Esileht Pereelu ja suhted Need, kes abielus/kooselus 20+ aastat

Näitan 7 postitust - vahemik 61 kuni 67 (kokku 67 )

Teema: Need, kes abielus/kooselus 20+ aastat

Postitas:
Kägu

Eks see armastus oli. Kui kohtusin, olin 16 tema 22 see oli armastus esimesest silmapilgust. Kuigi meil oli väga erinev taust ja suhtele vaadati viltu, oli see nagu tõestus, et armastus võidab. Abiellusin kohe kui keskkool läbi sai, sündis poeg. Ehitasime endale kodu, õppisime, töötasime. Olime vähenõudlikud, jätkasin oma hobiga, leidsime ühise hobi. Kogu aeg püüdsime kuhugi edasi. Mingil hetkel tundus, et peaksin minema uuesti ülikooli täiesti uut eriala õppima. Mees toetas absoluutselt. Unistasime kogu aeg, et kord on kodu täiesti valmis, siis saab reisida ja muretumalt elada. Mehel tekkis üks pealetikkuv sõbratar, kes end peresõbraks surus. Elasin seda väga üle ja mõtlesin, et kõik. Õnneks sai mees sellest aru ja kuigi väidetavalt seal midagi polnud tegime juhtunust mõlemad omad järeldused. Otsustasime, et nüüd võtame rahulikumalt ja elame muretumalt. Mis siis kui majas on veel saun tegemata, lähme telkima jne.Unistasime, et nii kui ülikool läbi tuleb ehk teine laps ka. Olime väga õnnelikud keskealised ( mina 34 tema 40), siis tuli vähk ja 3 kuu pärast olin üksi. No ei saa üle, juba 10 a. Seega kui leiate inimese, siis hoidke teda ja ärge lükake midagi tulevikku!

Please wait...
Postitas:
Kägu

Siin saab edasi minna, kui

1. Te mõlemad armastate üksteist

2. Mees lõpetab kõrvalsuhte

3. Mees teab, et teist korda ei andestata.

Tööd tuleb teha, käia nõustamisel, aga see on seda väärt.

Või 4. Leppida kokku avatud suhe

Ise elan praegu suhtes, kus leppisime sellise suhte kokku. Tundub, et toimib ja sobib hästi meile mõlemale. Järgmine aasta saab 20 aastat koos oldud.

See töötab ehk juhul, kui nii on algusest peale kokku lepitud, aga kui selline asi “lepitakse kokku” pärast mehe pikaaegse kõrvalsuhte ilmsikstulekut, siis ma küll kuigi optimistlik ei oleks.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Et on võimalik, et 30 aastane mees pole elus kunagi vihastunud? Nalja teed. Loomulikult on raevul erinevaid tasandeid, aga ma jään enda juurde. 30. eluaastaks on nähtud lapsepõlvekaklusi, on olnud solvumisi, kiusamisi, armumisi, pettumisi, närviajavaid inimesi, tülinorivaid inimesi, solvavaid inimesi. On ehk ka raskuvargaid nähtud ja tänaval kaklust ärgitatud. Mõni õpetaja koolis on ajanud jube närvi ning mingi lollakas ülikooli ajal ühikas veel enam.

Täiskasvanud mees, kes pole hoolimata kõigist juhustest oma elus kunagi kedagi löönud, ei hakka seda tegema ka hiljem. Kui ta seni on suutnud kõik need nooruspõlve seigad sõnadega lahendada, siis võid üsna kindel olla, et nii see jääb. Vanusega jääb ju igasuguseid seiklusi ja konflikte vähemaks, lihtsalt juba seepärast, et suhtlust jääb vähemaks.

Ja idiootidest naisi, kes suudavad ka püha isa endast välja viia, on ta ka kindlasti kohanud juba enne abielu.

Sa eeldad meestelt ikka väga kirjut elu enne abielu. Minagi jään enda arvamuse juurde, et mehe käitumist lähedussuhtes, kus abikaasa ehk mitte kõige targemalt temaga ei suhtle, ei ole võimalik ennustada ühegi teise nooruses ette tulnud olukorra pealt – ükski võõras ei suuda inimest selliselt ärritada, kui lähedane.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Tänan kõiki vastuste eest! Tegin teema seetõttu, et sain hiljuti teada, et abikaasa on mind petnud oma sõbrannast töökaaslasega 2 aastat. Võibolla rohkemgi, aga nii ta väitis. Oleme abielus olnud 17 aastat, 2 last. Olen õnnetu, väga pettunud ja tõttöelda on ka läbikukkunud tunne. Ma ei valinud omale petist meheks. Välimuselt on tõesti väga kena mees, aga hästi lapsi hpidev ja minu eest hoolitses ka. Olid ühised reisid, koos käimised, aga ka eraldi käimised. Jah, hoolisin ja hoolitsesin ka ise tema eest, tagantjärgi mõtlengi, mille nimel. Alkoholiga probleeme ei olnud samuti, vägivallaga samuti mitte. Ma ei ole ka mingi kole, et võiks seda petmise põhjuseks mõelda. Keskmine. Seda ta ütles nüüd küll, et meie kodune elu läks igavaks.

Hakkasin lihtsalt mõtlema, kas meil endil üldse on midagi võimalik selle õnneliku kooselu heaks ära teha, võibolla ongi saatus, et ühtedel lihtsalt veab ja teistel mitte. Ma ei saa kohe üldse aru, miks me lastega pidime sellise reetmise osaliseks saama. Miks tehakse oma perekonnale nii palju haiget ja pettumust, ma ju usaldasin ja toetasin teda. Kõik on nüüd kildudeks.

Kui teil kõik muu on hästi ja mees on ise väga huvitatud teie kooselu jätkumisest, teeb ise selle nimel kõik pingutused, siis võite oma suhte kokku lappida.
Kas ta meeldiks sulle inimesena, kui praegu võõrastena kohtuksite?
Mis teid seob peale laste? Kas te naerate koos samu nalju, jagate ühiseid huvisid?
Kui jah, siis proovige.

Aga! Üks tingimus on oluline. Ütled mehele, et olukorra võrdsustamiseks on sinul nüüd samamoodi õigus vasakule hüpata. Ütle, et see pole kindel, kas sa seda õigust kasutad ja millal kasutad, aga see õigus sul nüüd on ja tema peab selle teadmisega elama.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Tänan kõiki vastuste eest! Tegin teema seetõttu, et sain hiljuti teada, et abikaasa on mind petnud oma sõbrannast töökaaslasega 2 aastat. Võibolla rohkemgi, aga nii ta väitis. Oleme abielus olnud 17 aastat, 2 last. Olen õnnetu, väga pettunud ja tõttöelda on ka läbikukkunud tunne. Ma ei valinud omale petist meheks. Välimuselt on tõesti väga kena mees, aga hästi lapsi hpidev ja minu eest hoolitses ka. Olid ühised reisid, koos käimised, aga ka eraldi käimised. Jah, hoolisin ja hoolitsesin ka ise tema eest, tagantjärgi mõtlengi, mille nimel. Alkoholiga probleeme ei olnud samuti, vägivallaga samuti mitte. Ma ei ole ka mingi kole, et võiks seda petmise põhjuseks mõelda. Keskmine. Seda ta ütles nüüd küll, et meie kodune elu läks igavaks.

Hakkasin lihtsalt mõtlema, kas meil endil üldse on midagi võimalik selle õnneliku kooselu heaks ära teha, võibolla ongi saatus, et ühtedel lihtsalt veab ja teistel mitte. Ma ei saa kohe üldse aru, miks me lastega pidime sellise reetmise osaliseks saama. Miks tehakse oma perekonnale nii palju haiget ja pettumust, ma ju usaldasin ja toetasin teda. Kõik on nüüd kildudeks.

Kui teil kõik muu on hästi ja mees on ise väga huvitatud teie kooselu jätkumisest, teeb ise selle nimel kõik pingutused, siis võite oma suhte kokku lappida.

Kas ta meeldiks sulle inimesena, kui praegu võõrastena kohtuksite?

Mis teid seob peale laste? Kas te naerate koos samu nalju, jagate ühiseid huvisid?

Kui jah, siis proovige.

Aga! Üks tingimus on oluline. Ütled mehele, et olukorra võrdsustamiseks on sinul nüüd samamoodi õigus vasakule hüpata. Ütle, et see pole kindel, kas sa seda õigust kasutad ja millal kasutad, aga see õigus sul nüüd on ja tema peab selle teadmisega elama.

Ma saan aru, et see on elu, aga mind ajab meeletult vihale (sest olen võimetu seda muutma), et selline mees saab veel andeks ja tema elukene läheb sama ilusasti edasi, kuigi on reetnud ja petnud kahte naist ja oma lapsi. Kindlasti (sest minu kogemus ütleb, et on) lubanud ka teisele naisele maad ja ilmad kokku, aga mugavam on jätkata oma kodus… Ahh, ma ei taha end üles kütta. Petjatest mehed peaksid väga suure häbimärgiga otsa ees ringi käima. Näidelda oskavad nad kõik, et kus nüüd tegid vea. 2 aastat pole viga, vaid valik. Veaks loeksin suure tüli käigus ja alkoholijoobes toimunud üheöösuhte.

Please wait...
Postitas:
Kägu

2 aastat pole viga, vaid valik. Veaks loeksin suure tüli käigus ja alkoholijoobes toimunud üheöösuhte.

Sa ei tea, millest sa räägid. Tõenäoliselt sellest 2 aastast 1.5 on mees mõelnud, kuidas nüüd sellest jamast lahti saaks, aga see pole enam niisama lihtne, eriti kui armuke ka oma tahab – ähvardab ja manipuleerib ja olevikus, nüüd ning kohe, on mehe jaoks turvalisem jätkata suhet armukesega, hoida armuke rõõmsa ning rahulikuna, siis ei tule suurt jama.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Muidugi võivad muutuda. Mina küsisin, kas inimesed võivad plaksust muutuda.

Ära hakka demagoogitsema ja keerutama.

Keerutama hakkasid siiski sina. Ühes oma esimestest postitustest väitsid, et mees kes seda või teist pole teinud 25.-30.eluaastaks, ei tee seda mitte iialgi hilisemas elus.
Nüüd 8 postitust hiljem siis tõdesid, et võivad ikka muutuda tõesti.

Please wait...
Näitan 7 postitust - vahemik 61 kuni 67 (kokku 67 )


Esileht Pereelu ja suhted Need, kes abielus/kooselus 20+ aastat