Teema: Näitus T1-s

käisin vaatamas, aga ma ei teadnudki et päris inimesed seal. päris õõvastav.

#3379423:

“Body worlds”, palsameeritud inimkehad. Kas on keegi käinud, kas on äkki liiga õudne algklasside lapsele? Seal on ju ehtsad kehad, päris inimesed… Pildi peal võibolla pole nii jube, aga seal kohal olles?

Ühtlasi tikub pähe mõte, mida arvavad nende inimeste lähedased, kui nad oma kallist kadunukest niimoodi nülituna kusagil näitusel näevad?

Kas te ise laseksite endast (pärast surma loomuikult) sellise preparaadi teha, kus nägu ja kõik olulised osad on küljes (ainult ilma nahata)?

Eks see oleneb sellest, kuivõrd oma last vati see oled kasvatanud ja/või sellest, kui õrn, fantaseerija, haavatav su laps on. Enamus lastele oleks see ilmselt jube huvitav, sest paljusid lapsi huvitavadki veidi jubedad ja morbiidsed asjad. Kui ise sinna juurde selgitavat ja asjalikku juttu juurde rääkida, siis oleks see ideaalne kvaliteetaeg lastega.
Mis aga nende eksponaatide lähedastesse puutub, siis suure tõenäosusega neid pole, nad ei tea või neid ei huvita, mis nende surnud lähikondsest saanud on. Inimesed müüsid oma keha teadusele, pajud neist ilmselt alkohoolikud. Samas, kui korralikult makstaks, siis vbl müüks ise ka, sest minu jaoks vahet pole, mis mu maisest kestast peale surma saab. Saadud rahaga saaks senise elu ehk huvitavamaks ja mugavamaks muuta…

Minu mäletamist mööda on olnud ka artikleid, kus on süüdistatud teda selles, et kõik need laibad ei ole saadud päris eetilisel teel, et kasutatud on ka vangide surnukehi (Hiina hukatud olid vist).

#3379518:

Käisin ka seal. Hinna (17 eurot/1 täiskasvanu/nädalavahetus/Tallinna röögatud hinnad) ja ‘kvaliteedi’ suhe oli minu jaoks nibin-nabin paigas, aga see võis tulla ka sellest, et ma pole tallinlane ja 17 eurot on minu jaoks suur raha.

Kuna ma mingi anatoomiaspets ei ole, siis minul oli küll huvitav. Ühes kohas näidati loodet erinevatel nädalatel, sh 12 nädalal, mis on esimene nädal, kuu aborti ei või enam teha. Ma arvasin, et kui aborti tehakse, siis on loode vaevu märgatav, aga tegelikult oli umbes poole sõrme pikkune. Väga huvitav.

Vererõhku sai ka mõõta ja. Üldiselt tekitas sellise sooja tunde enda kehakese osas, et küll tema ikka näeb palju vaeva, et mind töökorras hoida ja haavu kiiresti parandada ja kõik need protsessid, mis keha sees toimuvad ja mille kohta me ei mõtle iga päev. Siis oli küll paha tunne, et talle vahepeal rasvast nõretavaid friikartuleid pakun. Koju jõudes läksin jooksuga trenni, sest näitusel oli kirjas (noh, eks ma teadsin muidugi varem ka), et teha tahab trenni saada.

Ok kui ma nüüd üle loen, siis ma ei vastanud mitte ühelegi teemaalgataja küsimusele, aga ehk on kellelegi teisele abiks.

käisin oma 7aastasega. mitte midagi hirmsat polnud. ei minul ega ka mu lapsel. ma ütleks, et igav oli, aastaid tagasi oli sama näitus solarises, siis olin küll eufoorias, nii äge oli 😛 aga nüüd?

Räägi lapsele ja uuri ka ise teaduse, meditsiini, elundidoonorluse jne kohta ning uuri, kuidas see kõik inimkonda aidanud on.
Sinu hirmud on loomulikud, laps neid tõenäoliselt ei tunne

Kas see on aastaid tagasi Solarise näitusest kuidagi erinev? Käisin tookord ja oli huvitav.

Need kopsuveresoonkonnad ongi just plastikuga tehtud ja aastakümneid vanad eksponaadid, uus on selle näituse juures ainult see, et saab plastineerida kõike, mitte ainult õõnsaid veresooni.