Teema: Napoleoni kook?

imelik keedukreem 😀 mina olen kogu aeg teistmoodi teinud, ja olen pagar 😀 kus sa selle retsepti said ?

Mina ostan alati cristella pärmi lehttaigna. kui tahad, võid õhemaks rullida ka. Kreemi teen nii: muna suhkru ajan täidsa vahtu, lisan mõne spl jahu ka, siis valan selle peaaegu keeva piima hulka usinalt segades. Tasub võtta paksema põhjaga pott,sest mul kipub küll alati põhja natuke kõrvetama. Vaniljesuhkurt lisan ka muidugi. Moosiks sõbib hästi jõhvika või pohla toormoos.

Mul ema teeb parimat napoleoni kooki 😀
Sõbrad/sõbrannad paluvad alati, et mu sünnipäevalaualt seda leiaks.
Kahjuks olen aga emast hetkel suht kaugel ja alles järgmisel nädalal saaksin anda parima retsepti, aga arvan, et selleks ajaks juba liiga hilja. Ta teeb algusest lõpuni kõik ise. Keedukreemvõib ka soe olla..vahet pole 🙂

Ise olen ükskord vaid võtnud selle lehttaigna tegemise ette. Kindlalt oli parim. Samas aga laste kõrvalt aega napid.
Soovitan samuti christella oma. Siiski nüüd ta mingi eesti pagar või sellise nime all. Ainus, mis jääb suht normaalne.
Keedkukreemi panengi mina alati soojana vahele. Siis tõmbab ka taignasse ilusti sisse ja minu arvates on palju parem.
Soovi korral muidugi pane moosi. Mulle endale meeldib punasesõstra toormoosiga kõige rohkem.
Ja kindlasti võimaluse korral kasuta ikka ehtsaid vaniljekauna seemneid.

Tead, mingiks sündmuseks ei tasu esmakordselt uusi asju proovida. Tavaliselt läheb esimene proovimine aia taha. Napoleoni koogiga võib see väga lihtsalt juhtuda. Kui teinud ei ole, siis ei tea ka täpselt kui palju kihtide vahele kreemi panna. Võib juhtuda, et saab liiga kuiv ja kreemi jääb üle või paned just liiga palju kihtide vahele ja kreemi tuleb puudu.
Mina teen selle retsepti järgi, mis on 100 kooki koogiraamatus. hea retsept ja lihtne teha.
kui tahad kindlasti isa sünnipäevaks just seda kooki, siis proovi nädal-paar enne seda kooki teha. siis on kogemus uba olemas ja ei juhtu midagi, kui ka aia taha läheb.

Kui pidada silmas seda vene Napoleoni kooki, keedukreemiga, siis ma vihkan, kui seda tehakse lehttaignast. Lehttainas jääb keedukreemiga nagu üks nätsakas, millest ei ole võimalik kahvliga tükki välja raiuda.
Mulle meeldib, kui Napoleoni kook on tehtud isetehtud taignast:
http://kristin852.blogspot.com/2011/07/napoleoni-kook.html

Minu ema teeb ka hoopis teistmoodi Napoleoni kooki. Retsept on vanaema oma ja ehk veelgi vanemast ajast pärit. Nimeks on üldse Mokakook ja selle nime all tean mina seda lapsest saati. Välja näeb ta muidugi Napoleoni koogi moodi.
Taigen on äärmiselt lihtne, aga täpset retsepti ei oska anda. Palju võid või margariini käis sisse, üks muna, jahu, vesi, suhkur, sool. Viimane kord pani ema veidi äädikat, aga ega see taigen nüüd lehttaigen küll pole. Lahttaignat mina ega ema ei oska teha ja selle rullimine käib hoopis teisiti. Ei viitsi mässata, sest nende õhukeste plaatide rullimine on nagunii juba nii väsitav ja aeganõudev. Viimati tegime emaga koos seda ja välja tuli 5 plaati. Ah, jaa. Taigen seisab külmkapis ka mingi aja.
Kreemi sisse minu ema kunagi mune ei pane. Vaesel ajal selleks mune ei raisatud. Aga ma mäletan kunagi mingit retsepti raamatust ja seal käis küll 6 muna sisse.
Kreemiks laseb minu ema keema 1l piima. Siis võtab osa piima (vist oli külm piim) ja segab selle jahuga selliseks vedelamaks kördiks. Palju jahu, seda ma ei tea. Aga ta alati muretseb, et äkki jääb liiga vedel. Selle kördi ta niristab tasakesi piima hulka ja samal ajal segab. Mingeid tükke ei jää. Millalgi ta paneb ka suhkru. Minu teada ta laseb ikka selle kõik keema. Kuidas see kreem siis ikka pakseneb. Jahu peab ju paisuma. Lasanje juustukreem lastakse ju ka keema ja keedetakse kuni paksenemiseni.
No ja siis viib ema selle kreemi jahedasse jahtuma ja alles siis paneb vaniljesuhkru sisse. Seda ei ole mitte 1tl täis vaid ikka päris palju. Tegu ju ikkagi vaniljekreemiga. Ja siis leigelt pannakse see plaatide vahele. Meil siis alati nii tehtud ja kõik on kiitnud.
Enamasti ongi nii, et ema teeb taigna ja kreemi ning mina siis rullin. Emal lähevad närvid läbi, kui ta peab rullima. Taigen peab ikka väga õhukeseks olema rullitud, aga siis see kipub katki minema. Ja viimane tükk on siis selline poolik, mis kätterätis puruks surutakse ja puru siis kõige peale kaunistuseks pannakse.

kõige parem napoleoni koogi retsept on Nadja kookide raamatus. ei viitsi siia praegu kirjutada, kes tahab leiab ehk ise.