Esileht Pereelu ja suhted nartsissist?

Näitan 27 postitust - vahemik 61 kuni 87 (kokku 87 )

Teema: nartsissist?

Postitas:

Oi kui tore, et avastasin siit sellise teema. Palju tuttavat tuli ette ka minu mehe puhul, kelle käitumist olen pidanud lihtsalt vastikuks, tema kõrge enesehinnangu tõttu, kuid siit sain teada tema diagnoosi 🙂 Kõiki vastuseid, ma läbi lugeda ei jõudnud, lugesin 1,5 lehekülge, homme loen edasi. Minu loetud vastuste põhjal, on minu mees kõige hullem nartsissist.
Mees on kõrge enesehinnanguga, tahab olla pidevalt tähelepanu keskpunktis. mees on väga elav, mitte tüüpiline eestlane, pidevalt otsib tähelepanu, võib hkata rääkima ka suvaliste võõraste inimestega ning neile rääkida kui tähtsat tööd ta teeb. Pärast mees mulle räägib, kui lollid need teised inimesed on kellega ta rääkis, ei olnud sellisest ametist kuulnudki ja üldse kui inimesed temaga kaasa ei räägi, või tahavad rääkida millestki muust, on nad lollid. Ka tööl on kõik inimesed lollid, tema on kõige targem ja mehe arvates peetakse temast töö juures ka kõige rohkem lugu, keegi teine ei saa hakkama, ainult tema. Mees vajab pidevat kiitust.
Tööl ja väljaspol kodu oskab mees viisakalt suhelda, on igati hea suhtleja ja jätab endast tavaliselt hea mulje. Kodus on ta tihti omaette, vaatab telekat, keegi ei tohi teda segada, tema peab saama vaadata, mida tema tahab, teised vaadaku siis, kui tema on tööl. Kui mina või lapsed temalt midagi küsime, alustab ta vastust lausega, kuidas te nii lollid olete, et seda ei tea ning hakkab pikalt targutama hoopis muul teemal või vastab, et ärge segage mind. Nüüd juba aastaid ongi nii, et ega me temalt enam midagi ei küsi. Väljaspool kodu, ta nii ei vasta, vaid tahab endast head muljet jätta ja pärast räägib mulle jällegi teiste rumalusest.
Mees ei kannata,kui olen kurb, tema juuresolekul ma nutta ei tohi, ta kohe vihastub, vastates, mida sa ulud ja sellega näidata tahad, veel palju jubedamaid sõnu on loopinud, kui on surnud mulle väga lähedased inimesed ja ikka hakkavad pisarad jooksma.
Kui töölt tuleb ja mul on vaba päev olnud, hakkab õiendama, et ainult istud kodus ja midagi ei tee, ometi on söök valmis, mida ta isuga sööma asub ja toad korras, kui sellele tähelepanu juhin, et olen ikka midagi teinud ka, siis ütleb, et mis see söögitegemine siis ära ei ole, tubadest ei saa ta midagi aru, et midagi oleks teistmoodi.
Kodus on mees vastik türann, aga kui keegi võõras peaks minu või laste kohta midagi halvasti ütlema, asub ta meid siiski kaitsma ja ärritub nii, et kes tema pere kohta midagi öelnud on, sellega suhelda ei taha.
Kui mees saab mõnest asjast valesti aru, hakkab ta mind süüdistama, et olen talle valetanud jne.
Enda kulul ei kannta mees ühtegi nalja, vihastub kohe, teisi, just eriti mind, meeldib talle küll alandada.
Me tavaliselt oleme siiski palju koos, mina kuulan tema töö muljeid, kui lollid teised sel päeval olid ja kes midagi valesti tegi jne. Me palju kakleme, just mees tõmbab pidevalt sae käima, mina jään rahulikuks, pärast võidab vastupidi, et mina pidevalt norin. Siiski ka suhtleme palju, jalutame koos, arutame laste kooli asju jne. Põhiline on see, et kuna ta teenib hästi ja jagab oma sissetulekut ka minuga, saame reisida ja tihti väljas käia, siis sellepärast ma vist temaga koos olengi, kuigi umbes korra nädalas ma mõtlen lahkuminekule ja nutan üksi kuskil nurgas, sest ta on jälle suutnud mulle haiget teha. Olen juba võtnud alandliku rolli ja minu enesehinnang on 0, aga et lastel oleks hea elu ning saksime endale lubada, mida tahame, mõtlen jälle, et kannatan veel.

0
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Oi kui tore, et avastasin siit sellise teema. Palju tuttavat tuli ette ka minu mehe puhul, kelle käitumist olen pidanud lihtsalt vastikuks, tema kõrge enesehinnangu tõttu, kuid siit sain teada tema diagnoosi ???? Kõiki vastuseid, ma läbi lugeda ei jõudnud, lugesin 1,5 lehekülge, homme loen edasi. Minu loetud vastuste põhjal, on minu mees kõige hullem nartsissist.

Mees on kõrge enesehinnanguga, tahab olla pidevalt tähelepanu keskpunktis. mees on väga elav, mitte tüüpiline eestlane, pidevalt otsib tähelepanu, võib hkata rääkima ka suvaliste võõraste inimestega ning neile rääkida kui tähtsat tööd ta teeb. Pärast mees mulle räägib, kui lollid need teised inimesed on kellega ta rääkis, ei olnud sellisest ametist kuulnudki ja üldse kui inimesed temaga kaasa ei räägi, või tahavad rääkida millestki muust, on nad lollid. Ka tööl on kõik inimesed lollid, tema on kõige targem ja mehe arvates peetakse temast töö juures ka kõige rohkem lugu, keegi teine ei saa hakkama, ainult tema. Mees vajab pidevat kiitust.

Tööl ja väljaspol kodu oskab mees viisakalt suhelda, on igati hea suhtleja ja jätab endast tavaliselt hea mulje. Kodus on ta tihti omaette, vaatab telekat, keegi ei tohi teda segada, tema peab saama vaadata, mida tema tahab, teised vaadaku siis, kui tema on tööl. Kui mina või lapsed temalt midagi küsime, alustab ta vastust lausega, kuidas te nii lollid olete, et seda ei tea ning hakkab pikalt targutama hoopis muul teemal või vastab, et ärge segage mind. Nüüd juba aastaid ongi nii, et ega me temalt enam midagi ei küsi. Väljaspool kodu, ta nii ei vasta, vaid tahab endast head muljet jätta ja pärast räägib mulle jällegi teiste rumalusest.

Mees ei kannata,kui olen kurb, tema juuresolekul ma nutta ei tohi, ta kohe vihastub, vastates, mida sa ulud ja sellega näidata tahad, veel palju jubedamaid sõnu on loopinud, kui on surnud mulle väga lähedased inimesed ja ikka hakkavad pisarad jooksma.

Kui töölt tuleb ja mul on vaba päev olnud, hakkab õiendama, et ainult istud kodus ja midagi ei tee, ometi on söök valmis, mida ta isuga sööma asub ja toad korras, kui sellele tähelepanu juhin, et olen ikka midagi teinud ka, siis ütleb, et mis see söögitegemine siis ära ei ole, tubadest ei saa ta midagi aru, et midagi oleks teistmoodi.

Kodus on mees vastik türann, aga kui keegi võõras peaks minu või laste kohta midagi halvasti ütlema, asub ta meid siiski kaitsma ja ärritub nii, et kes tema pere kohta midagi öelnud on, sellega suhelda ei taha.

Kui mees saab mõnest asjast valesti aru, hakkab ta mind süüdistama, et olen talle valetanud jne.

Enda kulul ei kannta mees ühtegi nalja, vihastub kohe, teisi, just eriti mind, meeldib talle küll alandada.

Me tavaliselt oleme siiski palju koos, mina kuulan tema töö muljeid, kui lollid teised sel päeval olid ja kes midagi valesti tegi jne. Me palju kakleme, just mees tõmbab pidevalt sae käima, mina jään rahulikuks, pärast võidab vastupidi, et mina pidevalt norin. Siiski ka suhtleme palju, jalutame koos, arutame laste kooli asju jne. Põhiline on see, et kuna ta teenib hästi ja jagab oma sissetulekut ka minuga, saame reisida ja tihti väljas käia, siis sellepärast ma vist temaga koos olengi, kuigi umbes korra nädalas ma mõtlen lahkuminekule ja nutan üksi kuskil nurgas, sest ta on jälle suutnud mulle haiget teha. Olen juba võtnud alandliku rolli ja minu enesehinnang on 0, aga et lastel oleks hea elu ning saksime endale lubada, mida tahame, mõtlen jälle, et kannatan veel.

Nagu minu elu???? veel mõned aastad tagasi, aga ta ei viitsinud perega midagi teha. Meie suhe hakkas allamäge minema hetkest, kui ütlesin talle, et ma ei jaksa enam ta ohkimist, kuidas kõik on halvad ja lollid kuulata. Aga siis läks suhe kohe väga väga halvaks. Politsei ütles ka, et selliseid mehi ei jäeta maha…

+4
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 25.10 18:31; 27.10 05:57;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Põhiline on see, et kuna ta teenib hästi ja jagab oma sissetulekut ka minuga, saame reisida ja tihti väljas käia, siis sellepärast ma vist temaga koos olengi,

Huvitav, mis oleks hullem, kas see, kui isa on see lill või see, et ema on maailma vanima elukutse esindaja…?
Või hoopis see, et isa on lill sellel põhjusel, et ema tal lubab seda olla.

+1
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt 22.10 18:59; 23.10 13:08; 23.10 13:52; 23.10 18:25; 25.10 10:38; 25.10 14:05; 27.10 07:35; 29.10 20:49;
To report this post you need to login first.
Postitas:

eidis väga palju, väga veenvaid põhjendusi, loogilisi ja isegi argumenteeritud põhjendusi. Kui ärritusin seepeale… halvustas, naeruvääristas mu mõistmatust, omistas negatiivseid isikuomadusi (mida mul muidu polnud, aga ses olukorras tekkisidki – süüdistamine, ärritumine, küünilisus, pessimistlikkus, et olen mentaalselt ebastabiilne, mine arstile jne. suhtlusoskust või oskamatust… mis oligi sel hetkel tõsi, sest olin väga vihane. Aga hakkasin uskuma, et need ongi mu omadused). See, et tema üle tõmbas pidevalt… see taandus kõige taha ja kõige väiksemaks asjaks.

Milline suurepärane kirjeldus!!! Terve tekst tegelikult, aga ei hakanud kõike tsiteerima. Mul oli täpselt samasugusega 1,5a pikkune suhe.

narc2

narc

+8
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Oi kui tore, et avastasin siit sellise teema. Palju tuttavat tuli ette ka minu mehe puhul, kelle käitumist olen pidanud lihtsalt vastikuks, tema kõrge enesehinnangu tõttu, kuid siit sain teada tema diagnoosi ???? Kõiki vastuseid, ma läbi lugeda ei jõudnud, lugesin 1,5 lehekülge, homme loen edasi. Minu loetud vastuste põhjal, on minu mees kõige hullem nartsissist.

Mees on kõrge enesehinnanguga, tahab olla pidevalt tähelepanu keskpunktis. mees on väga elav, mitte tüüpiline eestlane, pidevalt otsib tähelepanu, võib hkata rääkima ka suvaliste võõraste inimestega ning neile rääkida kui tähtsat tööd ta teeb. Pärast mees mulle räägib, kui lollid need teised inimesed on kellega ta rääkis, ei olnud sellisest ametist kuulnudki ja üldse kui inimesed temaga kaasa ei räägi, või tahavad rääkida millestki muust, on nad lollid. Ka tööl on kõik inimesed lollid, tema on kõige targem ja mehe arvates peetakse temast töö juures ka kõige rohkem lugu, keegi teine ei saa hakkama, ainult tema. Mees vajab pidevat kiitust.

Tööl ja väljaspol kodu oskab mees viisakalt suhelda, on igati hea suhtleja ja jätab endast tavaliselt hea mulje. Kodus on ta tihti omaette, vaatab telekat, keegi ei tohi teda segada, tema peab saama vaadata, mida tema tahab, teised vaadaku siis, kui tema on tööl. Kui mina või lapsed temalt midagi küsime, alustab ta vastust lausega, kuidas te nii lollid olete, et seda ei tea ning hakkab pikalt targutama hoopis muul teemal või vastab, et ärge segage mind. Nüüd juba aastaid ongi nii, et ega me temalt enam midagi ei küsi. Väljaspool kodu, ta nii ei vasta, vaid tahab endast head muljet jätta ja pärast räägib mulle jällegi teiste rumalusest.

Mees ei kannata,kui olen kurb, tema juuresolekul ma nutta ei tohi, ta kohe vihastub, vastates, mida sa ulud ja sellega näidata tahad, veel palju jubedamaid sõnu on loopinud, kui on surnud mulle väga lähedased inimesed ja ikka hakkavad pisarad jooksma.

Kui töölt tuleb ja mul on vaba päev olnud, hakkab õiendama, et ainult istud kodus ja midagi ei tee, ometi on söök valmis, mida ta isuga sööma asub ja toad korras, kui sellele tähelepanu juhin, et olen ikka midagi teinud ka, siis ütleb, et mis see söögitegemine siis ära ei ole, tubadest ei saa ta midagi aru, et midagi oleks teistmoodi.

Kodus on mees vastik türann, aga kui keegi võõras peaks minu või laste kohta midagi halvasti ütlema, asub ta meid siiski kaitsma ja ärritub nii, et kes tema pere kohta midagi öelnud on, sellega suhelda ei taha.

Kui mees saab mõnest asjast valesti aru, hakkab ta mind süüdistama, et olen talle valetanud jne.

Enda kulul ei kannta mees ühtegi nalja, vihastub kohe, teisi, just eriti mind, meeldib talle küll alandada.

Me tavaliselt oleme siiski palju koos, mina kuulan tema töö muljeid, kui lollid teised sel päeval olid ja kes midagi valesti tegi jne. Me palju kakleme, just mees tõmbab pidevalt sae käima, mina jään rahulikuks, pärast võidab vastupidi, et mina pidevalt norin. Siiski ka suhtleme palju, jalutame koos, arutame laste kooli asju jne. Põhiline on see, et kuna ta teenib hästi ja jagab oma sissetulekut ka minuga, saame reisida ja tihti väljas käia, siis sellepärast ma vist temaga koos olengi, kuigi umbes korra nädalas ma mõtlen lahkuminekule ja nutan üksi kuskil nurgas, sest ta on jälle suutnud mulle haiget teha. Olen juba võtnud alandliku rolli ja minu enesehinnang on 0, aga et lastel oleks hea elu ning saksime endale lubada, mida tahame, mõtlen jälle, et kannatan veel.

Mul on kahju sinust. Minu kogemus ütleb, et naine/mees/kaaslane ja lapsed on sellised inimesed saanud vaid fassaadiks, sest normaalsetel inimestel on ju pere. Seetõttu ei jäeta neid ka kunagi maha! Lihtsalt ei tohi (nende arvates), siis läheb elu veel hullemaks, hakatakse nii materiaalse kui lastega manipuleerima. Kaaslase töökohta kirju saatma ja kõnesid tegema, kus süüdistatakse igasugu pettustes. Lastekaitse kaastakse kindlasti… Jõudu ja jaksu, sellest on võimalik välja saada, läheb lihtsalt aega. Mõne aastaga ta väsib. Kui rohkem oleks julgeid ja tugevaid inimesi, kes lillelastele vastu hakkaks, siis usun, et nad nii julgelt ei toidaks oma ego.

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 22.10 19:15; 23.10 15:07; 29.10 12:11;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Nartsissistide ja igasuguste psühhopaatide, sotsiopaatide jaoks ongi kogu nende elu fassaad, mäng, kus teisi inimesi armutult ära kasutatakse, eelkõige lähedasi. Nad pole võimelised armastama, ei ennast, ei kedagi teist. Ja kahjuks nad ei suuda elada ka ilma ohvrita, kelleks on tavaliselt empaatiavõimeline inimene. nartsissism.ee

+2
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Oi kui tore, et avastasin siit sellise teema. Palju tuttavat tuli ette ka minu mehe puhul, kelle käitumist olen pidanud lihtsalt vastikuks, tema kõrge enesehinnangu tõttu, kuid siit sain teada tema diagnoosi ????

Iga ennasttäis maailmanabaks kasvatatud mats pole ka nüüd diagnoosi väärt!

+2
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 23.10 17:50; 29.10 18:11;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ja kahjuks nad ei suuda elada ka ilma ohvrita, kelleks on tavaliselt empaatiavõimeline inimene.

Kommentaar eemaldatud.
3.2. Vältida tuleb pahatahtliku ja halvustava arutelu algatamist ning jätkamist.

Perekooli Moderaator

0
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt 22.10 18:59; 23.10 13:08; 23.10 13:52; 23.10 18:25; 25.10 10:38; 25.10 14:05; 27.10 07:35; 29.10 20:49;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Halbu asju kogunes aastatega nii palju, et selle kõrval natukesest heast enam ei piisanud.

Olles oma elust juba 5 aastat raisanud suure emotsionaalse valu peale, tundsin, et midagi peab muutuma. See elu oli nagu kirves pea kohal. Kogu aeg pidi valvel olema, et mis nüüd järgmisena juhtub. Millega ta hakkama saab? Elasin lõpuks nagu hallis udus. Mul tekkisid mäluga probleemid. Depressioon tuli. Olin nõus kasvõi tarakanidega üürikorterisse kolima, et sellest pääseda. Mõtlesin ka päris palju enesetapust. Mul hakkasid rinnus valutorked ja meeletud vihahood. Hiljem sain teada, et see on ärevushäire.

Nüüd on 2 aastat lahkuminekust möödas ja tunne on enamvähem okei. Tablette võtan siiani, vahel igatsen teda, vahel nutan taga. Enam pole need kannatused nii värskelt meeles.

Ma ütleks ka seda, et järgnevad suhted (normaalse inimesega) võivad tunduda hallid ja igavad selle eelnevaga võrreldes. Võib tekkida tunne, et asi pole justkui õige. Minul on see tekkinud, aga võtan asja mõistusega. Kui oled olnud 5 aastat sõjas, siis ongi trauma nii suur ja harjumine rahuga võtab aega. Olen leidnud kinnitust, et on olemas mehi, kes tõesti kuulavad ja mõtlevad kaasa. Kui midagi on halvasti, siis üritavad parandada. Stabiilne suhe on võimalik ja normaalne, see peabki nii olema.

Ma ei ole parim nõuandja, sest olen ise veel ka selles kogemuses sees. Kõige halvem variant ongi see, kui su esimene suhe on sellise hulluga. Siis sa ei tea, mida normaalselt suhtelt oodata. Sa ei oska võrrelda. Minul oli see variant.

Kui otsustad lahkuda, siis ole valmis kõige hullemaks südamevaluks ja üksindustundeks, mida eales oled kogenud. See väidetavalt on hullem, kui „tervest“ inimesest lahkuminekul. . Lisaks soovitan hakata ka juba enne lahkuminekut emotsionaalset sidet mehega lõhkuma. Hoia temast rohkem eemale, käi üksi väljas, võta kasvõi armuke. Vastasel juhul on väga-väga suur tõenäosus, et lähed tagasi.

Ümbritse ennast sõpradega, perega, kes hoiavad „ree peal“ .

Kaassõltuvuse korral on ka nii. Kaassõltlased tavaliselt on ise kasvanud üles düsfunktsionaalses peres, no näiteks oli perekonnas vägivald, alkohoolikud, narkomaanid (kumbki vanem, mõlem vanem) Sellest saab alguse ka lapse madal enesehinnang. Kui laps suureks kasvab, valib ta alateadlikult endale samamoodi partneri, kellel on mingi probleem, mille muutmisele/parandamisele naine siis hakkab aega panustama. Ei pea olema ainult alkoholi, narko probleem, võib ka vabalt olla muu asi – mingi meeleoluhäire, haigus, küündimatus vms iganes. Ja nii ongi, et kui naine satub normaalse mehe otsa, võib ta tunda igavust, sest ta on harjunud elama kogu aeg justkui mingi draama keskel.. Ei oska justkui olla normaalse ja hea mehega.

Tean, mis sa tunned/tundsid selle “normaalse suhte osas”. Mul sama olukord praegu. Mees on täiesti ideaalne, aga oma peas leian mingeid vigu justkui.. Ei suuda uskuda, et nii norme mehi olemas.

+3
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kui teie mees/naine on nartsissist, siis ärge mitte mingil juhul temaga last tehke. Mina olen nartissisti tütar ja ma siiani olen katki. Tugevalt katki.
Ärge tehke oma lapsele seda.

+8
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Tõstan teemat. Tasub lugemist.

Mina jõudsin peale nelja kooseluaastat teadmiseni, et mu kaaslane on nartsissist. Täielik empaatiavõime puudumine, vajadus olla esiplaanil, imetletud, võimuiha. Oskab sind alguses taevasse tõsta ja hiljem jalge alla tallata, kusjuures selles, et nii läks, oled ise süüdi. Tema mitte.

+6
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mul on olnud nartsissistist ülemus, aga mu sõbrannal on selline mees. Tean, et kõik on täpselt nii, sest elasime aastaid üksteise seina taga, mis kostis läbi. Ja lisaks suvitasime igal aastal 7-8 nädalat samas pikas talumajas, sama köögiga. Ja lisaks töötasimme ka kõik koos (mina, sõbrana ja ta mees) umbes aasta.

Mees on erakordselt osav valetaja ja manipulaator. Kargan kohe kõige teravamate näidete juurde. Kui tal tekkis see kõrvalsuhe naistöökaaslasega, siis justnimelt oma naise nähes ta kas embas kergelt seda armukest (“Tere, polegi sind ammu kohanud, mul on sulle kohe paar esitlust edastada”) või patsutas õlale (“Olid täna koosolekul vinge, hea Powerpoint, tiptop graafikud!”) või silitas kergelt selga (“Sel nädalal su ideed lausa lendasid meie projektis. Ilusat nädalavahetust, tehke perega midagi vahvat”). Siis oli hea oma naisele öelda, et “kuule, lõpeta ära see ving – kas sa arvad, et ma nagu päriselt sinu nähes hakkaksin naist, kellega mul suhe on, katsuma? Tal on ju pere ja üldse, sul nagu poleks kõrvu peas – me räägime ju ainult tööst!”
Ja naine uskus.
Terve kodune elu käis mehe tahtmist mööda. Ka lamp süüdati või kustutati toas nagu mees tahtis.
Kord meil suvilas kukkus sõbranna hullult põlve veriseks. Mu meest polnud kodus. Minul oli imik. Poodi-apteeki oli 600 meetrit metsateed. Sõbranna mees oli nõus poodi jalutama, sõita ta ei saanud, auto oli remondis. Kui selgus, et ta peaks ostma põlve parandamiseks apteegist sidet ja mingit desovahendit (miski oli veel, mida poest oli vaja), ta keeldus.

Esmalt:

* mina ei osta minget sidet, ma ei tea millist osta ja ma pole mingi naine, apteek on naiste asi.(!)
* ma ei osta mingit desovahendit nagu mingi parm (oli koroonaeelne aeg)
* ja absoluutselt kindlasti ma ei lähe poodi kilekotiga! Härramees ei käi kilekotiga.

Ja lõpmatult neid lugusid.

Aga ta oskas ka olla eriti šarmantne.

+9
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 23.10 12:38; 23.10 13:36; 23.10 18:46; 15.03 14:03;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Panen ka siis oma loost killukese kirja. Olin ka pikalt sellise mehega suhtes, see oli ikka hirmus küll kui ma hakkan tagasi vaatama KUID samas oskavad nad olla ka nii meeldivad, et ise lähed lõpuks hulluks ja enam ei saa aru mis on normaalsus

Mina tundsin koguaeg, et midagi on valesti ja midagi on puudu. Kuni lõpuks laps tuli (ärge hakake onju… 🙂 ) läks asi veel hullemaks. Lapsel olid koolikuvalud ja kui ma olin 24h magamata siis käratati peale, et ise sa tahtsid! ole rahul nüüd. Järgmistel kordadel – pane see asi vait või muidu…. ma ei hakka kirjeldama ka mis ähvardused sealt tulid.

Kui laps kasvas ja hakkas asjadest paremini aru saama, minu hirmud ja pidev pinge ning isa poolne tõrjumine siis panin asjad kokku ja tulin ära, kui ma ise oleks kõigega toime tulnud siis lapsele seda ma ei tahtnud.

Aga nii palju seda, et inimeste ees naeratas, tagantselga rääkis millised idioodid nad on. Kõike tema teha oskas teistest paremini. Tujud võisid muutuda minutitega ja mitte ühtegi kokkulepet teha ei saanud, sest et 10 min pärast võis olla diivanil ja teha nägu et magab ninf mitte ühelegi küsimusele ei vastanud jne jne

 

+5
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

..on tekkinud kahtlus, et elan sellisega. Kel kogemus, rääkige kaasa.

Tunnistab, et on egoist, arvab, et teistest parem, kompromisse ei tee, mina olmemuredes alati süüdi. Kardan lausa midagi arvata, sest minu arvamus on vale. Otsuseid mul tema pole mõtet, sest kui talle ei sobi, siis pean mina oma plaanist taganema, sest temal on ju parem variant.

Inimene pole loomulikult üdini halb, on palju ilusat, ega ma muidu koos poleks. Aga on teatud käitumine on pannud häirekella tööle.

Suhte alguses oli tal alkoprobleem, mistõttu oli vahel nädalaid kaunud, süüdistas, sõimas ja kõik, mis sinna kõrvale käib. Probleemist saime üle tänaseks, aga ega usaldus nii kergelt ju ei taastu. Tema arvab, et ma stressan niisama, et ta ju tubli.

Laused stiilis “mina veel x-aeg tahan last ja pärast enam ei taha, tee siit järeldused!”. Keegi seltskonnas küsib mingi lihtsa küsimuse, siis ta vastamise asemel teatab, et “ma ei viitsi sulle praegu vastata”. Selline ülbe hoiak oma lähedastega on õudne! Ja kui tähelepanu juhid, siis teatab, et ta tegi nalja. Ja ükskõik, kuidas keegi juttu alustab, kohe peab teema minema Tema kogemustele ja läbielamistele. Või kui liikluses peaaegu otsa kellelegi sõidab, siis “tema oleks süüdi olnud!”. Mitte mingit empaatiat.

Oeh. mul rohkem hetkel polegi vaja kirjutada, saan ise juba aru, et need paar näidet juba ilustavad seda, et inimene vist ikka päris tavapärane ei ole, Või ongi kõik mehed sellised?

Ühesõnaga, kes teist on kokku puutunud nartsissistiga? Mitte üdini, aga kui on selliseid selgeid jooni käitumises. Mida teha?

Ehk kirjutage palun oma kogemusi ja situatsioone, kus te olete mõelnud, et tegu on nartsissismiga. Siis saan ehk silma rohkem lahti ja asja mõistuse, mitte südamega võtta.

Täiesti teemast välja küsimus, aga on ta neitsi tähtkujust?  Lihtsalt huvi pärast.

0
-6
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 16.03 09:32; 16.03 11:41;
Kommentaarist on juba teavitatud
Postitas:

Suhtlesin sellise mehega umbes aasta, oli tema poolset valetamist, petmist, manipuleerimist väga palju. Alati jäin mina süüdi, isegi petmises. Küll toodi vabanduseks, et ma ise ilmusin tema ellu liiga hilja (tal oli siis keegi, kellega siis paralleelselt minuga suhtlemise ajal suhtles), ma ise rikkusin meie plaanid ära, sest tema jäi sellega vahele et oli Tinderis või lasi mind üle. Loomulikult minu jaoks pole see ok ja panin cancel plaanidele, kui inimene nii käitub. Pidev süüdistamine, haiglased väited, oma sõprade mahategemine ja pidev tagarääkimine. Sain lõpuks aru, et see inimene on ise vaimselt nii katki ja tal puudub enda vastu austus, ei saagi ega oskagi armastada kedagi ega normaalsete normide kohaselt käituda. Tema jaoks on petmine ok, tema vajadused esikohal, tema plaanid alati kõige tähtsamad jne. Aga inimenstele suudab ta esmapilgul väga normaalse mulje jätta. Olen õnnelik, et see toxiline inimene minu elus enam ei ole. Elu on ilus ja rahulik, kuid ausalt jättis see mulle ka päris sügava haava ja mehi ei suuda hetkel kuidagi enam usaldada.

+4
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

..on tekkinud kahtlus, et elan sellisega. Kel kogemus, rääkige kaasa.

Tunnistab, et on egoist, arvab, et teistest parem, kompromisse ei tee, mina olmemuredes alati süüdi. Kardan lausa midagi arvata, sest minu arvamus on vale. Otsuseid mul tema pole mõtet, sest kui talle ei sobi, siis pean mina oma plaanist taganema, sest temal on ju parem variant.

Inimene pole loomulikult üdini halb, on palju ilusat, ega ma muidu koos poleks. Aga on teatud käitumine on pannud häirekella tööle.

Suhte alguses oli tal alkoprobleem, mistõttu oli vahel nädalaid kaunud, süüdistas, sõimas ja kõik, mis sinna kõrvale käib. Probleemist saime üle tänaseks, aga ega usaldus nii kergelt ju ei taastu. Tema arvab, et ma stressan niisama, et ta ju tubli.

Laused stiilis “mina veel x-aeg tahan last ja pärast enam ei taha, tee siit järeldused!”. Keegi seltskonnas küsib mingi lihtsa küsimuse, siis ta vastamise asemel teatab, et “ma ei viitsi sulle praegu vastata”. Selline ülbe hoiak oma lähedastega on õudne! Ja kui tähelepanu juhid, siis teatab, et ta tegi nalja. Ja ükskõik, kuidas keegi juttu alustab, kohe peab teema minema Tema kogemustele ja läbielamistele. Või kui liikluses peaaegu otsa kellelegi sõidab, siis “tema oleks süüdi olnud!”. Mitte mingit empaatiat.

Oeh. mul rohkem hetkel polegi vaja kirjutada, saan ise juba aru, et need paar näidet juba ilustavad seda, et inimene vist ikka päris tavapärane ei ole, Või ongi kõik mehed sellised?

Ühesõnaga, kes teist on kokku puutunud nartsissistiga? Mitte üdini, aga kui on selliseid selgeid jooni käitumises. Mida teha?

Ehk kirjutage palun oma kogemusi ja situatsioone, kus te olete mõelnud, et tegu on nartsissismiga. Siis saan ehk silma rohkem lahti ja asja mõistuse, mitte südamega võtta.

Täiesti teemast välja küsimus, aga on ta neitsi tähtkujust? Lihtsalt huvi pärast.

Sulle, kes Sa vajutasid minu küsimuse ebasobivaks, liigitades selle valetamiseks, laimuks, vulgaarseks enese väljenduseks, teisi kasutajaid alaväärstavaks kohtlemiseks.

Ma ei jaga inimesi tähtkujude järgi, aga olen elu jooksul teinud päris palju tähelepanekuid. Sama tähtkuju esindajatel on mu meelest päris palju ühiseid jooni. Nii nagu jääradele on iseloomulik kärsitus ja keevalisus, sõnnidele kannatlikkus, vähkidele võibolla kiirem solvumine, nìi olen mina puhtalt enda tähelepanekute põhjal märganud, et neitsidel on teatud nartssissistlikke mõjutustega iseloomujooni. See ei tähenda, et neitsid on diagnoosiga nartsissistid. Siin teemas pole ilmselt keegi seda diagnoosi pädev panema, liiati lihtsalt kirjelduste  põhjal. Minu küsimus oli süütult meelelahutuslik.

+5
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 16.03 09:32; 16.03 11:41;
Kommentaarist on juba teavitatud
Postitas:

<p style=”text-align: left;”>

Ja majanduslikult olen kindlustatud, mees elab minu korteris ja mul on hea töö. Et ka ei hoia kinni selle pärast, et pole kuhugi minna. Veel pole ka ühist laenu ja last, aga mees soovib ja survestab mõlemat. Seega üritangi nüüd mõistusega asja näha teie abiga. Olen iga vastuse eest ääretult tänulik!</p>

Mees tahab ainult selliseid asju, mis temale kasulikud oleksid, mitte sulle. Kui niisama sa nõus ei ole, siis paneb lihtsalt rohkem jõudu survestamiseks. Elab su juures, sul hea töökoht. Mille jaoks ta laenu tahab? Laenuga lüpsaks sind veel ja lapsega seoks oma külge tugevamalt, lootes, et lapsega selline tema jaoks kullaauk teda maha ei jätaks.

 

Mu eks elas mu juures ja oli/on vähese empaatiaga. Kui jõi siis manipuleeris ja “gaslight”-is regulaarselt (terminit võib Googeldada). Teemad, mis talle ei meeldinud, nende peale muutus verbaalselt ründavaks, hüppas teemalt teemale, muutis teemat alati mingi teema peale, kus mina süüdi jääksin. Kui palusin tal välja kolida, rääkis enesetapust, esimene kord ehmatasin ära, võtsin tõsiselt, hiljem sain aru, et räägib suuri emotsionaalseid sõnu sama tihti, kui teine inimene “Tere!” ütleb. Hiljem ta välja kolimisest talle rääkides muutus iga kord agressiivseks/emotsionaalseks, lõi rusikaga näkku. Veel hiljem järjest kergemini/kiiremini tõusis rusikas. Kui talle ükskord politsei kutsusin peale kaklust, siis ta oli shokis, et “ma talle niimoodi tegin ja politsei kutsusin” ja jutustas suure suuga veel kõigile oma sõpradele, “kuidas tema ainult natuke enesekaitseks tõukas ja loll naine ise “oma peakese vastu seina katki kukkus selle peale” ja kohe politseile ohvrit mängima kippus”. Jne. Ja tagasi vaadates olen rahul, et vähemalt on see läbi. Vähemalt sain peale politsei kutsumist ta välja kolitud. Oleks lihtsamini läinud, kui ma oleksin viitsinud ise ta asjad enne jamasid kokku pakkida, mitte öelda talle, et tema pakiks. Ja ukse taha tõsta või ladu rentida talle ja sinna saata ning ta võtmed salaja ära vahetada. Hiljem lugesin kuskilt naisteabi lehelt, et vägivaldsusele kippuvate meeste juurest peabki salaja ära kolima, nii et ta ei näe ega aima, naise ohutuse pärast.

Tol hetkel meenutas minu mees psühhopaati. Aga ma olen nt naissoost nartsissistidega ka tihedalt kokku puutunud. “Alati on teised süüdi ja enda süüd ei tunnista kunagi”. Meeldib endast rääkida jne. Narstisissist elukaaslase kohta ma ei oska nõu anda. Ingliskeelseid tekse otsides soovitatakse mida vähem kokku puutuda, seda parem.

+4
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 16.03 14:31; 16.03 14:43; 16.03 18:05;
To report this post you need to login first.
Postitas:

https://www.rahvaraamat.ee/p/ps%C3%BChhopaadid-minu-%C3%BCmber-kuidas-v%C3%A4ltida-%C3%A4rakasutamise-ohvriks-langemist/1271875/et?isbn=9789985347324

Hea raamat nii psühhopaatidest kui ka on üks peatükk tavalistest inimestest, kes manipuleerivad. Nartsisism on siiski natuke teine…

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 16.03 14:31; 16.03 14:43; 16.03 18:05;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Meil oli nii:

MInul oli midagi tarvis (pisiasja-abi, tema alati vastas, ma hetkel ei saa.. vaatas arvutisse, kui paari päeva pärast uuesti küsisin, jälle mingi põhjendus, seejärel ärritusin…sest oli vaja lahendust ja abi, mida ise teha ei saanud. Alati oli vastus – näed nüüd ma ei saa sind aidata, sa ju karjud, räägid nii nõmeda tooniga).

Teadsin mitu aastat ette, et lähen lahku (jahh, oli väga raske…) ja tegin katse: palusin midagi, mida vaja oli teha. Nädala pärast uuesti (sama toon, sama ilusti….) kuu pärast uuesti. (sama toon, sama ilusti), Mõne kuu pärast uuesti…midagi ei juhtunud.

Musta rääkis alati valgeks. Kui rääkisin mingist omapoolsest probleemist, selgitas seni, kuni tõdesime, et probleemi pole – lähenes alati teise nurga alt, minu probleem jäi. Kui uuesti oli tarvis rääkida, hakkas isikuomadusi omistama (sa oled nii küüniline, ma ei taha su depressiivsust, pessimismi, suhtu teisit…). Hakkasin endast ajapikku nii arvama…(Ühegi probleemi sisuni me ei jõudnud).

MInu tundeid ei aktsepteeri, ei arvesta nendega. Alati tegime seda, mida tema tahtis. Tal oli hästi, kui mina tegin seda, mida ma ei tahtnud teha tol hetkel (võrdluseks minul pole hea, kui ma tean, et kauplen kaaslase tegema midagi, mida tema praegu teha ei taha, süda hakkab valutama, jätan ennem järele üldiselt (mõtlen selliseid vaba aja asju, mitte kohustusi, mida tihti vastumeelselt teeme) Temal seda probleemi kunagi polnud, et süümekad või oleks kaasa tundnud, et ma tõesti ei tahtnud (minna kuhugile vms…).

Tal olid kõik õigused – ta ei vastutanud millegi eest, tal oli alati õigus teha seda, mida tahtis… (leidis põhjendused, loogilised kusjuures…minu tunded ei lugenud midagi). Võtsin samad õigused endale…ühepoolselt.

Isiklikke teemaarendusi vältis – vastas alati poliitiliselt korrektselt, alati olid standardvastused varnas, et mitte paati kõigutada.

Tavapärane probleemi lahendamine nägi välja selline: mina tõstatan teema, tema hakkab oma probleeme arutlema (toob vastukaaluks välja neid mitu, vestlus tõmbab kaasa. hakkan selgitama ja lepime midagi kokku, mõistan ja vabandan. Tema probleemid saavad mingi lahenduse või läbi räägitud). Minu probleem jääb lahendamata.

Tegin reegli – üks probleem korraga. Ennem tema oma probleemi alustada ei tohi, kui selle oma on lõpetatud, kes teema tõstatas. – ei töötanud, vingerdas kõrvale, ei vastanud, naeris, viis teemat kõrvale, kakkus konflikti, kui ärritusin…tulemuseks: loe esimest lõiku)

Meil oli mingi võltspilt suhtest, elust, mingitest reaalsest olukordadest (tema lõi mingi optimistliku reaalsuse olukorrale, mis oli tegelt halvasti. Ehk ignoreeris reaalsust ja ei pidanud seda konkreetset olukorda või asja lahendama, sest seda ju polnud… tema nägemuses…)). Selgitas oma reaalsust mingis küsimuses seni, kuni me mõlemad arvasime, et ongi nii, tegelikult oli reaalsus teisiti. Üksi arvasin muidugi teisit, aga vestlused olid tundidepikkused ja alati nii väsitavad veenmised, et mina andsin alati järele, et ongi tema nägemus….

Tohutu veenmisoskus – paneb väga paljud inimesed tegema asju enda heaks. Tema teiste heaks ei tee.

Teistest on alati parem, edukam, targem… (kuigi reaalselt võivad tal väga suured probleemid olla, kuna ta ise neid ei näe, ignoreerib 100%, siis tal neid polegi).

Hea veenmisoskusega: midagi oli tarvis teha, leppisime kokku, kumb mida teeb. Mina asusin oma osa kallale, tema tegi niisama asja ja peaasjalikult asus kontrollima kuidas mina teen ja kas teen piisavalt. Alati leidis midagi, mis ei ole 100% nii, nagu tarvis ja jättis oma osa tegemata (või lubas hiljem teha, hetkel ei saa, midagi tuli vahele… pikad, loogilised selgitused). Lõpuks jättis oma panuse tegemata.

Taganes kokkuleppest (loe eelmine lõik) – leidis väga palju, väga veenvaid põhjendusi, loogilisi ja isegi argumenteeritud põhjendusi. Kui ärritusin seepeale… halvustas, naeruvääristas mu mõistmatust, omistas negatiivseid isikuomadusi (mida mul muidu polnud, aga ses olukorras tekkisidki – süüdistamine, ärritumine, küünilisus, pessimistlikkus, et olen mentaalselt ebastabiilne, mine arstile jne. suhtlusoskust või oskamatust… mis oligi sel hetkel tõsi, sest olin väga vihane. Aga hakkasin uskuma, et need ongi mu omadused). See, et tema üle tõmbas pidevalt… see taandus kõige taha ja kõige väiksemaks asjaks. Seda ta ei tundnud, see justnagu haihtus ära… Kui viitasin sellele, kust konflikt tuli…ignoreeris nagu see oleks kõige väiksem asi ja pisiremark, detail, et mis ma närin pisiasja kallal.

Kokkulepetes teise inimesega saab alati rohkem, hoolitseb selle eest, et tema oma osa saab. Vastu annab harva, annab nii palju, et teiselt max. panus kätte saada.

Lõpupoole, kui aru sain…: tahtis midagi, lubas midagi vastu (100% tema ettepanek). Oli õiglane ettepanek, olin nõus, aga juhul kui paned paberile (suulisi kokkuleppeid ta ei mäletanud, õigemini ei mäletanud kunagi omapoolset lubadust). Sai minu poole kätte, oma poolega tõmbas üle. Näitasin paberit, tema süüdistas temapoolse osa välja pressimises (reaalsuses pressisin paberi välja, mitte tema lubaduse poole…). Õigemini ei pressinud vaid ütlesin, et nõustun juhul, kui kokkulepe kirjalik.

Teiste tunnustuse pärast pingutas palju, meeldis kõigile, ülimalt austatud ja meeldiv kaaslane. Avalikkuse ees käitumine laitmatu, austatud, imetletud inimene (ei saa salata, nautisin ise ka teda sellisena, sest oli väga tore).

Aga mul hakkas reaalsuse taju kaduma, olin nagu kahes loos korraga – tema loodud reaalsuses ja päris reaalsuses. Lõhub su loomuse laiali – enesekindluse, eneseusalduse. Minu pilt läks väga mustaks, kõige eest vastutasin mina, kõik oli minu süü…Aktsepteerisin ja lahkusin läbirääkimisteta….Valmistusin väga pikalt, sest jõud oli väga otsas. Teadsin, et nõuab väga suurt vaeva.

Kas oli nartsissist?

Minul läks mitu aastat, enne kui ennast taas ära tundsin, sellisena nagu ma päriselt olin – rõõmsameelne, optimist, energiline.

Suhetega harjumine nõuab suurt tööd, tunnen end kõiges süüdi, vastutavana…

See käitumine on pigem psühhopaadi oma. Empaatia igatahes 0.  Mu kogemuse järgi oleks nartsissist end peeglist armunud näoga imetlenud ja pigem sulle midagi head teinud, et siis aegade lõpuni rääkida, kui suuremeelne, osav, helde ja mõtlev tema teiste suhtes on. Ja kuidas teised ikka tema suurepärase abita üldse hakkama ei saaks. Vajavad imetlust ja sügaval sisemas on pigem ebakindlad, võimalik, et lapsepõlve pärast, aga seda kellelegi välja ei näita. “Tumeda triaadi” isiksused on nartsissist, psühhopaat ja sotsiopaat.

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 16.03 14:31; 16.03 14:43; 16.03 18:05;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ega asi pole selles, et ta last tahab – ta tahab sind allutada sellega. Lapseta oled sa talle ikka veel suht kättesaamatu ja see käib talle praegu väga närvidele, et sa sellele käsule ei allu, aga oii siis läheb allles lahti…

+3
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ok, panen oma kogemuse siia kirja. Ise pole veel antud suhet suutnud lõpetada aga ma valmistun hetkel selleks (panen raha kõrvale, hoian madalat profiili jne). Oleme suhtes olnud 10 aastat ja meil on ka lapsed. Kui saime tuttavaks olin väga noor ja naiivne ja ei osanud näha neid nn red flags. Lambike läks pea kohal põlema alles aasta tagasi. Mees on edukas, teistele jätab alati väga hea mulje, ta on viisakas, hea huumorimeelega, intelligentne jne. Kodus on aga täiesti teine inimene, ta on tujukas, laisk (ei korista enda järgi mitte kunagi, ei aita lastega jne), kaotab kannatuse väga lihtsalt. Kui ma temaga meie probleeme arutada püüan siis suudab ta kuidagi asjad niimoodi seada, et mina olen kõiges vastutav ja süüdi, tema ei ole ealeski milleski süüdi. Uskusin aastaid, et olengi saamatu ja ongi minu süü, et tal on pidevalt paha tuju, et ta minu või laste peale röögib. Ta suutis mu enesekindluse maatasa teha. Ta tujud muutuvad kiirelt, seab reegleid ja muudab neid pidevalt, kui keegi ei talita talle meelejärgi siis järgneb alati karistus (mis on tihti väga üle pingutatud). Hea näide on see, et ta tegi mulle abielu ettepaneku, mis oli super romantiline, ilus sõrmus ja paar päeva hiljem võttis kihlumise tagasi ja teatas, et ta ei soovigi abielluda. Ta võib öelda asju, mis teevad kohutavalt haiget ja ta ise ei saa aru, et see pole okei, kui ma nutan siis ta ei lohuta mind kunagi, pigem läheb närvi selle peale. Neid näiteid on sadu. Aastaid uskusin, et mina olengi süüdi kõiges sest kui talle midagigi ette heita ta oskab nii osavalt asju ümber keerata ja veenda, et sina mäletadki asju valesti, pidevalt tundus mulle, et me elaks justkui kahes erinevas reaalsuses. Kahju, et raiskasin sellise inimese peale nii palju aastaid aga hea meel, et ma lõpuks näen teda läbi, näen kui palju ta minuga manipuleerinud on ja tema solvangud ja süüdistused ei tee enam haiget.

+4
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 19.03 20:49; 22.03 13:12;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Teemal kirjutajatel tuleks peeglisse vaadata, pikalt ja rahulikult ning mõelda, kuidas on juhtunud, et elus kokku on saanud selline imeliselt ideaalne inimene nagu peeglist paistab ja nartsissistlik koletis nagu siinsetest kirjeldustest nähtub. Evolutsiooniliselt sissehitatud tungi partnerit vahetada võib endale ratsionaliseerida väga mitmeti.

Tsiteeriks siinkohal päris psühhiaatrit, intelligentset ja suurte kogemustega:

Suurimaks probleemiks on enamasti see, et ei tunta ennast ja seda juba targa Sokratese aegadest peale. Tunne ennast ja ole ise!
Ei ole halba iseloomu-isiksust, on vaid selle ebaõige kasutamine-rakendamine. Fr. Nietzsche ütlung on, et ole Originaal, mitte koopia. Sobib Nietzschele, sobib ka Eestimaalastele. Originaali, isikupärast hinnataksegi, Väljavalitu. Eluvankrite sihid paika ja tegudele!
Jüri O.-M. Ennet

0
-5
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 22.03 08:27; 22.03 19:28; 22.03 20:05;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Teemal kirjutajatel tuleks peeglisse vaadata, pikalt ja rahulikult ning mõelda, kuidas on juhtunud, et elus kokku on saanud selline imeliselt ideaalne inimene nagu peeglist paistab ja nartsissistlik koletis nagu siinsetest kirjeldustest nähtub. Evolutsiooniliselt sissehitatud tungi partnerit vahetada võib endale ratsionaliseerida väga mitmeti.

Tsiteeriks siinkohal päris psühhiaatrit, intelligentset ja suurte kogemustega:

Suurimaks probleemiks on enamasti see, et ei tunta ennast ja seda juba targa Sokratese aegadest peale. Tunne ennast ja ole ise!

Ei ole halba iseloomu-isiksust, on vaid selle ebaõige kasutamine-rakendamine. Fr. Nietzsche ütlung on, et ole Originaal, mitte koopia. Sobib Nietzschele, sobib ka Eestimaalastele. Originaali, isikupärast hinnataksegi, Väljavalitu. Eluvankrite sihid paika ja tegudele!

Jüri O.-M. Ennet

Tead, mina vaatangi iga päev peeglisse ja vastu vaatab naine, kes ei ole sugugi ideaalne aga kes tunnistab oma vigu ja on võimeline vabandama, kui ta eksib. Minu elu mõte ei ole inimestega manipuleerimine, et nui neljaks oma tahtmist läbi viia. Kui sa ise pole elanud koos nartsissistiga siis ära palun tule siia oma tsitaatidega targutama, see elu on täielik põrgu, kus sa hakkad iseenda terves mõistuses kahtlema, sul tekivad ärevushäired, elad nagu tiksuva pommi otsas. Empaatiat tundub sul natuke vähevõitu olevat. Ja sa ilmselt tead, mis isiksusehäire põhjustab empaatia puudumist eks?

+2
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 19.03 20:49; 22.03 13:12;
To report this post you need to login first.
Postitas:

… see elu on täielik põrgu, kus sa hakkad iseenda terves mõistuses kahtlema, sul tekivad ärevushäired, elad nagu tiksuva pommi otsas.

Tundub, et peeglile lisaks võiks heast psühhiaatrist ja mirtasapiinist abi olla. Isiksushäirega inimestel esineb sageli kaasuvana depressiooni, ärevushäireid, sõltuvushäireid jms psüühikahäireid.

0
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 22.03 08:27; 22.03 19:28; 22.03 20:05;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Teemal kirjutajatel tuleks peeglisse vaadata, pikalt ja rahulikult ning mõelda, kuidas on juhtunud, et elus kokku on saanud selline imeliselt ideaalne inimene nagu peeglist paistab ja nartsissistlik koletis nagu siinsetest kirjeldustest nähtub. Evolutsiooniliselt sissehitatud tungi partnerit vahetada võib endale ratsionaliseerida väga mitmeti.

Tsiteeriks siinkohal päris psühhiaatrit, intelligentset ja suurte kogemustega:

Suurimaks probleemiks on enamasti see, et ei tunta ennast ja seda juba targa Sokratese aegadest peale. Tunne ennast ja ole ise!

Ei ole halba iseloomu-isiksust, on vaid selle ebaõige kasutamine-rakendamine. Fr. Nietzsche ütlung on, et ole Originaal, mitte koopia. Sobib Nietzschele, sobib ka Eestimaalastele. Originaali, isikupärast hinnataksegi, Väljavalitu. Eluvankrite sihid paika ja tegudele!

Jüri O.-M. Ennet

Niimoodi targutada saab vaid inimene, kellel ei ole aimugi, millest ta räägib. Ja selles osas on sul vedanud – looda, et sa ei saa ka kunagi teada.

+4
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 25.10 13:55; 22.03 19:41; 22.03 20:22;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Niimoodi targutada saab vaid inimene, kellel ei ole aimugi, millest ta räägib. Ja selles osas on sul vedanud – looda, et sa ei saa ka kunagi teada.

Antud teema postitused on läbivalt targutamine, mille puhul panevad diagnoosi inimesed, kellel ilmselt pole ei psühhiaatri eriala täiendõpet ega eeldatavalt ka arsti diplomit.

0
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 22.03 08:27; 22.03 19:28; 22.03 20:05;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Niimoodi targutada saab vaid inimene, kellel ei ole aimugi, millest ta räägib. Ja selles osas on sul vedanud – looda, et sa ei saa ka kunagi teada.

Antud teema postitused on läbivalt targutamine, mille puhul panevad diagnoosi inimesed, kellel ilmselt pole ei psühhiaatri eriala täiendõpet ega eeldatavalt ka arsti diplomit.

Nartsissism on spektrihäire – täisdiagnoosist kergelt nartsissistlike joontega inimeseni. Paljusid nartsissiste muide ei diagnoositagi kunagi, sest enne läheb siga kase otsa s… kui nartsissist psühhiaatri juurde. See ei tähenda, et neid nartsissistlikke jooni poleks – isegi sel määral, et nartsissistiga koos elav inimene sellest häirest teadlikuks saades lõpuks väga selgelt ära tunneb, millega tegu. Õudne on alguses, kui veel ei tea – siis tõesti hakkad iseenda reaalsuses kahtlema, kõiges ennast süüdistama, üritad lõputult meele järele olla inimesele, kellele pole võimalik meele järele olla jne. Nartsissistid võivad kauaks märkamatuks jääda sellepärast, et inimene üldiselt eeldab teistest head; eeldab, et teised on normaalsed, et neil on empaatia ning omad põhjused teatud viisil käituda. Alles siis, kui saad aru, et nartsissisti vaimne ja emotsionaalne maailm on tugevalt nihkes ning et seda ei saa isiklikult võtta, hakkab su mõtetesse ja identiteeti jälle mingit selgust tulema. Aga enne võivad nartsissistid väga palju paha teha, isegi inimesi enesetapule ajada.

+4
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 25.10 13:55; 22.03 19:41; 22.03 20:22;
To report this post you need to login first.
Näitan 27 postitust - vahemik 61 kuni 87 (kokku 87 )


Esileht Pereelu ja suhted nartsissist?