Esileht Ilu ja tervis Narkoos ja suitsetamine

Näitan 7 postitust - vahemik 1 kuni 7 (kokku 7 )

Teema: Narkoos ja suitsetamine

Postitas:

Puhas uudishimuteema – miks on narkoosi puhul nii oluline see teadmine, kas inimene suitsetab või mitte? Ankeetides küsitakse, enne oppi iga arst küsib. Näiteks alkoholi ja narkootikumide kohta oli ainult ankeedis üks rida ja ükski arst seda eraldi üle ei küsinud. Suitsetamise kohta aga küsis veel anesteesiaõde opilaualgi üle, ega ma ei suitseta. Miks?

0
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 12.02 13:34; 12.02 20:45; 12.02 22:52;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Sest suitsetamine tõstab automaatselt narkoosiga seotud riski märkimisväärtselt. Eriti pikaajaliste suitsetajate hingamisteed toimivad teistmoodi ja reageerivad ravimitele erinevalt.
Staažikad suitsetajad tunneb ära juba hingamisaparaadi kõverate ja numbrite põhjal, ilma igasuguse taustainfota. Aga turvalise narkoosi jaoks on seda vaja juba enne teada, et oskaks arvestada võimalike probleemidega.

Arst

+11
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 12.02 14:03; 12.02 22:36; 13.02 12:14;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Sest suitsetamine tõstab automaatselt narkoosiga seotud riski märkimisväärtselt. Eriti pikaajaliste suitsetajate hingamisteed toimivad teistmoodi ja reageerivad ravimitele erinevalt.

Staažikad suitsetajad tunneb ära juba hingamisaparaadi kõverate ja numbrite põhjal, ilma igasuguse taustainfota. Aga turvalise narkoosi jaoks on seda vaja juba enne teada, et oskaks arvestada võimalike probleemidega.

Arst

Tänan!
Aga vasta palun sellele ka – kas vererõhk langeb kõigil inimestel narkoosi ajal madalale või pandi mulle ekstra mingit ravimit, sest enne oppi oli rõhk suht kõrge?

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 12.02 13:34; 12.02 20:45; 12.02 22:52;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Vererõhu langemine on narkoosi kõige sagedasem kõrvaltoime, mis esineb ikka väga sageli.
Kui vererõhk on enne narkoosi väga kõrge (nt ülemine rõhk 150-160 on üsna okei, eriti kui inimene on närvis ka), siis ma pigem jäetakse võimalusel opp ära kui et manustatakse enne narkoosi midagi. Aga samas käib anestesioloog ju enne opipäeva patsiendiga rääkimas ja vaatab haigusloo üle, et välistada püsivalt mittekontrollitud vererõhk. Narkoosist põhjustatud vererõhu langus võib olla nii korralik (no ikka väga..) ja täiesti ennustamatu, nii et manustada enne midagi täiendavalt vererõhku langetavat on üsna riskantne.

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 12.02 14:03; 12.02 22:36; 13.02 12:14;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Vererõhu langemine on narkoosi kõige sagedasem kõrvaltoime, mis esineb ikka väga sageli.

Kui vererõhk on enne narkoosi väga kõrge (nt ülemine rõhk 150-160 on üsna okei, eriti kui inimene on närvis ka), siis ma pigem jäetakse võimalusel opp ära kui et manustatakse enne narkoosi midagi. Aga samas käib anestesioloog ju enne opipäeva patsiendiga rääkimas ja vaatab haigusloo üle, et välistada püsivalt mittekontrollitud vererõhk. Narkoosist põhjustatud vererõhu langus võib olla nii korralik (no ikka väga..) ja täiesti ennustamatu, nii et manustada enne midagi täiendavalt vererõhku langetavat on üsna riskantne.

Mul oligi ülemine 160, pole iial nii kõrget olnud. Opi ajal aga langes 90/45 peale – tähendab see langus on siis iseeneslik, mitte mingitest ravimitest? Pärast oppi virutas aga üles veel kõrgemale, 190 peale. Miks siis pärast rõhk jälle üles läheb? Siis ju enam pole närvilisust? Ja kas sellest peaks midagi järeldama – näiteks perearstile rääkima – või on selline asi harilik? Kodus on tavaline rõhk 130 ja alla selle, mul omal masin olemas ja mõõdan ikka vahel.
Perearstile muidugi võib alati ja kõike rääkida, selge see, lihtsalt tahan ise aru saada, kas sellel on mingit tähtsust või mitte.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 12.02 13:34; 12.02 20:45; 12.02 22:52;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Targad vastused.
Üks küsimus siis veel – miks mõnikord tehakse narkoos maskiga,mõnikord veenist?
Lapsel on olnud mitmeid oppe ja ta siiani mäletab tänutundega seda, kui kanüül alles magades pandi. See oli ainumas kord ka kui narkoos maskiga tehti. Milleks see kanüül üldse enne?

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

See langus on iseenesest päris korralik (160-90), aga samas kui võtta aluseks sinu normaalne vererõhk (130 ja alla), siis 120/130-90 ei ole enam midagi nii hullu. Anestesioloog või aneseesiaõde ilmselt küll jälgis pärast seda kullipilguga, et täiendavalt ei langeks. Kui vererõhk või pulss langevad liiga madalale, antakse vajadusel lihtsalt ravimit/ravimeid, mis need kõrgemaks viivad. Kui vähegi kannatab, siis oodatakse ja jälgitakse, sest sageli lähevad need iseenesest normaalseks, nii et “torkida” ei olegi vaja.

Pead ei julge anda (sest polnud juures :)), aga olen üsna kindel, et see on puhtalt narkoosist, mitte mingist täiendavast ravimist. Kõik ravimid ja sekkumised peab anesteesiaprotokolli kirja panema niikuinii, seal on ka vererõhu, pulsi jm väärtused jooksvalt kirjas. Lisaks on teatud kriitilised piirid, millest alates peab sekkuma. Anestesioloogi jaoks on pealegi tähtsam keskmine arteriaalne rõhk, mitte süstoolne rõhk (vererõhu jälgimise mõte on tagada organite piisav verevarustus).

Kuna narkoosiravimid mõjutavad muuhulgas veresoonte läbimõõtu, siis pärast nende mõju lakkamist on täiesti normaalne, et keha vajab uueks ümberkohanemiseks aega – sellest ka vererõhu nö lakkehüppamised-kõikumised. Üksikud kõrge vererõhu episoodid ei tee kehale midagi – organism on hämmastavalt kohanemisvõimeline ja vastupidav. Kui kodus mõõtes on vererõhk korras, siis mina muretsemiseks põhjust ei näe. Näiteks kui ma mõõdan patsiendil vastuvõtul vererõhuks 160/90, aga kodused mõõtmised on järjepidevalt korras ja ka muidu ei ole täiendavaid murettekitavaid tegureid, siis ei ole ma kunagi selle pealt surunud vererõhuravimit peale. Kui inimene oskab vererõhku mõõta ja aparaat on korralik, on kodused mõõtmised igati usaldusväärsed.

Narkoosi valik sõltub hästi paljudest erinevatest teguritest (patsient ise, operatsiooni tüüp, kestus jne), nii et ühest vastust ei ole. Lastele tehakse hästi sageli sissejuhatav narkoos gaasiga (maskiga), sest kanüüli panek on siiski ebameeldiv ja valus protseduur. Lastel on veeni leidmine vahel paras väljakutse. Ja ka meditsiinitöötaja vaatevinklist on teadvusetule patsiendile palju lihtsam kanüüli panna kui reageerivale/ärkvelolevale. Vahel tehakse laste puhul ka nii, et antakse enne kanüülipanekut kerge rahusti sisse (lapsed on sageli üsna lõbusas meeleolus ja vaatavad kanüüli sisestamist rõõmsa uudishimuga pealt), pannakse kanüül ja siis selle kaudu pannakse narkoos.

+5
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 12.02 14:03; 12.02 22:36; 13.02 12:14;
To report this post you need to login first.
Näitan 7 postitust - vahemik 1 kuni 7 (kokku 7 )


Esileht Ilu ja tervis Narkoos ja suitsetamine

See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.