Teema: nartsissist?

Ei, see ei ole normaalne suhe ja selliselt ei käitu 99% meestest. Sulle on selline tõsine manupulaator sattunud ja kuna Sa oled selles suhtes üleni sees, siis on Sul ka väga raske sellest maailmast välja näha. Ma ütleks küll, et põgene, kuni veel saad. Tavaliselt lähevad inimeste kiiksud vananedes tugevamaks ja tahad Sa ikka sellisega koos vanaks saada? Mis Su närvid väärt on, kui see juba praegu Sind nii palju häirib?

Normaalses suhtes on mõlema inimese arvemusel sama kaal ning kas arutatakse otsused läbi kuni ühise otsuseni või lepitakse kokku, et näit autode teemas arutatakse läbi, aga otsuse teeb mees või mingis muus teemas on lõppotsus naisel.

PS! Nüüd kujuta ette, et kui teil laps oleks ja ta vastaks lapsele samamoodi, kui oma sugulastele. Kas Sa oleksid valmis selleks, et Su laps kasvab teadmisega, et ta pole midagi väärt, st ta pole nii palju väärt, et talle vastataks, et tema arvamusega arvestataks jne?

#3260087:

..on tekkinud kahtlus, et elan sellisega. Kel kogemus, rääkige kaasa.

Tunnistab, et on egoist, arvab, et teistest parem, kompromisse ei tee, mina olmemuredes alati süüdi. Kardan lausa midagi arvata, sest minu arvamus on vale. Otsuseid mul tema pole mõtet, sest kui talle ei sobi, siis pean mina oma plaanist taganema, sest temal on ju parem variant.

Inimene pole loomulikult üdini halb, on palju ilusat, ega ma muidu koos poleks. Aga on teatud käitumine on pannud häirekella tööle.

Suhte alguses oli tal alkoprobleem, mistõttu oli vahel nädalaid kaunud, süüdistas, sõimas ja kõik, mis sinna kõrvale käib. Probleemist saime üle tänaseks, aga ega usaldus nii kergelt ju ei taastu. Tema arvab, et ma stressan niisama, et ta ju tubli.

Laused stiilis “mina veel x-aeg tahan last ja pärast enam ei taha, tee siit järeldused!”. Keegi seltskonnas küsib mingi lihtsa küsimuse, siis ta vastamise asemel teatab, et “ma ei viitsi sulle praegu vastata”. Selline ülbe hoiak oma lähedastega on õudne! Ja kui tähelepanu juhid, siis teatab, et ta tegi nalja. Ja ükskõik, kuidas keegi juttu alustab, kohe peab teema minema Tema kogemustele ja läbielamistele. Või kui liikluses peaaegu otsa kellelegi sõidab, siis “tema oleks süüdi olnud!”. Mitte mingit empaatiat.

Oeh. mul rohkem hetkel polegi vaja kirjutada, saan ise juba aru, et need paar näidet juba ilustavad seda, et inimene vist ikka päris tavapärane ei ole, Või ongi kõik mehed sellised?

Ühesõnaga, kes teist on kokku puutunud nartsissistiga? Mitte üdini, aga kui on selliseid selgeid jooni käitumises. Mida teha?

Ehk kirjutage palun oma kogemusi ja situatsioone, kus te olete mõelnud, et tegu on nartsissismiga. Siis saan ehk silma rohkem lahti ja asja mõistuse, mitte südamega võtta.

Minul oli mees, kes vaikis kui ma temaga samal arvamusel polnud, tema meelest mõne vea tegin. Vabandust ta kunagi ei palunud, mina olin kõiges süüdi. Vaikimine pani mind tema külge klammerduma, olin valmis ennast alandama, et see lõppeks. Siis ta muidugi ütles, et temal sellist naist vaja pole ja käitus minuga nagu jalamatiga. Lõppes sarnaselt siinkirjeldatule. Ka aastaid hiljem on sellest suhtest haavad, õnneks leidsin ääretult hooliva ja armsa inimese enda kõrvale. Ja kontrast on suur, nii hea on stabiilses suhtes koos elada.

Siin teemas on kõige huvitavam lugeda neid jutumärkides lauseid. Soovitan sul neid hakata üles kirjutama enda jaoks, et hiljem lõplikult veenduda, et sellise mehe juurde pole mõtet mitte kunagi tagasi minna. Muidu aeg parandab haavad, mälu kustutab ütlused… Aga kui sa kirjutad üles need solvanud ja mõnitused, siis on sul edaspidi lihtsam olla sirge seljaga.

Jah, sa oled koos mingi bipolaarse nartsissistiga. Olen kunagi olnud sellise mehe alluv. Üks hetk oli mega tore ja helde ülemus, teisel hetkel tõmbles närvilisusest ja röökis, suu vahtu täis. Peamise koosa sai ta naine, kes oli firmas pearaamatupidaja, mees mõnitas ja solvas oma naist ikka vahel mõnuga kõigi töötajate ees. Ei taha mõeldagi, mis neil koduseinte vahel veel toimub. Koos on nad siiamaani ja lapsedki saadud. Iga kord, kui naist linnas näen, on mul temast ütlemata hale tunne. Samas, kui naine ise esimest sammu ei tee, ei torma ka keegi talle appi.

Tee sina esimene samm ja sa saad kogu abi! Hakka salvestama kõnesid oma mehega (selleks on äpid), hakka lindistama koduseid tülisid. See on hea viis tutvuskonna ja sõprade veenmiseks, ja mehe alatuse avalikustamiseks. Nartsissistid kardavad kõige enam avalikustamist oma sõprade ees. Seda saad muidugi teha alles peale ärakolimist, kui sul on vaja hakata vastu mehe valedele, mida ta sinu kohta suurelt levitama hakkab peale sinu lahkumist.

Ema on nartsissist. Läks 30 aastat aega, et ma lõpuks aru saaksin, et viga ei ole minus. Niikaua kui mäletan, oli tema alati A ja O. Tema teadis, tema tegi õigesti, tema oli hea inimene, kõik teised olid halvad. Kui rääkisin aiast, siis paari lausega oli teema ümber keeratud selleks, kuidas tema parandas aia auku ja kuidas mina selle augu sinna tekitasin. Mina olin saamatu ja lihtsameelne tema jaoks. Vanem õde oli aga ideaal kuubis. Kõik pidid tegema seda, mida tema ütles ja kuidas tema tahtis. Täiesti häbematult nõudis, et asjad ja otsused tehtaks nii nagu tema tahab. Kui ei saanud jonniga enda tahtmist, siis hakkas manipuleerima. Alguses rääkis, kuidas tema on vana ja väeti, kui see ei aidanud, siis nuttis, kui see ka ei aidanud, siis ähvardas enesetapuga.

Kaaslane suutis mulle lõpuks selgitada, et mutt on nartsissist. Siis toimus meil võimuvõitlus, keeldusin tema soove täitmas ja tema manipulatsioonile allumast. Õnneks oli tal töökoht, kus sai vägesid juhtida, kuid peale koduseks jäämist ja kõikide lähedaste peedistamist hakkaisd kõik eemale hoidma. Tänasel päeval vajab reaalselt abi, aga kõik hoiavad eemale, välja arvatud tema kullatükist tütreke, kes siini jookseb ja kummardab ja teeb. Vaadates õde, siis sureb tema enne, kui mutt, vaeseke on tühjaks pigistatud. Allub ema manipulatsioonidele 100% ja tema silmi ei suuda ma kahjuks avada.

Hoia eemale!

#3260621:

See siin mu esimene postitus üldse Foorumis. Tunnen, et lihtsalt nii ummikus. Ja majanduslikult olen kindlustatud, mees elab minu korteris ja mul on hea töö. Et ka ei hoia kinni selle pärast, et pole kuhugi minna. Veel pole ka ühist laenu ja last, aga mees soovib ja survestab mõlemat. Seega üritangi nüüd mõistusega asja näha teie abiga. Olen iga vastuse eest ääretult tänulik!

Last ära küll sellisega tee. Sa võid enda vaimse ja füüsilise tervise ära rikkuda kui tahad, kuid palun ära tee seda väiksele abitule lapsele.

Loe seda 44-aastase teemat siin. Vot see on ehe nartsissist. Hea õppematerjal.

#3260644:

#3260621:

See siin mu esimene postitus üldse Foorumis. Tunnen, et lihtsalt nii ummikus. Ja majanduslikult olen kindlustatud, mees elab minu korteris ja mul on hea töö. Et ka ei hoia kinni selle pärast, et pole kuhugi minna. Veel pole ka ühist laenu ja last, aga mees soovib ja survestab mõlemat. Seega üritangi nüüd mõistusega asja näha teie abiga. Olen iga vastuse eest ääretult tänulik!

Last ära küll sellisega tee. Sa võid enda vaimse ja füüsilise tervise ära rikkuda kui tahad, kuid palun ära tee seda väiksele abitule lapsele.

Kui täiskasvanud naist mõnitada, saab naine alati mõistusega võtta ja lahendusi otsida enda jaoks. Aga näha oma lapsele ütlemas lauseid stiilis “ma ei viitsi sinu mure praegu kuulata, sinul on mure, mitte minul, tegele sellega, tee ise omad järeldused jne, jne”.. Kohutav. Ja no ühine pangalaen on idiootsus, ilmselt veel loodab, et naine paneks oma korteri sissemaksuks. Ainult aja küsimus, kui mees hakkab rahaga koinima.

#3260467:

Mul oli töökaaslane selline. Mind üllatab, kui palju on isiksusehäirega inimesi tegelikult, samas teaduslikud uuringud väidavad selle protsendi suhteliselt väikese olema.

tegelikult ongi neid vähe. ma olen üpris kindel, et keegi neist siin kirjeldatud isikutest ei ole diagnoosiga. siin on kirjeldataud palju matslikkust, kasvatamatust, kõrge enesehinnaguga tüüpe.

#3260087:

Laused stiilis “mina veel x-aeg tahan last ja pärast enam ei taha, tee siit järeldused!”. Keegi seltskonnas küsib mingi lihtsa küsimuse, siis ta vastamise asemel teatab, et “ma ei viitsi sulle praegu vastata”. Selline ülbe hoiak oma lähedastega on õudne! Ja kui tähelepanu juhid, siis teatab, et ta tegi nalja. Ja ükskõik, kuidas keegi juttu alustab, kohe peab teema minema Tema kogemustele ja läbielamistele. Või kui liikluses peaaegu otsa kellelegi sõidab, siis “tema oleks süüdi olnud!”.

Need on nüüd küllaltki tüüpilised nartsissisti käitumisjooned. Kuna suurem osa neist ei puuduta sind ennast, siis võib ka uskuda, et oledki selles asjas objektiivne.
Lisanduma peaks veel ka see omadus, et ta muudab reegleid käigupealt, sama asi, mida ta eile heaks kiitis ja lausa nõudis, on täna maailma suurim kuritegu – selline labiilsus käib ka nartsissistiga kaasas.

#3261051:

Kui sa ise samuti teise inimese omale toodud viimast kommi nahka ei pane, riideid salaja ei kasuta ja kaaslase kolm nädalat plaanitud asja 5 minutit enne üritus ei torpedeeri, siis sinuga on ilmselt ülilihtne koos elada.

Ei, ma kindlasti isegi ei küsi, kas võin teise pereliikme viimase kommi ära süüa. Ma võin öelda, et tule palun viska oma hallitama läinud mandariinid ära. Aga enne sellest juttu küll ei tee, isegi kui väga tahaks nad nahka panna.

Teiste riideid ei kasuta. Teiste ajagraafikusse sisse ei sõida (va korda kaks-kolm abielu jooksul mehe omasse, kui tegu on päris tõsise haigestumise või surmajuhtumiga elus). Mingisse vannitoagraafikusse või tütarde “hommel vaatan elutoas mina oma sõbrannadega kell 11-13 oma saateid, teie palun vaadake teise teenusepakkuja kanaleid teises toas” iial sisse ei sõida.

Jah, minuga on ülilihtne koos elada neil, kes kuulavad, mis neile räägitakse ja arvestavad teiste inimeste soovidega ning ei arva minust asju a la: “ah, see tema apelsin vedeleb siin juba nädala, ju ta ei taha seda” või et “ta ütles küll, et soovib kolm tundi päevaund teha, aga ma lähen ikka ja küsin midagi a la mis täna õhtusöögiks on, las ta pärast magab edasi.” Loomulikult peavad nad ise ka suutma väljenduda konkreetselt, mitte ühel hetkel hakkama huilgama, et “ma just oleksin tahtnud seda ajakirja ise lugeda…äääää”. Öelnud siis ette – esimesena loen seda mina.

#3261074:

Neid on vähe – 1-4% rahvastikust , aga nad on nähtaval, ronides küll ettevõtete juhtkondadesse,poliitikasse või täitma kollaste ajakirjade lehekülgi.

Aspergere on samuti alla 0,5% rahvastikust, aga kui perekoolis sellest juttu teha, siis igal teisel käol on seda haigust põdev mees kodus.

No milleks teha teema, kui 1 sek googeldamist ütleb kõik ära:

Nartsissistlik isiksushäire on isiksushäirete hulka kuuluv psüühikahäire. Nartsissistlikule iseloomuhäirele on iseloomulikud kõrgenenud enesehinnang, soov olla teiste poolt imetletud ja vähene empaatiavõime. Häiret kandev inimene on veendunud, et tal on õigus saada erilise kohtlemise osaliseks. Samas ta ise kadestab teisi. Selliseid inimesi iseloomustab ülbe käitumine ja üleolev suhtumine ning teiste inimeste kõhklematu ärakasutamine endale seatud eesmärkide saavutamiseks[1].

Psühhiaatriliste diagnooside DSM-klassifikatsiooniregistrisse kanti häire 1980. aastal[2]. Rahvusvahelises haiguste klassifikatsiooniregistris ICD-10 seda häiret eraldi koodiga välja toodud ei ole, vaid see on liigitatud rubriigi alla “muud spetsiifilised isiksushäired” – diagnoosikood F60.8 [3].

Psühholoogiaprofessor Liisa Keltikangas-Järvinen arvab, et nartsissistliku isiksushäire näol pole tegu inimese vaimse- või tegutsemistasandil esineva probleemiga, samuti ei saa seda pidada ka vaimuhaiguseks. Isiksushäire ilmneb hoopiski iselaadse käitumisena sotsiaalses plaanis. Kuna taolistel inimestel sageli puuduvad mõningad enesetalitsuslikud mehhanismid – näiteks pole nad võimelised tundma süü- või häbitunnet – siis intellektuaalseid ülesandeid lahendavad nad sageli keskmiselt paremini. Iial pole nad võimelised möönma elus sattunud ebaõnnestumisi. Niiviisi käitudes projitseerivad nad endast sageli valelikku pilti justkui tugeva enesehinnanguga inimestest[4].