*harmooniline kuulmine.

Ilmselgelt ei saa sellisesse kooli siis selline, kellele karu kõrva peale astunud. Ka mitte ebapopulaarsele erialale, sest erinevate pillide õppijad käivad solfis kõik koos ühes tunnis ja kõikidele kehtivad seal ühesugused nõuded. Meil ei olnud kindlasti mitte ühtegi õpilast, kes viisi ei pidanud. Ühe aastakäigu grupis oli ca 15-20 õpilast.

Meil olid vastuvõtukatsetel täpselt samad asjad, mäletan neid siiamaani väga selgelt. Ometigi meil kaks sellist sisse said ja lõpetasid. Kusjuures laulda mitte oskamine ei tähenda, et musikaalsust ei ole. Laul on üks viiest komponendist, mida hinnatakse. Laul aga on õpitav. Nagu keegi siin eelpool ka ütles – häälepaelad on lihased. See “karu kõrva peale astus” jne väljend, mida muusikapedagoogid vanasti kasutasid, on täiesti vale kellegi kohta öelda, kuna see keegi võib tegelikult absoluutse kuulmisega olla, lihtsalt treenimata häälega. Olen WAF-koolis õppides näinud, kuidas ühest 30dates naisest, kes oli alati unistanud laulmisest, vormiti väga hea häälega laulja poole aastaga. Ta oligi saanud sellise pedagoogi tõttu trauma esimeses klassis, kes ütles, et tema laulda ei oska ja koori ei saa. Aga füsioloogia on meil kõigil sama ja saame. Kui saame rääkida, saame ka laulda ja kui palju tööd teha, võib endine “karu kõrva peale astunud” järgmine Eesti otsib Superstaari olla. Aga selleks on tõesti vaja palju tööd teha ja see peaks eraldi teleprojekt olema ????

Mina näiteks vastupidi võitsin lapse ja noorena laulukonkursse, isegi kaks üleriigilist. Laulsin kahes kooris, kahes (kooli)ansamblis. Lisaks õppisin vokaaltehnikat WAF-is aastaid ajal kui nad alustasid. Nüüd palju aastaid hiljem tunnen, et ei oska kohati üldse laulda. Ma isegi ei tea, kas oleksin seal saates laulja või teeskleja tasemel… Ilmselt Maikenilt paar tundi enne ja saaks hääle korraks vormi, aga häälepaelad võivad ka väga rooste minna. Kui kaasa laulan oma lemmiklauludele, siis vahel panen piinlikusest ikka suu kinni küll, kuna mööda läks ????

No ei tundu kuidagimoodi usutav see jutt. Lapsena laulukonkursse võitnud ja aastaid koorides laulnud inimene ei “unusta” elu lõpuni viisipidamist (ka parima tahtmise juures mitte). Ning viisipidamatust inimesest ei ole võimalik poole aastaga superlauljat vormida (vokaaltehniliselt küll). Ju ta pidi ikka viisi pidama.

+5
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Muusikakoolis on mitu ainet, kus on vaja laulda.

Tohoh, millised siis?

Solfedźo.

Öeldi rõhutatult *mitu* ainet, seega palun ikka täpsustust!

Kes krt seda 40-aastatagust asja enam mäletab. Meil oli lisaks pillitunnile mitu kõrvalainet. Ja laulda sai neis omajagu. Peale solfi oli veel oli literatuur (seal tõesti ei lauldud), ansambel – seal oli küll pillidega kokkumäng, aga mõnikord oli vaja laulda ka.

Praegu loen selle kooli lehelt:

Sisseastujal tuleb ette valmistada üks laul ilma saateta.

Vastuvõtukatsetel hinnatakse õpilaskandidaate viie hindega:

*laul

*rütm

*helide järelelaulmine

*muusikaline mälu

*harmooniline kuulmine.

Ilmselgelt ei saa sellisesse kooli siis selline, kellele karu kõrva peale astunud. Ka mitte ebapopulaarsele erialale, sest erinevate pillide õppijad käivad solfis kõik koos ühes tunnis ja kõikidele kehtivad seal ühesugused nõuded. Meil ei olnud kindlasti mitte ühtegi õpilast, kes viisi ei pidanud. Ühe aastakäigu grupis oli ca 15-20 õpilast.

Meil olid vastuvõtukatsetel täpselt samad asjad, mäletan neid siiamaani väga selgelt. Ometigi meil kaks sellist sisse said ja lõpetasid. Kusjuures laulda mitte oskamine ei tähenda, et musikaalsust ei ole. Laul on üks viiest komponendist, mida hinnatakse. Laul aga on õpitav. Nagu keegi siin eelpool ka ütles – häälepaelad on lihased. See “karu kõrva peale astus” jne väljend, mida muusikapedagoogid vanasti kasutasid, on täiesti vale kellegi kohta öelda, kuna see keegi võib tegelikult absoluutse kuulmisega olla, lihtsalt treenimata häälega. Olen WAF-koolis õppides näinud, kuidas ühest 30dates naisest, kes oli alati unistanud laulmisest, vormiti väga hea häälega laulja poole aastaga. Ta oligi saanud sellise pedagoogi tõttu trauma esimeses klassis, kes ütles, et tema laulda ei oska ja koori ei saa. Aga füsioloogia on meil kõigil sama ja saame. Kui saame rääkida, saame ka laulda ja kui palju tööd teha, võib endine “karu kõrva peale astunud” järgmine Eesti otsib Superstaari olla. Aga selleks on tõesti vaja palju tööd teha ja see peaks eraldi teleprojekt olema ????

Mina näiteks vastupidi võitsin lapse ja noorena laulukonkursse, isegi kaks üleriigilist. Laulsin kahes kooris, kahes (kooli)ansamblis. Lisaks õppisin vokaaltehnikat WAF-is aastaid ajal kui nad alustasid. Nüüd palju aastaid hiljem tunnen, et ei oska kohati üldse laulda. Ma isegi ei tea, kas oleksin seal saates laulja või teeskleja tasemel… Ilmselt Maikenilt paar tundi enne ja saaks hääle korraks vormi, aga häälepaelad võivad ka väga rooste minna. Kui kaasa laulan oma lemmiklauludele, siis vahel panen piinlikusest ikka suu kinni küll, kuna mööda läks ????

No ei tundu kuidagimoodi usutav see jutt. Lapsena laulukonkursse võitnud ja aastaid koorides laulnud inimene ei “unusta” elu lõpuni viisipidamist (ka parima tahtmise juures mitte). Ning viisipidamatust inimesest ei ole võimalik poole aastaga superlauljat vormida (vokaaltehniliselt küll). Ju ta pidi ikka viisi pidama.

Ma ei öelnud, et viisipidamise unustanud olen, vaid et kohati lauldes läheb mõni noot mööda. Seda juhtub ka aktiivsetel lauljatel kui laulu pole harjutatud. Isegi päris proffidel.

Seda, et täiesti viisipidamatust lauljast annab väga hea laulja vormida, olen ise näinud ja seda toetab ka teadus. Kui mind ei usu, siis internetist leiab piisavalt infot selle kohta. Samamoodi olen näinud, kuidas täiesti hääletut inimest annab SOS harjutustega vormida nii, et tavainimene ei saa arugi et ta tunde tagasi rääkidagi ei saanud. Vaadake Ott Leplandi Superstaarisaate finaalis tehtud esitusi. Kõik on võimalik.

+3
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

See “karu kõrva peale astus” jne väljend, mida muusikapedagoogid vanasti kasutasid, on täiesti vale kellegi kohta öelda, kuna see keegi võib tegelikult absoluutse kuulmisega olla, lihtsalt treenimata häälega.

Sina räägid ju hoopis teisest asjast. Absoluutse kuulmisega inimese kohta, kellel on lihtsalt lihvimata lauluhääl, ei öelda, et ei pea viisi või “karu kõrva peale astunud”.

+5
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ma ei öelnud, et viisipidamise unustanud olen, vaid et kohati lauldes läheb mõni noot mööda. Seda juhtub ka aktiivsetel lauljatel kui laulu pole harjutatud. Isegi päris proffidel. Seda, et täiesti viisipidamatust lauljast annab väga hea laulja vormida, olen ise näinud ja seda toetab ka teadus. Kui mind ei usu, siis internetist leiab piisavalt infot selle kohta. Samamoodi olen näinud, kuidas täiesti hääletut inimest annab SOS harjutustega vormida nii, et tavainimene ei saa arugi et ta tunde tagasi rääkidagi ei saanud. Vaadake Ott Leplandi Superstaarisaate finaalis tehtud esitusi. Kõik on võimalik.

Sa räägid siiski teiste mõttest mööda. On kaks täiesti iseasja, kas inimene lõugab noodist täiesti mööda või tal tuleb lauldes mõni vale noot sisse.

Siin ei mõeldudki, et iga muusikakoolis käinu peaks absoluutselt veatult ja briljantselt laulda oskama. Ei pea! Ei pea ka sellisel tasemel oskama, et esitada seal saates nii ilusti oma laul ära, et kuulajal oleks meeldiv kuulata.

Mina olen see, kes ütles, et ei usu, et see muusikakoolis käinud poiss päriselt ka nii halvasti laulab. Jään siiski selle juurde, et nii totaalselt mööda ei saa laulda inimene, kes on muusikakoolis õppinud. Ta laulis meelega võimalikult halvasti, mitte ei esitlenud oma tegelikku laulu- ja viisipidamiseoskust.

Nagu ütlesin, mina olen muusikakoolis käinud. Viisi ma pean ja laulda enam vähem oskan. Küll aga on mu hääl nõrk ja tämber ei ole ilmselt eriti ilus. Ju tuleb sisse ka valesid noote.  Ma sobin hästi koori laulma. Kindlasti aga mitte üksinda lavale. Kui mina esineksin seal saates, siis ei oleks mind ilus ja meeldiv kuulata ning hea lauluoskusega inimeseks ei saaks mind mitte kuidagi nimetada. Küll aga ei kõlaks see laul nii mööda, nagu seal saates see poiss välja lasi paista.

+4
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

See “karu kõrva peale astus” jne väljend, mida muusikapedagoogid vanasti kasutasid, on täiesti vale kellegi kohta öelda, kuna see keegi võib tegelikult absoluutse kuulmisega olla, lihtsalt treenimata häälega.

Sina räägid ju hoopis teisest asjast. Absoluutse kuulmisega inimese kohta, kellel on lihtsalt lihvimata lauluhääl, ei öelda, et ei pea viisi või “karu kõrva peale astunud”.

Kui rääkida algklassilastest, kelle puhul tihtipeale õpetajad juba ära selekteerivad, et see oskab ja too ei oska, siis kui lihvitud nende puhul hääl olla saabki? Kui perekond on pannud lapse lasteaiaealisena lauluringi, siis on hästi, aga kui pole, siis tulebki see väljend vanakooli pedagoogide poolt. Õige see jah pole, lihtsalt loll ja rahvakeeles levinud väljend.

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ma ei öelnud, et viisipidamise unustanud olen, vaid et kohati lauldes läheb mõni noot mööda. Seda juhtub ka aktiivsetel lauljatel kui laulu pole harjutatud. Isegi päris proffidel. Seda, et täiesti viisipidamatust lauljast annab väga hea laulja vormida, olen ise näinud ja seda toetab ka teadus. Kui mind ei usu, siis internetist leiab piisavalt infot selle kohta. Samamoodi olen näinud, kuidas täiesti hääletut inimest annab SOS harjutustega vormida nii, et tavainimene ei saa arugi et ta tunde tagasi rääkidagi ei saanud. Vaadake Ott Leplandi Superstaarisaate finaalis tehtud esitusi. Kõik on võimalik.

Sa räägid siiski teiste mõttest mööda. On kaks täiesti iseasja, kas inimene lõugab noodist täiesti mööda või tal tuleb lauldes mõni vale noot sisse.

Siin ei mõeldudki, et iga muusikakoolis käinu peaks absoluutselt veatult ja briljantselt laulda oskama. Ei pea! Ei pea ka sellisel tasemel oskama, et esitada seal saates nii ilusti oma laul ära, et kuulajal oleks meeldiv kuulata.

Mina olen see, kes ütles, et ei usu, et see muusikakoolis käinud poiss päriselt ka nii halvasti laulab. Jään siiski selle juurde, et nii totaalselt mööda ei saa laulda inimene, kes on muusikakoolis õppinud. Ta laulis meelega võimalikult halvasti, mitte ei esitlenud oma tegelikku laulu- ja viisipidamiseoskust.

Nagu ütlesin, mina olen muusikakoolis käinud. Viisi ma pean ja laulda enam vähem oskan. Küll aga on mu hääl nõrk ja tämber ei ole ilmselt eriti ilus. Ju tuleb sisse ka valesid noote. Ma sobin hästi koori laulma. Kindlasti aga mitte üksinda lavale. Kui mina esineksin seal saates, siis ei oleks mind ilus ja meeldiv kuulata ning hea lauluoskusega inimeseks ei saaks mind mitte kuidagi nimetada. Küll aga ei kõlaks see laul nii mööda, nagu seal saates see poiss välja lasi paista.

Olen see, kelle klassis kaks viisipidamatut lõpetasid. Mulle jäi tolle noormehe puhul ka mulje, et ta pingutas, et mööda laulda, laulmine polnud loomulik. Samas aga olen ise näinud, et viisi mitte pidades annab muusikakooli lõpetada küll. Klaveri eriala aga ei iial. Seal on liiga tugev konkurents ja sinu asemel annab 10 inimest võtta, kes saavad sisseastumiskatsetel maksimumpunktid.

+2
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Aa PS mina esimest korda ei saanud sisseastumiskatsetel sisse, kuna hakkasin närvipingest nutma. Olin 6a, ettevalmistavatel kursustel käinud ja mulle öeldi seal, et ei tohiks mingit probleemi olla. Komisjoni ette astudes nutsin ja kõik. Kahe aasta pärast alles julgesin uuesti minna 🙂

0
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ma ei öelnud, et viisipidamise unustanud olen, vaid et kohati lauldes läheb mõni noot mööda. Seda juhtub ka aktiivsetel lauljatel kui laulu pole harjutatud. Isegi päris proffidel.

“mōni noot läheb kohati mööda” on pigem mäluprobleem ja ei liigitu kuidagi viisipidamatuse alla.

+2
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Seda, et täiesti viisipidamatust lauljast annab väga hea laulja vormida, olen ise näinud ja seda toetab ka teadus. Kui mind ei usu, siis internetist leiab piisavalt infot selle kohta.

Võimalik, aga mitte nii lühikese ajaga. Isegi (loomuliku andega) profilauljad õpivad aastaid.

0
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Samamoodi olen näinud, kuidas täiesti hääletut inimest annab SOS harjutustega vormida nii, et tavainimene ei saa arugi et ta tunde tagasi rääkidagi ei saanud.

See on ju kaugelt teine teema kui viisipidamine.

+3
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

See “karu kõrva peale astus” jne väljend, mida muusikapedagoogid vanasti kasutasid, on täiesti vale kellegi kohta öelda, kuna see keegi võib tegelikult absoluutse kuulmisega olla, lihtsalt treenimata häälega.

Sina räägid ju hoopis teisest asjast. Absoluutse kuulmisega inimese kohta, kellel on lihtsalt lihvimata lauluhääl, ei öelda, et ei pea viisi või “karu kõrva peale astunud”.

Kui rääkida algklassilastest, kelle puhul tihtipeale õpetajad juba ära selekteerivad, et see oskab ja too ei oska, siis kui lihvitud nende puhul hääl olla saabki? Kui perekond on pannud lapse lasteaiaealisena lauluringi, siis on hästi, aga kui pole, siis tulebki see väljend vanakooli pedagoogide poolt. Õige see jah pole, lihtsalt loll ja rahvakeeles levinud väljend.

Meie vokaalpedagoogika juures tuleb lastele pigem kasuks, kui nad väga varakult ei alusta. Täiesti ok on alustada vokaali lihvimist peale häälemurret või suts hiljemgi. Nii mõnigi praegune Estonia solist on alustanud laulmist alles kõrgkoolis.

+2
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Sellest järeldan, et need laulda mitte oskajad, laulavad nimme nii viisist mööda kui vähegi oskavad. Sest siis on vaatajal huvitavam ja naljakam.

Mina arvan ka, et see poiss laulis meelega mööda, sest tal tegelikult isegi hääl oli hea, rütmitunnetus väga hea. Võib-olla tõesti ta pole laulmisega tegelenud, aga ilmselt laulis pigem meelega viisist mööda.

+4
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Samamoodi olen näinud, kuidas täiesti hääletut inimest annab SOS harjutustega vormida nii, et tavainimene ei saa arugi et ta tunde tagasi rääkidagi ei saanud.

See on ju kaugelt teine teema kui viisipidamine.

Nõustun, see oli lihtsalt näitena toodud, mida hea vokaaltehnikaga teha on võimalik. Väga paljud ei tea ja ei usu, et selline asi võimalik on.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kommentaar eemaldatud.

2.14. Kasutatud vulgaarset eneseväljendust.

Perekooli moderaator.

0
-2
Please wait...
Kommentaarist on juba teavitatud
Näitan 30 postitust - vahemik 61 kuni 90 (kokku 110 )


Esileht Hobinurk “Näita oma häält”