Teema: need kolm kaunist sõna

#3451792:

hakkasin siin mõtlema seoses selle tähtkuju teemaga, kus minu tähemärki peetakse külmaks inimeseks, et vist olen jah külm.

poisssõpru on mul olnud sellest ajas kui olin 12 aastane. nüüd 30 aastat hiljem ei meenu, et neile kellelegi kunagi oleksin siiralt öelnud, et “ma armastan sind” olen küll kohusetundest või meeleliigutusest öelnud “oled kallis” vms või kui mees on öelnud : “ma armastan sind” siis olen vastanud ” mina sind ka” või lihtsalt suudelnud.

armastanud olen ühe korra ja isegi sellele mehele ei öelnud ma seda, sest ei uskunud, et see suhe kuhugi viib.

lastega on teine asi – neid armastan nii sõnades kui tegudes.

kuidas teil? kas teil on lihtne tundeid tunda ja neid väljendada?

Ju sa ei taha suhteid luua. Ma armastan sind on ikka kõige ehtsam suhte loomise vahend. Ei aita siin triigitud/viigitud riided, hea söök ega koristatud tuba. Väljendatud tunded, sõnaliselt väljendatud tunded loovad sellise suhte, mis peab kaua vastu. Sest kui mingi jama, meenuvad just öeldud sõnad, mitte hästi valmistatud lõunasöök.

#3451963:

Ei oel sa midagi erakordselt külm inimene. Ja kui tähtkuju-kirjelduses oleks olnud, et oled so, siis kindlasti leiaksid oma elust näiteid ka selle õigustuseks.

Arvan, et oled tavaline post-sovieti inimene. Minagi sinuga samas paadis. Pole kunagi oma ema-isa kuulnud üksteisele ütlemas, et nad armastavad. Isa ei öelndus seda mulle isegi hiljem, kui mina talle seda ütlesin. Aga mudiugi tean, et isa mind armastab.

Ise õpetas mind armastust avaldama minu praegune abikaasa. See oli nii võimas ja vabastav tunne – ongi võimalik oma positiivseid tundeid niimoodi sõnades väljendada ja see teeb elu veelgi imelisemaks. Minu jaoks oli see tõeliselt terapeutiline neid sõnu välja öelda. Sel samal perioodil proovisingi isa peal… aga noh, ega vana eeslit enam ümber ei õpeta…

Soovitan kõigepealt proovida enda peal. Mine peegli ette, vaata endale sügavalt silma ja ütle: “Ma armastan sind”… see on väga-väga võimas!

Tal ei ole ju probleem, et öelda ei suuda. Ta on armastanud elu jooksul ainult üht meest. Kui sa ei armasta, siis ju ei ütle, et armastad. Või mõni lausa valetab sellist asja kaaslasele?

Neitsi tähtkujust naisena ma olen üsna kerge armuja. Maskeerin seda näiteks jääkülma käitumisega. Ma võin olla armunud ka mitmesse korraga. Ma ju ei lähe seda kõigile ütlema?! Samas ma olen ka üsna valiv ja igaüht ligi ei lase. Isegi vahel neid, kes meeldivad.

Loomulikult on mulle ka neid sõnu öeldud ja üsna hiljuti. Olin nii üllatunud, et lausa vihastasin. Välja näitasin seda vähe. Muidugi teine võib olla minusse armunud, aga valiku teen alati ise. Mulle üldse ei meeldi sellised tüübid, kes inimest ei tunnegi ja oma armastust kuulutavad või kiibitsevad. See mees tõmbas tagasi kui aru sai, et pole mõtet mulle jura ajada aga edasi piirab ikka. Näen kuidas mind vaatab kui kohtunud oleme. Ju siis on armunud. Miks, ma ei saa aru.

#3452458:

Neitsi tähtkujust naisena ma olen üsna kerge armuja. Maskeerin seda näiteks jääkülma käitumisega. Ma võin olla armunud ka mitmesse korraga. Ma ju ei lähe seda kõigile ütlema?!

Mis see armumine siia puutub? Armastusest on teema. Erinevad asjad ikka.

Kui armastan, vabalt võin öelda. Võin ka esimesena öelda. Võin 15 korda päevas öelda, kui nii tunnen. Enamasti muidugi nii päris ei lähe 🙂 Loomupoolest pole ma kitsi inimene, ka tunnetega tagatud sõnade osas. Niisama ei loobi ja kohusetundest vms pole kunagi öelnud.

Ei tunne, et see teeks mind haavatavamaks, kui teine pool teab, mida ma tunnen. Vastupidi. Kui ma selle välja ütlen, siis on ju meid juba kaks, kes peavad minu armastusega hakkama saama 🙂 ehk jagatud vastutus, kui lubate. Ei, mina ei karda selliseid asju.

Saangi nipsu vastu nina, nagu nooremana kord juhtus, mis siis ikka. Ega armastus pole häbiasi, armumine ka mitte. Ei oska ennast kuidagi halvasti tunda, et kättesaamatut ei mänginud. Paljud ei oskagi armastada, ma leian, et neile, kes seda oskavad, on see trump – soe süda sees. Miks mitte oma trumpkaarti siis näidata.