Otsin üürikorterit (ennetades küsimusi, mul on maja maal ja ei kavatse linna korterit osta), sest praeguse plaanib omanik ära müüa. Olen viimasel ajal palju kuulutusi läbi vaadanud ja no anna kannatust, üks on hullem kui teine. Küll on vaibad seinas, küll on omaniku träni igal pool, viimane leid oli: üürihinnale lisandub igakuine teenustasu 2,5%. No mida hekki, ausalt.
Olen märganud, et viimasel ajal üritavad omanikud otse ilma maaklerita üürides sisse kasseerida mingit lepingu koostamise tasu, mis on vahel isegi samas suurusjärgus ühe kuu üüriga. Ilmselt siis oodatakse üürima inimesi, kes muidu oleks nõus ka maakleri vahendusel üürima ja see lisamaks pole probleemiks.
Küll on vaibad seinas,
Kui kaua võtaks perekoolikal aega selle vaiba seinast mahavõtmine?
Õige vastus on: paar aastat.
Sest üürikasse remondi tegemine on kosmos.
Aga miks sa ise vaesena neid teiste vaeste kuulutusi vaatad, on küll arusaamatu.
Teine asi, mis väga häirib, on see, et väga paljud topivad oma üürin-3-toalisest-korterist-1-tuba kuulutused 3-toaliste kuulutuste alla (halloo, te ju ei üüri tegelikult välja 3-toalist, ega ju) ja teine suur hulk kuulutajaid panevad oma 100 eurot/öö kuulutused ka sinna, kus pikaajalisi otsitakse, mitte lühiajalise üüri alla.
Eks neid kuulutusi on igasuguseid, aga mu meelest on praegu ikka tunduvalt rohkem korras ja värske remondiga kuulutusi kui kasvõi 5-6 aastat tagasi. Enam ei oodata, et üürnik iga peldiku peale rõõmust lakke peaks hüppama.
Minul nooruspõlvest kogemus: üüritud välja 4-toaline korter. 1 tuba oli lukus sest väidetavalt omanik hoiab seal oma asju. Meile, tudengitele sobis hästi sest ruumi oli piisavalt ja hind oli igati normaalne. Leping tehtud, kolisime sisse.
Reaalsus oli see, et ta mitte ei hoidnud seal asju vaid elas seal. Ilmselt oli vaja suur korter panna raha teenima sest üksi kallis maksta kommunaale ja ilmselt ka laenu. Alguses ta vist oli reisil sest esimesed paar nädalat oli kõik okei, ei kuulnud ega näinud midagi temast. Sealt edasi hakkaks sageli olema nii, et koolist tulles oli seal oma toas. Sageli me ei teadnud enne kui ta vetsu läks vms. Rääkisime temaga aga hämas, et tal keerulised lood, asju vaja sageli, ei hakanud viimase bussiga enam sõitma ära jne
Paar kuud pidasime vastu, siis leidsime uue korteri.
Nüüd vahel selliseid kuulutusi nähes meenus see lugu.
eks need üürileandjad ole samasugused erisugused inimesed nagu näit. siinsed kommenteerijad, paljude mõtetest ei saa üldse aru, kuidas saab nii olla, aga kui midagi normaalset tahad, siis tuleb rohkem vaeva näha otsimisega ja võibolla isegi oodata, nii on
Eks neid kuulutusi on igasuguseid, aga mu meelest on praegu ikka tunduvalt rohkem korras ja värske remondiga kuulutusi kui kasvõi 5-6 aastat tagasi
Kuulutusi vaadates jääb mulje, et see kehtib pigem 1- ja 2-toaliste kohta. Suuremad on parimal juhul “keskmises seisukorras”, mis tähendab, et viimati tehti remonti 15 aastat tagasi ja pärast seda on seal mitu seltskonda elanud. Veel on moodi läinud “retrostiilis” korter (vanaema suri ära ja me ei viitsinud mööblit vahetada) ja “remontivajav” (basically peldik), lisamärkega “sobib ehitajate majutamiseks”.
Eks neid kuulutusi on igasuguseid, aga mu meelest on praegu ikka tunduvalt rohkem korras ja värske remondiga kuulutusi kui kasvõi 5-6 aastat tagasi
Kuulutusi vaadates jääb mulje, et see kehtib pigem 1- ja 2-toaliste kohta. Suuremad on parimal juhul “keskmises seisukorras”, mis tähendab, et viimati tehti remonti 15 aastat tagasi ja pärast seda on seal mitu seltskonda elanud. Veel on moodi läinud “retrostiilis” korter (vanaema suri ära ja me ei viitsinud mööblit vahetada) ja “remontivajav” (basically peldik), lisamärkega “sobib ehitajate majutamiseks”.
Ma jälgin üürikuulutusi FB üürigruppides, otse omanikelt, seal neid “retrokaid” pole märganud. Pakkumisele on nüüd hakanud vähehaaval tulema ka uusarenduste suuremad korterid. Nende puhul jääb tihtipeale asi raha taha, minu jaoks hinnad sellised, et ma ausalt ei “raatsiks” nii palju üürile raisata, isegi kui oleks nii vabalt raha käes. Kinnisvaraportaalides pole lapanud, aga FB-s pakutavate seis nii hull ei ole. Kui keegi julgeb ka “vaibakesega” korteri kuulutuse panna, siis nokitakse kommentaarides kohe pilbasteks 😀 Eks seal gruppides on ka näha, et ühikatüüpi maja kortereid pakutakse “stuudiokorteritena”, on täiesti ülehinnatud kuulutusi jmt, aga on ka üsna mõistlikke pakkumisi, mida ise, kui oleksin korteri otsingul, vaatama läheksin.
Aga seda “vanaema suri just ära” varianti kogesin ise u 20 aastat tagasi üürikat otsides. Ühte korterit vaatama läksin, siis öeldigi otse, et memme asjad veel sees, suri ära ja pole veel jõudnud koristada. Köögis oli pooleldi söödud söögiga taldrikki laual. Väga ebameeldiv tunne tekkis, et kas tõesti rahahimu nii suur.
Ise ma enam üürilevõtja ei pole, kuulutusi ja turuseisu jälgin, kuna ise üürin ka ühte korterit välja. Aga kuna aastaid ise ka üürikorteris elasin, siis paras õnnemäng on küll. Kui leiad hea korteri, siis ei või iial teada, mis kiiksud omanikul on või millal otsustab müüa vmt.
Aga miks sa ise vaesena neid teiste vaeste kuulutusi vaatad, on küll arusaamatu.
Ta ju ENNETAVALT SELGITAB, et maal on maja, aga vaja linnas elada. No et me mingil juhul ka anonüümselt ei arvaks, et tal pole. Sedasorti kägu, kes peab vajalikuks internetis anonüümselt midagi selgitada ja “aga minul on nii” põhjendada.
Nagu me keegi tunneks teda…
Üürikorteri inimene ei saa vaene olla, sest vaesel inimesel ei ole ükskõik, et kuid ja aastaid lendab ta raha kellegi teise taskusse. Ka rahakal inimesel pole sest ükskõik, aga vaesel peaks kohe eriti mitteükskõik olema.
Mis puutub maakleri teenusesse, siis kuigi ma ise kinnisvara ei otsi, kasutaksin seda teenust, sest minu aeg mingite klientide ja paberimajandusega sebimise asemel on olulisem. See tasu on ühekordne väljaminek ja kui ma juba niisugust kulukat tehingut teen, siis olgu see ka piisavalt mugav.
üürihinnale lisandub igakuine teenustasu 2,5%.
Huvitav, mis teenust selle eest siis pakutakse?
Aga miks sa ise vaesena neid teiste vaeste kuulutusi vaatad, on küll arusaamatu.
Ta ju ENNETAVALT SELGITAB, et maal on maja, aga vaja linnas elada. No et me mingil juhul ka anonüümselt ei arvaks, et tal pole. Sedasorti kägu, kes peab cajalikuks internetis anonüümselt midagi selgitada ja “aga minul on nii” põhjendada.
Nagu me keegi tunneks teda…
Üürikorteri inimene ei saa vaene olla, sest vaesel inimesel ei ole ükskõik, et kuud ja aastaid lendab ta raha kellegi teise taskusse. Ka rahakal inimesel pole sest ükskõik, aga vaesel peaks kohe eriti mitteükskõik olema.
Mis puutub maakleri teenusesse, siis kuigi ma ise kinnisvara ei otsi, kasutaksin seda teenust, sest minu aeg mingite klientide ja paberimajandusega sebimise asemel on olulisem. See tasu on ühekordne väljaminek ja kui ma juba niisugust kulukat tehingut teen, siis olgu see ka piisavalt mugav.
Vaene inimene ostab kohe korteri kui ta leidis pooleks aastaks linnas töö? Kohe müün maakodu maha ja ostan linna korteri ja siis kolin maale tagasi? Üürimine annab vabaduse, minna sinna kus on paremad võimalused. Oma elamise ostad siis kui oled valmis jääma paikseks.
Aga miks sa ise vaesena neid teiste vaeste kuulutusi vaatad, on küll arusaamatu.
Ta ju ENNETAVALT SELGITAB, et maal on maja, aga vaja linnas elada. No et me mingil juhul ka anonüümselt ei arvaks, et tal pole. Sedasorti kägu, kes peab cajalikuks internetis anonüümselt midagi selgitada ja “aga minul on nii” põhjendada.
Nagu me keegi tunneks teda…
Üürikorteri inimene ei saa vaene olla, sest vaesel inimesel ei ole ükskõik, et kuud ja aastaid lendab ta raha kellegi teise taskusse. Ka rahakal inimesel pole sest ükskõik, aga vaesel peaks kohe eriti mitteükskõik olema.
Mis puutub maakleri teenusesse, siis kuigi ma ise kinnisvara ei otsi, kasutaksin seda teenust, sest minu aeg mingite klientide ja paberimajandusega sebimise asemel on olulisem. See tasu on ühekordne väljaminek ja kui ma juba niisugust kulukat tehingut teen, siis olgu see ka piisavalt mugav.
Ma olen aastaid ühte oma kinnisvara välja üürinud. Üürnikud on vahetunud neli korda. Ja ei ole veel aru saanud, mis hirmsast paberimajandusest ja sebimisest siinkohal räägitakse. Ei oska üürilepingus iseseisvalt lünki ära täita? Ahjaa, sa oled nii biizi-woman, et sul pole aega uuele üürilisele korterit ette näidata? Pole minu silmad veel juhtunud nägema seda, et üürileandja ise maakleritasud maksaks. Olen noorena ise palju üürikorterites elanud. Tean ja tunnen inimesi, kes praegu üürivad.
Sel juhul oleks üürileandjal siiski õige maaklerikulud enda kanda võtta – nii nagu seadus tegelikult ette näeb, mitte lasta iseenda mugavust üürilevõtjal kinni taguda.
Ja ei ole veel aru saanud, mis hirmsast paberimajandusest ja sebimisest siinkohal räägitakse. Ei oska üürilepingus iseseisvalt lünki ära täita? Ahjaa, sa oled nii biizi-woman, et sul pole aega uuele üürilisele korterit ette näidata?
Oot, sa said kurjaks, et mina olen nõus maakleri teenust kasutama, selle eest maksma ja oma aega muul moel kasutama? Miks küll, võid ehk lähemalt selgitada (kui muidugi tuleb midagi arukat)?
Ja ei ole veel aru saanud, mis hirmsast paberimajandusest ja sebimisest siinkohal räägitakse. Ei oska üürilepingus iseseisvalt lünki ära täita? Ahjaa, sa oled nii biizi-woman, et sul pole aega uuele üürilisele korterit ette näidata?
Oot, sa saud kurjaks, et mina olen nõus maakleri teenust kasutama, selle eest maksma ja oma aega muul moel kasutama? Miks küll, võid ehk lähemalt selgitada (kui muidugi tuleb midagi arukat)?
Ei saanud kurjaks. Lihtsalt küsin, mis paberimajandusest jutt käib. See on juba mitmes kord, kus ma perekoolis loen sellest, et kõiksugu kinnisvara tehinguid peaks seetõttu läbi maakleri tegema, et paberimajandus on nii keeruline ja ebamugav.
Seda muidugi ei ole mõtet väita, et sina maksad maakleritasud. Pole veel mitte kunagi juhtunud sellist asja täheldama, et omanik maksab need kulud. Ikka üürilesoovija maksab selle kinni 🙂
Sel juhul oleks üürileandjal siiski õige maaklerikulud enda kanda võtta – nii nagu seadus tegelikult ette näeb, mitte lasta iseenda mugavust üürilevõtjal kinni taguda.
Meil on kaks korterit üürile antud. Kakskümmend aastat juba. Ühes on 3. üürilised, teises neljandad.
Mina ei viitsi iial ilma maaklerita neid protsesse läbi teha. Mugavus maksab, aeg maksab. Las maakler valib, sõidab, näitab, selgitab ja veendub kõikides formaalsustes ja peab kõik vajalikud kõnelused – näiteks üldse kas ja millal käiakse korteri seisukorda üüripeioodi ajal vaatamas, kes seda teeb ja kuidas ja millal makstakse. Mida üürnikud võivad korters ümber teha ja mida ei või ja millise remondi eest nende üürisummast midagi maha arvestatakse ja millise eest ei.
Hiljem on ka palgatud inimene, kes tegeleb üürnike olmemuredega, nn haldur. Tema läheb kohale ja orgunnib toruparanduse kui vaja, tegeleb uue pesumaasina hankimisega jne. Ja saab selle eest mõistlikku tasu – igatahes odavam, kui meil ise Virumaalt Tartuse ja Tallinnasse sõita, kui ukse fonolukk katki läheb võms. Sellist usaldusväärset inimest aga on küllalt raske leida. Meil õnneks on – üks paljulapseline ema, kes võtab selliseid otsi teha lisaraha teenimiseks.
Ma ei ehita endale ise elekripliiti ka, kuigi kindlasti oskaks.
ma olen vaid ühel perioodil elus üürikat otsinud Tartusse (ise külalisõppejõud 2p nädalas + abikaasa samal semestril samas linnas mingil täiendkoolitusel). Meile oleks piisanud tõesti 1 toast kuskil korteris ja kasutanud oleksime seda kokku 2 ööd nädalas (1 öö mina, 1 öö mees, eri nädalapäevadel). aga sattusime seda tuba otsides selliste jaburduste otsa, et lõppkokkuvõttes oli mõistlikum (küll mitte odavam) hoopis hotellis öö veeta.
me ise oma lolli aruga arvasime, et korteriomanikule oleks see kasulik diil, kui saab kuu üüri aga vaid 2 ööd nädalas on keskealine üürnik (meil ju omal oma maja, lapsed, koduloomad tallinnas), üürikas oleks olnud vaid ööbimiseks vajalikud asjad + vahetusriided igaks juhuks.
aga ei. kes arvas, et üürniku kohustus on IGA öö korteris veeta, kes arvas, et me oleme mingid armukese, kes pinda vajavad (abielus olime juba ligi 15a), kes lootis, et üürnik tuleb talle mingiks seltsidaamiks…
Tegelen korterite väljaüürimisega viimased 10 aastat ja hakkan otsi kokku tõmbama, ehk siis kortereid maha müüma. Kuigi mul on üürnikega vedanud ja neil minuga – siis enam ei viitsi hakata uusi üürnikke otsima, sinna satub ikka selliseid, et imesta lausa – kel on plaan hakata maksma sotsiaaltoetustest (rase, kahe lapsega naine), kes arvab, et kell 7.50 on paras aeg helistada ja mühatada, et mis mõttes ei saagi kohe näha, ta sõitis juba välja (fotodelt on näha, et keegi ei ela seal), rääkimata sellest, et ei tulda kohale ja ei vaevuta teatama sellest. Rahast ei räägi – üürin ise välja, kuulutuses on 1 kuu üür ette ja 1 kuu tagatiseks, ikka hakkab keegi tingima ja rääkima mingist rahast, mis jumal teab millal saabub. Osa tahab mööblita (siis tassime selle koju), teised mööbliga (tassime tagasi).
Sel juhul oleks üürileandjal siiski õige maaklerikulud enda kanda võtta – nii nagu seadus tegelikult ette näeb, mitte lasta iseenda mugavust üürilevõtjal kinni taguda.
Meil on kaks korterit üürile antud. Kakskümmend aastat juba. Ühes on 3. üürilised, teises neljandad.
Mina ei viitsi iial ilma maaklerita neid protsesse läbi teha. Mugavus maksab, aeg maksab. Las maakler valib, sõidab, näitab, selgitab ja veendub kõikides formaalsustes ja peab kõik vajalikud kõnelused – näiteks üldse kas ja millal käiakse korteri seisukorda üüripeioodi ajal vaatamas, kes seda teeb ja kuidas ja millal makstakse. Mida üürnikud võivad korters ümber teha ja mida ei või ja millise remondi eest nende üürisummast midagi maha arvestatakse ja millise eest ei.
Hiljem on ka palgatud inimene, kes tegeleb üürnike olmemuredega, nn haldur. Tema läheb kohale ja orgunnib toruparanduse kui vaja, tegeleb uue pesumaasina hankimisega jne. Ja saab selle eest mõistlikku tasu – igatahes odavam, kui meil ise Virumaalt Tartuse ja Tallinnasse sõita, kui ukse fonolukk katki läheb võms. Sellist usaldusväärset inimest aga on küllalt raske leida. Meil õnneks on – üks paljulapseline ema, kes võtab selliseid otsi teha lisaraha teenimiseks.
Ma ei ehita endale ise elekripliiti ka, kuigi kindlasti oskaks.
Seda argumenti olen ma siit hästi palju lugenud, et mul ei ole aega korterit ette näitamas käia. Ja et maakleri vahendusel käib kõik ladusalt ja maakler teab kõike.
Umbes aasta tagasi käisime mehega erinevaid maju vaatamas. Paar tükki asusid Tallinnast kaugel. Me ei olnud veel kindlad, kas ostame uue maja linna või elame samas majas, kus praegu edasi ja soetame hoopis maakodu kuhugile linnast kaugemale.
Need seitse maja, mida vaatamas käisime, olid kõik maakleri vahendusel. Eranditult kõikidel juhtudel oli omanik ise ka kohal. Ka nende majade omanikud, mis asusid Järvamaal (müüjad ise elasid kuskil kaugel). Seega, reaalsus on see, et kui leidub huviline (ilmselt ei olegi vahet, kas toimub müük või üürile andmine) vudib alati omanik ise ka kohale.
Konkreetselt meie puhul olid maaklerid teatud stampteadmised pähe tuupinud. Aga kui mehel tekkisid natukene spetsiifilisemad küsimused, siis vaatas maakler abiotsivalt omaniku poole, kes siis vastas ise küsimustele. Nii et tõepoolest, jääb maaklerite roll täiesti arusaamatuks.
P.S. Sellele ikkagi vastust ei saanud, kas sina maksad maakleritasu või maksab selle sinu üürilevõtja, ehkki just konkreetselt seda lõiku sa minu postitusest tsiteerid.
Teemaalgataja – millist korterit otsid?
Mul hetkel üks korter vaba, pikka üürnikku ei soovi – kevadeni ehk. Siis panen korteri ära müüki.
P.S. Sellele ikkagi vastust ei saanud, kas sina maksad maakleritasu või maksab selle sinu üürilevõtja, ehkki just konkreetselt seda lõiku sa minu postitusest tsiteerid.
Pooleks maksame. Kui see üürilevõtjale ei sobi, võtab mõne teise korteripakkuja. Ja seda oma poolt oleme ka kokkuleppel lasknud ajatada kolmeks võrdseks osamakseks.
Maakler tuleb tõesti hea otsida. Meie maakler üürib neid meie kaht korterit välja, lisaks on müünud aegade jooksul meie kaks korterit ning ostnud meile korteri ja maja. Viimati, kui maja ostsime, ta istus meil ligi neli tundi ja küsitles meie kõigi prioriteetide kohta. Nädala pärast lükkas neli varianti ette. Ta oli neid kõiki vaatamas käinud ja esitas meile videod nendest majadest koos loeteluga asjadest, mis klappisid 100% meie soovidega või detailidega, mis ei klappinud. Exceli tabel pro ja contra asjaoludega. Videod kõige parematest ja kriitilisematest kohtadest.
Saatsime veel oma mõned küsimused ja 2-3 päeva pärast vastas neile kirjalikult. Käisime siis puhkusel ära ja naastes käisime vaatamas kaht lõplikusse valikusse jäänd maja, kulutades selleks kaks tundi. Majade poolt-vastu aspekte oleksime arutanud kodus niikuinii ja mõne asja peale poleks ju tulnudki ise. Näiteks õunapuude vanus aias – ostsime aprillis – ja nende kandvus. Kas tuleb kohe hakata saetööd tegema või need kannavad. Keldri temperatuuri stabiilsus (jah, kahte väljavalitud majasse paigutas maakler müüjate loal nädalaks keldrisse salvestava termomeetri).
Pooleks maksame
Ja kuidas seadus ütleb?
Teemaalgataja – millist korterit otsid?
Mul hetkel üks korter vaba, pikka üürnikku ei soovi – kevadeni ehk. Siis panen korteri ära müüki.
Ootad müümiseks hindade kukkumist?
Pooleks maksame
Ja kuidas seadus ütleb?
Ükski inimene ei pea seaduse silmis andma oma korteri üürile esimesele soovijale. Kõik võivad valida oma korterisse üürilisi vanuse, soo, rahvuse, rahakoti, lemmikloomade arvu, laste arvu, suitsetamise, juuste värvi vms järgi. Loomulikult viisakalt.
Kui kunagi ise üürisin endale elamiseks mõnda aega kortereid, siis ma ei sobinud mitmele üürileandjale, kuna mul oli papagoi ning minu töö nõudis öist kojujõudmist või ülivara väljumist – mis nii mõnellegi üürileandjale naabrite pahandamise hirmus ei meeldinud. Ei pahandanud see mind kuidagi, sest inimesel on õigus oma omandit anda kasutada sellele, kellele tahab (mitte keegi ei keela üürileandjal pähe võtta ja otsustada, et annab korteri üürile vaid ühe jalaga mustanahalisele elektrikule) ja neil tingimustel, millega mõemad nõus on.
Nii samamoodi võin nii mina kui ka sina valida nii korterit, mida üürida kui ka üürnikku, kellele korter usaldada. Kui talle või meile miski ei meeldi, maakler tunneb näiteks alkoholilõhnu korterisoovijate juures keset päeva, adjöö. Ei mingit solvumist, loomulikult. Viisakas, kiire ja asjalik suhtlemisvorm on inimeste vahel muidugi elementaarne.
Teemaalgataja – millist korterit otsid?
Mul hetkel üks korter vaba, pikka üürnikku ei soovi – kevadeni ehk. Siis panen korteri ära müüki.
Ootad müümiseks hindade kukkumist?
Kes sulle putru pakkus? Püsi teemas.
Pooleks maksame
Ja kuidas seadus ütleb?
seadus ütleb, et kokkuleppel võib nii küll.
Teemaalgataja – millist korterit otsid?
Mul hetkel üks korter vaba, pikka üürnikku ei soovi – kevadeni ehk. Siis panen korteri ära müüki.
Otsin pikemaks ajaks. Täpselt ei oska öelda, aga eeldan, et töötame Tallinnas veel vähemalt 3 aastat. Praeguse korteri omanik tahab ka hiljemalt kevadeks korteri ära müüa. Soovin vähemalt 3-toalist ja mida tühjem, seda parem.
Pooleks maksame
Ja kuidas seadus ütleb?
Seadus keelab maakleritasu nõudmise poolelt, kes seda teenust ei tellinud , aga kui seda nimetatakse lepingu sõlmimise/koostamise jms, tasuks – saab nõuda üürnikult.
Pooleks maksame
Ja kuidas seadus ütleb?
Seadus keelab maakleritasu nõudmise poolelt, kes seda teenust ei tellinud , aga kui seda nimetatakse lepingu sõlmimise/koostamise jms, tasuks – saab nõuda üürnikult.
No meie ei nõua midagi oma üürilistelt. Tahavad korterit – maksavad küsitud üüri. Üürisumma on lepingus fikseeritud ja on poole maakleritasu võrra suurem kas esimesel kuul või ajatatuna kolmele kuule. Kui nad tahavad sellest mõelda kui poolest maakleritasust – nende õigus nii teha. Sama hea võimalus on neil mõelda, et kolm kuud on üür lihtsalt pisut suurem ja siis langeb. Ei taha üürnik korterit selle hinnaga, ei maksa ja astub edasi. Me maksame ka korterite üürimiselt korralikult makse. Ei midagi musta.
Ja ei ole veel aru saanud, mis hirmsast paberimajandusest ja sebimisest siinkohal räägitakse. Ei oska üürilepingus iseseisvalt lünki ära täita? Ahjaa, sa oled nii biizi-woman, et sul pole aega uuele üürilisele korterit ette näidata?
Oot, sa saud kurjaks, et mina olen nõus maakleri teenust kasutama, selle eest maksma ja oma aega muul moel kasutama? Miks küll, võid ehk lähemalt selgitada (kui muidugi tuleb midagi arukat)?
Ei saanud kurjaks. Lihtsalt küsin, mis paberimajandusest jutt käib. See on juba mitmes kord, kus ma perekoolis loen sellest, et kõiksugu kinnisvara tehinguid peaks seetõttu läbi maakleri tegema, et paberimajandus on nii keeruline ja ebamugav.
Seda muidugi ei ole mõtet väita, et sina maksad maakleritasud. Pole veel mitte kunagi juhtunud sellist asja täheldama, et omanik maksab need kulud. Ikka üürilesoovija maksab selle kinni 🙂
Ma vist kirjutasin, et ma ei vaja kinnisvarateenust, seega pole ma ka maininud, kas olen (hüpoteetiliselt) üürile andja või üürija. Mingi mõte on sul peas kinni, aga lähtu siiski tekstist.
Fakt, et iga inimene ei jumalda paberitega sehkendamist, võiks ka arusaadav olla. Siinkohal pole asi mitte alati keerulisuses vöi “ei saa hakkama”. Näitena võin meelsasti teha remonti või füüsilist tööd, mis aga ei pruugi sulle või mõnele teisele käole meeldida. Mitte iial ei küsiks ma üleoelvalt, et noh, nannipunn, ei saa hakkama, jah?
