Esileht Pereelu ja suhted Napakas ema

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 59 )

Teema: Napakas ema

Postitas:
Kägu

Mul on väga, väga võimukas ema. On tema arvamus ja vale arvamus. Sellega ma olen isegi leppinud ja ei räägi talle paljusid asju, kui ma alateadlikult arvan, et see ei pälviks tema heakskiitu. Sest hiljem ei jõuaks ma ära kuulata neid pikki jutte, kuidas ikka õige on!

Viimasel ajal on aga lisandunud totaalne minu elu elamine. Pidevalt ta helistab ja kirjutab ning ma tunnen ennast nagu mingi küsimuste laviini all:
1) Mis kell lapsed ärkasid (Miks nad nii vähe, palju magasid)?
2) Mis nad hommikusöögiks sõid?
3) Mis nad lõunasöögiks sõid?
4) Kas Sa õues käisid nendega? (Täna oli niiiiiiii kole ilm, miks Sa käisid? Kas neil palav/külm ei olnud. Kui ma mõnel üksikul päeval ei käi, siis lisandub loeng, et lastega peab ikka õues käima, et nad värsket õhku saaksid).
5) Mis Sa neile õues selga panid?
6) Kaua Sa olid nendega?
jne, jne

No ja siis on eritüüp rubriigist napakad küsimused:
1) Kas Sa lapsi ikka pesed ka? (ee…jaa….absoluutselt iga õhtu ja ta teab seda!)
2) Kas Sa õue minnes kombe ikka paned selga? (eee…jaaa….aboluutselt iga kord, ma ei lähe kunagi toariietes lastega talvel õue!??)

Kui ma juhin tähelepanu, et need on täiesti imelikud küsimused ja kas ta üldse eeldab, et ma kuidagi teistmoodi vastaks, või kust ta üldse selliste asjade peale tuleb, siis ta teeb süüdimatult solvunud näo, et ma ju ainult küsisin! Mina aga tunnen ennast nii nagu hoopis tema arvaks, et olen nagu mingi poolearuline, kes kunagi lastele süüa ei anna, ei pese neid, laseb südatalvel ööriietes õue jne, jne! Ja kui ta seda ei eelda, siis milleks üldse küsida? 😀 😀 😀

Ja ta võib lõputult pärida ning ma tunnen ennast nagu 5a, kes peab emale kõigest aru andma. Kui ma seda ei tee, siis järgneb solvumine ja järgmisena saan sõnumi, et ta ju tahtis ainult head ja mis ta mulle küll teinud on, et ma temaga niimoodi käitun. Et ta on juba mitu tundi nutnud!

Olen üritanud piire seada. Rõhk on sõnal üritanud, sest iga kord ta absoluutselt eirab neid. Nagu polekski kunagi temaga sellest rääkinud. Teeb just seda, mida tema tahab ja vahet pole, mida ma ütlen või mitte. Olen kõnesid mitte vastu võtnud, aga pärast seda on olukord alati palju hullem, sest ma lihtsalt upun sõnumite alla! Need on sellisel juhul kilomeetrite pikkused, et kuidas ma ikka saan temaga niimoodi käituda ja kuidas ta on tunde nutnud, kui halvaks ta tervis on läinud tänu sellele jne, jne! Kusjuures praegu ta käib veel tööl ja pool aurust läheb sellele. Ma ei kujuta ette, kui ta pensionile jääb…

Kui ta külla tuleb, siis on olukord veelgi hullem. Rääkisin, et tahan uut pesumasinat osta, mis on natukene suurem, kui eelmine. Miks Te ikka ostate? See ei mahu ju ära! Siis ei saa vannitoas üldse olla? Kas Te ostate ikka hõbedast värvi? Kas odavamat ei ole? (Kusjuures mahub ideaalselt ja meile meeldib just see mudel).

Asju tõstab nii ringi nagu tema meelest ilusam on.

Eile, kui ta ära läks, siis kohendas ta mu pluusi. No jällegi nagu lastel, kellel on pluus pisut üles kerkinud ja peab alla tõmbama. Ja kuna ta oli eile ühe lapsega kahekesi kodus, kui korraks ära käisin, siis oli ta talle vahepeal tuka ette lõiganud. Aga nii on ju palju ilusam!!! Ja ma ju ainult natukene! APPPPPI lihtsalt!
Mida sellise inimesega võiks veel proovida? Ma ei suuda ja ma ei oska enam!!!

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

ma ignoreeriks täiega, st ei suhtleks üldse. paneks telefoni kohe ära, kui sellised küsimused tulema hakkavad. ei kutsuks oma lapsi hoidma. ütleks, et mulle nii ei sobi ja kõik.
minu närvisüsteem ei kannataks seda absoluutselt välja, mis sul praegu toimub.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ema saab nii võimukas olla kui palju tal lastakse olla. Sul peab väga palju vaba aega on, et iga päev tundide kaupa temaga rääkida. Sul tuleb õppida enda eest seisma. Mitte keegi teine sinu eest seisma ei hakka, sul tuleb seda ise teha. Nii et kui keegi, sealhulgas ema, läheb ülepiir sinu jaoks, ei ole asi teises, vaid enda võimetuses enda eest seista. Leia endas see jõud, et näiteks telefoni kõne katkestada. Kui ema helistab, võta vastu kui ütle, et helistad talle tagasi, et sa hetkel ei saa rääkida. Kui helistad tagasi, siis ütled, et sul on 5 minutit aega, et mis emal oli, et rääkugu ruttu ära jne. saab väga viisakalt oma piirid paika panna, ei pea isegi tülli minema.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Leia endas see jõud, et näiteks telefoni kõne katkestada. Kui ema helistab, võta vastu kui ütle, et helistad talle tagasi, et sa hetkel ei saa rääkida. Kui helistad tagasi, siis ütled, et sul on 5 minutit aega, et mis emal oli, et rääkugu ruttu ära jne.

Korduvalt tehtud. Kui kõne ära katkestan, siis saan sõnumeid stiilis:
1) Kui ebaviisakas ma olin ja nii ei tehta.
2) Kui mul närvid korras pole, et ära katkestan tema kõned, siis võin kuhugi pöörduda ja midagi ette võtta.
3) Mis ta mulle teinud on, et ma temaga niimoodi käitun?
4) Ta on nii kurb, et ma kõne ära lõpetasin ja juba pool tundi nutnud.

Kui ma ütlen, et mul aega pole, siis ta mossitab ja süüdistab, et oma ema jaoks ka kunagi aega pole!
Ja kui ma ei räägi telefonis, siis ta kirjutab lihtsalt messengeri või sõnumitena.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

No aga las ta solvub ja nutab siis. Või las mossitab. See on tema oma valik. Sinu asi ei ole tema nutmist ära hoida, isegi kui ta kavatseb nädal aega järjest nutta. Miks see hirmus on, et inimene solvub ja nutab? Kaua ta ikka nutab, ükskord jätab ikka järele. Praegu sa kuidagi võtad selle oma vastutusele, justkui sina solvaksid teda ja paned ta nutma. See ei ole nii. Täiskasvanud inimene, ise otsustab, kui palju, kui kaua ja mille peale ta nutab. Sa ei vastuta tema emotsioonide ja käitumise eest!

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Tuka ette lõiganud???
Nii kurb seda kõike lugeda, aga emal puuduvad igasugused piirid. Kas mees ei saaks temaga ise rääkida? Et võtab sinu eest tel vastu, kui ema helistab, ja ütleb, et sa praegu ei soovi rääkida. Msn ja sõnumid blokeeri ära.

Please wait...
Postitas:
Kägu

See ei ole normaalne! Ema on sul supermanipulaator. Küllap teab ta isegi, et normaalsetes peredes nii ei tehta ja käituta.

Nagu sulle soovitati, siis ega muu ei aitagi kui ignoreeri, ignoreeri, ignoreeri. Tema ennast ju ei muuda. Või ütled selge sõnaga, et helistab max 1 kord nädalas, usu mind ka 1 x kuus sellise puhul oleks okei, ja jutul lõpp. Toru otsas ei vingu ja ei tänita. Jah, kui kõnede sageduse alla saaks, oleks ka suur asi.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Päris minu emaga sarnane. Viimasel ajal on end tagasi tõmmanud siiski isegi. Olen ka öelnud talle, et olen nagu ülekuulamisel. Jääb mulje küll, et oma tütrest ei arvata midagi. Ime, et üldse lapsi oskas teha 🙂 Viimasel ajal kui uurib ema või siis vanaema laste kohta midagi ja ma julgen öelda midagi lapse negatiivse käitumise kohta, ütlevad, et laps on emasse. Tegelikult mehega variseme juba kokku, päris kurnatud oleme, sest laps ärkab nüüd öösiti ka ja tema magamapanek kestab ka mitu tundi. Neist kumbki ei hoia last, et me korrakski puhata saaks, aga öelda on igasuguseid pastakast välja mõeldud asju. Olen päris korralikult eemaldunud nii emast kui vanaemast. Ei suhtlegi tihti. Soovitan teemaalgatajale sama.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ei viitsinud seda leierdust lõpuni lugeda. Ju siis temaalgataja näol on tegemist mingi verinoore emmega, keda ei saa eriti usaldada.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mul on isa sarnase käitumisega. Lapsele küll tukka lõikama ei lähe, aga alati, kui helistab, siis on tunne nagu oleks ülekuulamisel. Ja eriti toredad on telefonikõned stiilis “no mida te seal teete”, ja nii paar-kolm korda päevas. No mida me ikka teeme, oma elu elame… Vahel olen talle öelnud, et hetkel räägin sinuga.
Aga mina olen aru saanud, et minu isal on niisugune käitumine sellest, et ta tahab suhelda. Lihtsalt inimlikku kontakti. Sellepärast püüan enda kärsitust maha suruda ja ikka võtan telefoni vastu ja ütlen, et mis me ikka teeme, sööme või paneme riidesse, et õue minna või vaatame multikat… mida iganes. Ja siis küsin kenasti vastu, et kuidas sul seal läheb, kas oled omale süüa juba teinud, kas tuba on köetud, jne. Lihtsalt mõni minut sellist tühja lobisemist, aga inimesel on kohe parem tunne, et on saanud suhelda. Eks vanainimesel hakkab igav ka. Mu isa õnneks nutma ja sõnumeid ei hakka saatma, kui ma otse ütlen, et kuule lõpeta ära, sa just tund aega tagasi helsitasid, misasja sa pärid kogu aeg, aga ta solvub küll. Sellepärast ma parem kulutangi selle paar minutit ja suunan pigem küsimused temale.

Sa proovi ka sedasi, et kui ema helsitab ja hakkab küsima, kas lapsed söönud ja kas sul pesu pestud, siis vasta jajah ja küsi kohe vastu midagi, hakkagi rääkima, et kuidas sinul täna enesetunne on ja millega sa seal tegeled. Esitad paar küsimust, siis tal ka tunne, et temast hoolitakse. Ja siis ütledki, et kuule, ma pean praegu jooksma, piim keeb üle. Või et hakkasin just pesumasinast pesu välja võtma, praegugi ripuvad riided käe peal, ma lähen neid nüüd kuivama panema, eks teisel päeval räägime jälle. Ehk saab niiviisi kuidagi seda asja rahulikumaks?

Aga kui su ema ongi selline ründaja tüüp ja asi pole suhtlemisvaeguses, siis muidugi peab kuidagi teisiti. Ütlegi otse, et tead, ma praegu ei saa rääkida, tsau. ja panedki telefoni ära, sõnumeid ei loe, Messengeri jätad ka tähelepanuta. Ega muud üle ei jää. Ja see tuka lõikamise lugu oleks tegelikult olnud hea koht, kus sa oleksid saanud emale selgeks teha, et hoidku eemale. Siis on su pahameel õigustatud.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ei viitsinud seda leierdust lõpuni lugeda. Ju siis temaalgataja näol on tegemist mingi verinoore emmega, keda ei saa eriti usaldada.

Mul on tunne, et sellise järelduse saavad ainult teha isikud, kes on samasugused ülekontrollivad ja manipuleerivad emad või kellel on mingi muu probleem, et nad otsivad inimesi, keda saaks halvustada või kelle peal end välja elada.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

hooliv/hoolimatu

Kui ema sulle ei helistaks, siis teeksid perekooli teema, et ema on hoolimatu?

Soovitan see tekst alles hoida ning kui su oma lapsed on sama vanad kui sina praegu, siis loe see tekst uuesti läbi.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kui ema sulle ei helistaks, siis teeksid perekooli teema, et ema on hoolimatu?

Soovitan see tekst alles hoida ning kui su oma lapsed on sama vanad kui sina praegu, siis loe see tekst uuesti läbi.

Järgmine samasugune manipulaator platsis. Nagu ainult kaks varianti oleks võimalikud – totaalne hoolimatus ja teise inimese elu kontrollimine. Ausõna, ei ole üks neist sugugi parem kui teine.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ütle emale – ema, palun ole normaalne.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ütle talle, et kui ta ahistamist ei lõpeta, siis sa korjad kõik need sõnumid ja teated telefonist kokku ja suunad ta nendega psühhiaatri jutule.

Please wait...
Postitas:
Kägu

3) Mis ta mulle teinud on, et ma temaga niimoodi käitun?

Aga oled sa siis selgitanud talle, mida ta teinud on ja kuidas ema selline käitumine sulle mõjub?

Please wait...
Postitas:
Kägu

Su ema on pesuehtne manipulaator, kõva kontrollivajadus otsa. Minu meelest on sul kaks valikut.

1. Lõpetad suhtlemise ja kõik. Aga siis igasuguse suhtlemise. Toru ei võta, ise ei helista, ust lahti ei tee.

2. Kehtestad piirid, millega SINA rahul oled. Mitu korda kuus/päevas/nädalas tahad telefonis rääkida, mitu korda külas käia. Teemad, millest tahad rääkida, mida oled nõus kuulama.
Kui sinu piirid ületatakse, siis nii ütledki, väga rahulikult ja siis kas katkestad kõne või astud eemale. Sõnumitele ei vasta, veel parem, kui ei loegi neid.
Vaatad peeglis endale otsa ja kinnitad endale, et ema käitumine ei ole sinu probleem ja kui tal on vaja nutta, siis nutku. Ongi hea pingemaandamine talle.
Aga sina ei vastuta oma ema, teise täiskasvanud, tervemõistusliku inimese eest.
Sul on üks elu ja oma lapsed. Kellegi pahatahtlikule manipuleerimisele ei tohi alluda.

Ütled emale ka need uued reeglid ja siis jääd endale kindlaks. Alguses on kohutavalt raske, aga tasub ära.

Ma räägin oma ema ja tema ema (minu vanaema) suhte kõrvaltvaatajana. Minu vanaema oli mitu kraadi hullem, kui su teksti põhjal sinu ema. Minu ema ei suutnudki talle vastu astuda ja seda oli kurb ja halb pealt vaadata. See oli nagu miski masohismi erivorm mu emal. Ausalt, me ühendasime telefoni lahti õega, et vanaema ei saaks helistada (see oli 25 aastat tagasi), keerasime kella tagasi, et ema bussist maha jääks ja maale sõita ei saaks. 10-15- aastased lapsed tegid seda….
Keegi ei seisa sinu eest, kui sa ise seda ei tee, klishee ainult ühest elust on minu meelest siin omal kohal.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kurat, ma viskaks need sõnumid talle nina alla ja ütleks, et ma annan asja politseisse ja nõuan lähenemiskeelu. See on ahistamine. Mul oli kord pettunud kibestunud austaja, kes mind samuti sõnumitega ahistas, mitte iialgi füüsiliselt ei ähvardanud, ja see kvalifitseerus väga hästi ahistamise alla ja lähenemiskeeld vormistatigi, kuigi ma ise korduvalt rõhutasin, et ei, füüsilist ohtu mul ei ole.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ei viitsinud seda leierdust lõpuni lugeda. Ju siis temaalgataja näol on tegemist mingi verinoore emmega, keda ei saa eriti usaldada.

Mul on tunne, et sellise järelduse saavad ainult teha isikud, kes on samasugused ülekontrollivad ja manipuleerivad emad või kellel on mingi muu probleem, et nad otsivad inimesi, keda saaks halvustada või kelle peal end välja elada.

Aga mul on jälle tunne, et paljud noored ei ole veel täiskasvanuks saanud, sest nad ei suuda omi isiklikke probleeme ise lahendada, vaid jooksevad Perekooli iga pisiasja pärast nõu küsima. Mis küll teist saaks, kui Perekooli ei oleks, kus teile kõik vastused ette nämmutatakse ja lusikaga suhu topitakse.
Teemaalgataja emale aga soovitaks samamoodi – ignoreeri, ignoreeri ja veelkord ignoreeri, nii kaua kuni laps täiskasvanuks saab ja suudab ilma Perekoolita oma probleemidega ise hakkama saada.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Aga mul on jälle tunne, et paljud noored ei ole veel täiskasvanuks saanud, sest nad ei suuda omi isiklikke probleeme ise lahendada, vaid jooksevad Perekooli iga pisiasja pärast nõu küsima. Mis küll teist saaks, kui Perekooli ei oleks, kus teile kõik vastused ette nämmutatakse ja lusikaga suhu topitakse.

Teemaalgataja emale aga soovitaks samamoodi – ignoreeri, ignoreeri ja veelkord ignoreeri, nii kaua kuni laps täiskasvanuks saab ja suudab ilma Perekoolita oma probleemidega ise hakkama saada.

Milleks see perekool sinu arust on? Teiste inimeste probleemide halvustamiseks või? Kui sind häirib, et inimesed tahavad oma probleeme teistega arutada, siis sellele on lihtne lahendus – lihtsalt ära käi siin ja ära loe.

Sellise ema kõrvalt ongi muideks väga keeruline autonoomseks täiskasvanuks kasvada, inimesed maadlevad selliste emade tekitatud probleemidega tihti elu lõpuni. Esimene samm emast eraldumiseks ongi nende probleemide kellegi teisega arutamine, kes aitaksid inimesel aru saada, et ema käitumine ei ole normaalne.

Selle ema endaga pole ilmselgelt erilist mõtet rääkida. Vanem inimene juba, kui ta neid inimsuhete saladusi taipaks, oleks ta juba ammu lastega manipuleerimise lõpetanud ning nendega teistsugused suhted sisse seadnud. Praegu ei jää lastel üle muud, kui teistelt inimestelt abi ja tuge otsida, et õppida emaga suhtluses endale sobivaid piire paika panema ja neist ka kinni pidama, kui ema neist üle tungida üritab, mida ta kahtlemata tegema hakkab.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ürita piirata seda aega, mis sa temaga suhtled. Kui päevasel ajal kõnede ja sõnumite pommitab, siis vasta lihtsalt lühidalt sõnumiga, et vabandust, ma ei saa praegu rääkida, helistan hiljem tagasi. Ja võid ju hiljem õhtul tagasi helistada, lasta tal tema tavapärane jutt ära leierdada. Kui lapsed on nii suured, et oskavad telefonis vestelda, siis võib ju lasta hoopis neil helistada ja vanaemale head ööd nt õhtuti soovida.

Kui ignoreerimise peale solvub, siis ära tee väljagi, selline asi, nagu teil praegu ei kõlba kuhugi. Mul on ema ka selline, kes arvab, et ma lapsi kasvatades kõik valesti teen, aga ta vähemalt ei pommita mind kõnedega, ta eelistab e-kirju saata, aga nendega on õnneks nii, et vastan tavaliselt järgmisel päeval ja ignoreerin seda minu kritiseerimise osa, kirjutan lihtsalt paar lauset laste kohta ja saadan ära. Minu ema on hästi negatiivne kõige ja kõigi suhtes kogu aeg olnu, vanusega on see temas süvenenud. Ükskõik, mida talle rääkida, siis tuleb sealt ainult negatiivset vastu, nt räägin reisiplaanidest, siis ta ei saa aru, et mis asja me sinna läheme, kas targemat pole teha või, räägin, et käisime lastega nukuteatris, siis ta seletab, et mis te nendega muudkui igal pool käite, nii palju ei pea ju lastele ka elada.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kirjast selgub, et
1. Täiskasvanud laps elab emast eraldi ja tal on endal lapsed (järelikult on side emaga on juba varasemalt katkenud ja on alustatud iseseisvat elu)
2. Ema helistab ja küsib lastelaste kohta (ema tahab lapselaste eluga kursis olla)
3. Ema käib tööl (järelikult on hõivatud ja ei ela 24/7 seljas)
4. Ema helistamine käib närvidele (ikka juhtub, aga sellele on lahendus – ütled emale, et helistad talle ise ja teed ka seda)

Enamasti saab kõik probleemid lahendada kui omavahel rääkida. Kui tahta lahendust leida, siis tuleks proovida panna ennast teise inimese olukorda ja püüda mõista, miks teine just niimoodi käitub. Praegusel juhul tundub, et ema on vanaks jäänud ja tunneb ennast üksi.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kirjast selgub, et

1. Täiskasvanud laps elab emast eraldi ja tal on endal lapsed (järelikult on side emaga on juba varasemalt katkenud ja on alustatud iseseisvat elu)

2. Ema helistab ja küsib lastelaste kohta (ema tahab lapselaste eluga kursis olla)

3. Ema käib tööl (järelikult on hõivatud ja ei ela 24/7 seljas)

4. Ema helistamine käib närvidele (ikka juhtub, aga sellele on lahendus – ütled emale, et helistad talle ise ja teed ka seda)

Enamasti saab kõik probleemid lahendada kui omavahel rääkida. Kui tahta lahendust leida, siis tuleks proovida panna ennast teise inimese olukorda ja püüda mõista, miks teine just niimoodi käitub. Praegusel juhul tundub, et ema on vanaks jäänud ja tunneb ennast üksi.

Miks sa jätsid oma kokkuvõttest välja lõputud õiendamised ja õpetamised, ristküsitlused täiesti jaburatel teemadel, manipuleerivad sõnumid ja kõned, pideva solvumise ja nutmise, etteheite, et temast ei hoolita? Ja siis see tüüpiline asi, kui keegi üritab oma piire manipulaatoriga paika panna – “aga ma tahtsin ju ainult head”, nagu teised inimesed peaksid selle tõttu laskma neil ennast terroriseerida.

Ilmselgelt on teemaalgataja juba korduvalt ja tulutult püüdnud emaga sellest kõigest rääkida. Manipulaatori käitumist võib ju mõista, aga seda ei tohi ikkagi tolereerida – see ei ole hea ei manipulaatorile ega manipuleeritavale.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Teemaalgataja, kas sa oled peegeldamist proovinud? Näiteks ema helistab ja küsib, mis kell lapsed ärkasid. Vastad, et kell seitse. Ema hakkab ahastama, et nii vara! Küsi vastu: mis kell sina ärkasid? Ja siis kommenteeri samamoodi: nii vara! Appikene, maga ka natuke! või Nii hilja? Mis sa läksid hilja magama või?

Iga kord, kui ema midagi küsib, siis vasta talle, oota ära tema kommentaar (mis siis, et halvustav) ja siis küsi ise täpselt sama küsimus vastu. Ja kommenteeri: Mis sa sõid täna? Suppi? See ka mõni söök! Tee ikka liha! Pannkooki? Appikene, see ei toida ju! Liha? Kle inimene ei pea iga päev liha jõhverdama, tee mõni supipäev ka.

Kui ema solvub, siis ütle: ma tahtsin ju ainult head!

Ma veel läheks nii nahaalseks, et hakkaks talle ise helistama esimesena ja ülekuulamist tegema.

See muidugi ei pruugi töötada, aga äkki ta korraks näeb siis ennast kõrvalt?

Please wait...
Postitas:
Kägu

Teemaalgataja, kas sa oled peegeldamist proovinud? Näiteks ema helistab ja küsib, mis kell lapsed ärkasid. Vastad, et kell seitse. Ema hakkab ahastama, et nii vara! Küsi vastu: mis kell sina ärkasid? Ja siis kommenteeri samamoodi: nii vara! Appikene, maga ka natuke! või Nii hilja? Mis sa läksid hilja magama või?

Iga kord, kui ema midagi küsib, siis vasta talle, oota ära tema kommentaar (mis siis, et halvustav) ja siis küsi ise täpselt sama küsimus vastu. Ja kommenteeri: Mis sa sõid täna? Suppi? See ka mõni söök! Tee ikka liha! Pannkooki? Appikene, see ei toida ju! Liha? Kle inimene ei pea iga päev liha jõhverdama, tee mõni supipäev ka.

Kui ema solvub, siis ütle: ma tahtsin ju ainult head!

Ma veel läheks nii nahaalseks, et hakkaks talle ise helistama esimesena ja ülekuulamist tegema.

See muidugi ei pruugi töötada, aga äkki ta korraks näeb siis ennast kõrvalt?

olen samal arvamusel: ründa esimesena.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Siin pead teemaalgataja sa ikka ise otsuseid tegema, et kas sulle meeldib selline olukord või ei meeldi, kui meeldiv siis ela sedasi edasi ja kui ei meeldi, siis täpselt nii ütledki ja kui aru ei saa siis hakkadki ignoreerima nagu sulle siin nõu on antud. Loomulikult sa päris nii ei saa et kui sul on oma ema vaja siis ta sulle täpselt sellisena sobib lapsehoidjana ja hiljem mitte, see on ärakasutamine. Katsu hoida ise oma lapsi või palu teiselt vanaemalt abi kui tarvis.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mina loen välja, et sa sõltudki emast. Nt lapsehoidmine. Ta poleks saanud tukka lõigata, kui ta poleks last hoidnud.
Seega on teil asi ikka vastastikune. Sina pole täiskasvanuks saanud ja su ema käitubki sinuga nii.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ma ei lugenud kõiki kommentaare, aga tean täpselt, millest räägid. Minu ema oli samasugune. Tuka lõikamine oli ka meil. Lisaks tuli suvalisel hetkel külla ning ükski rahulik vestlus ei aidanud, kaasaarvatud mehe rääkimine. Edasi hakkasin nähvama, aga see ei toonud ka kergendust. Lõpuks käisin pereteraapias ja seal see piiride teema avas mu silmad ja olen 100% nõus sellega, et ema saab käituda nii, sest mina lasen. Võtsin talt ära oma kodu võtme ja ei öelnud, kus hoovis varuvõtit hoiame. Kui tuli ootamatult külla, siis panin asjad kokku ja tegin näo, et olin just välja minemas. Kuna see tõstis pingeid ja ta hakkas intensiivsemaks muutuma, siis mingi hetk ütlesin välja, et minu kodus on minu reeglid ( olin komandeeringus ja ta hoidis lapsi ja kui 2 päeva pärast tagasi jmudsin, siis oli mul tapeedi ära vahetanud). Lõpuks ütlesin, et kui ta mind ei austa, siis ma ei suhtle temaga. Ütlesin, et nüüd kuu aega saab ta mõtlemiseks. Ja nii tegingi. Ei vastanud kõnedele, ei lasknud kodu uksest sisse. Selle kuu sisse jäi ka tema sünnipäev, kuhu ei läinud ja korra sattus ka haiglasse toidumürgitusega. Ei läinud teda vaatama. Eks ta üritas kõigile rääkida kui halvasti temaga käitutakse. Kui kuu sai mööda, siis läksin külla ja rääkisin oma piiridest.
Tulemuseks on nüüd see, et helistab ja lepime kokku, millal ta külla tuleb. Minu mööblit enam ei puudu. Lastele ostab küll veidraid riideid, aga koduriieteks kõlbavad ja no ise teen kompromisdi selles osas, et kui ema lapsi vaatab, siis ei vingu, et ta päevakavast kinni ei pea. Olen tänulik, et ta on mulle selles osas abiks ja laste jaoks olemas.
Aga selline muutus tuli umbes paari aastaga ja oli väga raske ja ikka valasin pisaraid.

Please wait...
Postitas:
Kägu

olin komandeeringus ja ta hoidis lapsi ja kui 2 päeva pärast tagasi jmudsin, siis oli mul tapeedi ära vahetanud

Muud midagi, kui et kui sa komandeeringus olid, siis miks mees ise oma lapsi ei hoidnud? Või miks ta ei takistanud su ema tapeeti vahetamast?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

olin komandeeringus ja ta hoidis lapsi ja kui 2 päeva pärast tagasi jmudsin, siis oli mul tapeedi ära vahetanud

Laena mulle oma ema. Ma võin tapeedi talle valmis osta.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 59 )


Esileht Pereelu ja suhted Napakas ema