Esileht Ajaviite- ja muud jutud Need mõnusad Taani ja Rootsi sarjad

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 65 )

Teema: Need mõnusad Taani ja Rootsi sarjad

Postitas:
Kägu

Hetkel näitab ETV Taani “Perekonnakroonikat” ja Rootsi “On meie aeg”. Suvel ehk hakatakse uuest näitama “Rannahotelli”. Küll neid on mõnus vaadata. Sarjadel on sisu, inimesed on inimlikud oma heade ja halbade külgedega, ei üritata mingite ootamatute ebareaalseta sündmustega põnevust hoida. Ongi tavaline elu, argised sündmused.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

ainus häda, et “Perekonnakroonika” on iga päev. Lihtsalt ei jõua nii palju vaadata, ja salvestuste maht on niikuinii pidevalt piiri peal – vaatamist ootavad Durrelid, Emma, Victoria.

“Rannahotell” on absoluutne lemmik, olen 2x näinud ja vaataks veel. Mis on suvi ilma selleta!
Taanis vist ka näitlejaid napib, samad näod igal pool:)

Please wait...
Postitas:
Kägu

Aitäh, hea inimene! “Perekonnakroonika” leidsin iseseisvalt, aga “On meie aeg” jäi märkamata. Ma millegipärast ei saa ETV seriaalidele enamasti pihta. Hakkan nüüd järele vaatama.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Aitäh, hea inimene! “Perekonnakroonika” leidsin iseseisvalt, aga “On meie aeg” jäi märkamata. Ma millegipärast ei saa ETV seriaalidele enamasti pihta. Hakkan nüüd järele vaatama.

Mul oli just vastupidi. Vaatasin ükspäev seda Taani sarja ja kui eile otsima hakkasin, etnam ei leidnudki (pealkirja ka ei mäletanud).

Aga Seda 20 aasta tagust taani sarja mäletate? Matador või mis ta nimi oli…

Please wait...
Postitas:
Kägu

Aitäh, hea inimene! “Perekonnakroonika” leidsin iseseisvalt, aga “On meie aeg” jäi märkamata. Ma millegipärast ei saa ETV seriaalidele enamasti pihta. Hakkan nüüd järele vaatama.

Samad sõnad, ka mina ei olnud seda seriaali märganud :). Tänan!
Soome sarju vaataks ka rohkem, “Pulss” on millegipärast ainuke, mida meile näidatud on. Küllap neilgi on toredat.

Kui “Rannahotell” algab, andke palun teada, ma olen kuidagi suutnud nii elada, et polegi seda märganud 🙁

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ma selle “On meie aeg” kaks hooaega olen kahjuks juba Epic Drama pealt ära vaadanud. Üsna värskelt, nii et praegu ETV pealt uuesti vaadata ei taha.
See sari jooksis Epicu peal hiljuti nime “Restoran” all.
Hetkel vist ei näita seal enam, aga niimoodi jäi küll pooleli, et peaks nagu veel üks hooaeg, kolmas, lisaks tulema. Seda küll ootan väga.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ma ka vaatan. Algul imestasin, et Rannahotellist tuttav töösturiproua seal nii palju noorem. Vaatasin siis tegemisaastat, muidugi, Perekonnakroonika on ju vana sari. Aga las olla, see ei sega. Natuke on naljaks ja kipub veidi segadust tekitama, et kaks sarja, Perekonnakroonika ja On meie aeg on veidi sarnase süžeega. Tegevusaeg II MMS järel, perefirma … Natuke teeb kurvaks, kui mõtlen, kuidas okupeeritud Eestis meie vanemad ja vanavanemad 1950ndatel elasid nagu hoopis teisel ajal.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Aitäh, hea inimene! “Perekonnakroonika” leidsin iseseisvalt, aga “On meie aeg” jäi märkamata. Ma millegipärast ei saa ETV seriaalidele enamasti pihta. Hakkan nüüd järele vaatama.

Aga Seda 20 aasta tagust taani sarja mäletate? Matador või mis ta nimi oli…

“Monopol” eesti keeles. Üks mu lemmikuid läbi aegade.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Algul imestasin, et Rannahotellist tuttav töösturiproua seal nii palju noorem.

Lausa neli sama näitlejat Rannahotellist: kaupmeheproua Madsen (nüüd Ida), raadiot kuulav ametnik (nüüd insener), töösturiproua, kes oma meest muudkui “Otu! Otu!” hüüdis (nüüd sekretär) 🙂 ja hotelliomanik ka (Ida ema)…

Ma vananemist nägudelt eriti aru ei saagi, lihtsalt Ida on kehalt saledam kui proua Madsen.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kui “Rannahotell” algab, andke palun teada, ma olen kuidagi suutnud nii elada, et polegi seda märganud 🙁

Selle hooajad näidati kõik jutti alles eelmisel suvel.
Iga hooaeg käsitleb küll erinevat suve ja seega saab ilmselt nüüd ka lülituda vaatama, kui uus peaks algama, aga seal on iseenesest hea teada ka tegelaste varasemaid taustalugusid, et
paremini mõista.
Ühesõnaga, kui kordused peaks hakkama, vaata need ka ära 😉

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Algul imestasin, et Rannahotellist tuttav töösturiproua seal nii palju noorem.

Lausa neli sama näitlejat Rannahotellist: kaupmeheproua Madsen (nüüd Ida), raadiot kuulav ametnik (nüüd insener), töösturiproua, kes oma meest muudkui “Otu! Otu!” hüüdis (nüüd sekretär) 🙂 ja hotelliomanik ka (Ida ema)…

Ma vananemist nägudelt eriti aru ei saagi, lihtsalt Ida on kehalt saledam kui proua Madsen.

Pansionipidaja, kuhu Palle kolis, on Rannahotellis see karm proua, kes alguses oma pojaga hotellis käis ja hiljem koos õega.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Perekonnakroonika on ETV kunagi näidanud, nii 10a tagasi.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Pansionipidaja, kuhu Palle kolis, on Rannahotellis see karm proua, kes alguses oma pojaga hotellis käis ja hiljem koos õega.

Tegelikult vilksatas Perekonnakroonikast korraks läbi ka tulevane härra Madsen. No tema oli lausa poisike seal. Oli mingi stseen, kus oldi kõrtsis noortekambaga ja tulevasel härra Madsenil vist isegi sõnalist rolli polnud. Aga niipalju ikkagi näitas teda, et tundsin ta ära ja samas ka registreerisin, et see peab küll vana sari olema, Madseni osatäitja nii palju noorem. Siis läksingi internetti vaatama ja sain teada, et Perekonnakroonika 2003 tehtud.
Algul häiris, et Ida osatäitja seal algul esimestes osades selgelt vanem, kui 21, nagu Ida tegelaskuju algul on. Aga eks seda ole vaja, kui sari aastaid edasi liigub. Praeguseks peakski Ida ja tema näitleja vanus kattuma. Eks varsti peavad hakkama näitlejat juba vanemaks grimeerima.
Aga seda pansionipidajat, kes küllap ise oma kostiliste järele keelt nilpsas, ma küll Rannahotelli vanaprouas ära ei tundnud.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Pansionipidaja, kuhu Palle kolis, on Rannahotellis see karm proua, kes alguses oma pojaga hotellis käis ja hiljem koos õega.

Aga seda pansionipidajat, kes küllap ise oma kostiliste järele keelt nilpsas, ma küll Rannahotelli vanaprouas ära ei tundnud.

Ma pole veel selle osani jõudnud, kus Palle pansionisse läks, eks annan teada, kui ära vaatan, et kuidas tundus…

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Natuke teeb kurvaks, kui mõtlen, kuidas okupeeritud Eestis meie vanemad ja vanavanemad 1950ndatel elasid nagu hoopis teisel ajal.

Njah. Aga nüüd pole enam kellegi elu nii ilus ja selge kui tollal Skandinaavias. Neil vast isegi hullem kui meil.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Natuke teeb kurvaks, kui mõtlen, kuidas okupeeritud Eestis meie vanemad ja vanavanemad 1950ndatel elasid nagu hoopis teisel ajal.

Njah. Aga nüüd pole enam kellegi elu nii ilus ja selge kui tollal Skandinaavias. Neil vast isegi hullem kui meil.

Mis sa patrad. Vaatan “Perekonnakroonikat” ja mõtlen, et kui raske oli tol ajal (naiste) elu. Aborti teha ei saanud. Kui lapse said, siis pidid ta ära andma, sest üksikema elu oli mõeldamatu. Rikkamatel maine pärast, vaesematel veel ka selle pärast, et lasteaedasid polnud, kuhu laps selleks ajaks jätta, kui ise tööl olid.
Vaatan selle üksikema elu. Elab pisikeses korteris, toime tulemiseks pidi üürilise võtma. Töötab pikad päevad vabrikus, tehes pingelist tööd. Iga hetk võid töö kaotada ja uut tööd on väga raske leida. Lisaks talongid, toidunappus.
Sarjas “On meie aeg” on vaesus ja raske elu hästi näha Calle perekonda vaadates. Tema ema ja venda näitab küll harva, aga elatakse põhimõtteliselt köögis. Ema ja vend jagavad köögis voodit. Emal on harva tööd, töötab pesunaisena. Noored peavad ruttu täiskasvanuks saama, ruttu oma elu peale minema, et pere majanduslikku kitsikust leevendada.
Minu vanaema on umbes nende inimese kaasaegne, tema 20ndad eluaastad möödusid 1950ndatel. Polnud tema ja vanaisa elugi kerge, aga rõõmu ja lusti jagus loomulikult ka raskesse ja vaesesse ellu. Aga niimoodi ta enam elada ei tahaks ja on rahulolevam tänases päevas, tänase eluga.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Lisaks eelmisele, veel, et mäletate, kuidas “Rannahotell” algas? Fie tuli vaese pere tüdrukuna hotelli tööle ja sai sinna tänu oma heale välimusele. Hotelli omanik, see vanamees kes kohe esimesel hooajal põlved taevapoole keeras, takseeris ju Fie figuuri hoolega enne, kui palkas. Hotellitööst saadud rahaga toetas Fie isa ja nooremat õde. See sari näitas siiski eelkõige Taani rikkama kihi elu, vaesed elasid ikka viiekesi ühes toas ja pissipott oli kööginurgas, nagu vanasti Eestiski.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Vaatan “Perekonnakroonikat” ja mõtlen, et kui raske oli tol ajal (naiste) elu. Aborti teha ei saanud.

Oeh. Aborti teha ei saanud, nii raske elu oli.

Minu vanaema on umbes nende inimese kaasaegne, tema 20ndad eluaastad möödusid 1950ndatel. Polnud tema ja vanaisa elugi kerge, aga rõõmu ja lusti jagus loomulikult ka raskesse ja vaesesse ellu. Aga niimoodi ta enam elada ei tahaks ja on rahulolevam tänases päevas, tänase eluga.

Minu ema ja sinu vanaema on üheealised. Ma ei pidanud loomulikult majanduslikku seisukorda silmas, vaid kogu ühiskonna tervist. Tollal oli elu raske, aga ühiskond terve. Tänapäeval on elu kerge, aga ühiskond mürgine.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kas Eriku isa ei ole tema pärisisa või miks ta poja vastu nii alatu on?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Vaatan “Perekonnakroonikat” ja mõtlen, et kui raske oli tol ajal (naiste) elu. Aborti teha ei saanud.

Oeh. Aborti teha ei saanud, nii raske elu oli.

Minu vanaema on umbes nende inimese kaasaegne, tema 20ndad eluaastad möödusid 1950ndatel. Polnud tema ja vanaisa elugi kerge, aga rõõmu ja lusti jagus loomulikult ka raskesse ja vaesesse ellu. Aga niimoodi ta enam elada ei tahaks ja on rahulolevam tänases päevas, tänase eluga.

Minu ema ja sinu vanaema on üheealised. Ma ei pidanud loomulikult majanduslikku seisukorda silmas, vaid kogu ühiskonna tervist. Tollal oli elu raske, aga ühiskond terve. Tänapäeval on elu kerge, aga ühiskond mürgine.

Äkki täpsustasid, kuidas ühiskond terve oli? Tugevamad ja rikkamad said nõrgemaid ja vaesemaid paremini ära kasutada?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Tänapäeval on elu kerge, aga ühiskond mürgine.

Sa vist ei adu üldse, mida sa räägid, et stalinism ja küüditamine tegi terve ühiskonna?
Ja mina rääkisin Eestist, ENSVst, sinagi vist, või elas su ema Rootsis?

Please wait...
Postitas:
Kägu

Tänapäeval on elu kerge, aga ühiskond mürgine.

Sa vist ei adu üldse, mida sa räägid, et stalinism ja küüditamine tegi terve ühiskonna?

Ma ei teadnud, et stalinism ja küüditamine ka Taanis ja Rootsis toimusid?

Äkki täpsustasid, kuidas ühiskond terve oli? Tugevamad ja rikkamad said nõrgemaid ja vaesemaid paremini ära kasutada?

Elu oli loomulik. Suuremal osal inimestest polnud aega ega ressurssi, et ringi hoorata, seda tegid ainult jõukad (ja ringi hooramine pole mingi inimõigus, et selle õiguse laienemine tänapäeval kõigile ühiskonnaklassidele mingi areng oleks). Tehti tööd, et end ära elatada, mitte et ohjeldamatult tarbida. Inimesed oskasid teha süüa, üksteisega suhelda, peeti kinni teatud traditsioonidest (vanemate autoriteet, perekond on väärtus, mida ei lõhuta õnneotsingul) jne. Inimesed elasid oma kodumaal, võõramaalasi polnud nii palju. Mulle meeldib. Jah, nõus, mõnele meeldib tänane maailm rohkem, võrdsete õiguste ralli, meestepeks, absurdsed solvamissüüdistused, terrorism Skandinaavias jne. Mulle mitte.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

võrdsete õiguste ralli, meestepeks

Mis sa sellega mõtled? Et mehed peavad ka millegi eest vastutama hakkama, laste eest hoolitsema kasvõi rahaliselt, kas see on meestepeks? Ka tänasel päeval on neil palk suurem, rohkem õigusi, perekonna eest hoolitsema ei pea, võivad muretult uue naise juurde joosta, kõik kiidavad, milles väljendub see meestepeks? Viiekümnendatel pidi vähemalt mahajäetud naise eest hoolitsema, nüüd mitte, mis meeste jaoks halvemaks on läinud?

Please wait...
Postitas:
Kägu

võrdsete õiguste ralli, meestepeks

Mis sa sellega mõtled? Et mehed peavad ka millegi eest vastutama hakkama, laste eest hoolitsema kasvõi rahaliselt, kas see on meestepeks? Ka tänasel päeval on neil palk suurem, rohkem õigusi, perekonna eest hoolitsema ei pea, võivad muretult uue naise juurde joosta, kõik kiidavad, milles väljendub see meestepeks? Viiekümnendatel pidi vähemalt mahajäetud naise eest hoolitsema, nüüd mitte, mis meeste jaoks halvemaks on läinud?

Aga ma ütlengi, et siis olid asjad paigas. Kui mees sai raha rohkem, oli tal siiski kohustus naist ja lapsi ülal pidada, mees, kes seda ei teinud oli ühiskondlikult hukka mõistetud. Ja see osa, et “mehed peavad ka millegi eest vastutama hakkama” on mulle arusaamatu väide. Justkui mehed ei vastutanudki millegi eest. Sa sarju ikka vaatasid? Mida mehed seal muudkui tegid? Muretsesid rahaasjade pärast, nii hästi kui keegi oskas.

Aga ma ei soovi seda teemat keerata naiste õiguste teemaks.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ja mina rääkisin Eestist, ENSVst, sinagi vist, või elas su ema Rootsis?

Mina rääkisin sellest, et tollane nende filmide ühiskond mulle meeldis, praegune on sellega võrreldes mürgine. ENSV ei puutu kuidagi asjasse.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Justkui mehed ei vastutanudki millegi eest.

Ei vastutanud ju. Mees vastutas pere rahalise toimetuleku eest, aga see oli ka naiste suhtes bumerang. Naine võis tööl käia siis, kui see mehele sobis. Kas ei olnud mitte, et abielunaine võis tööl käia ainult mehe loal? Aga isegi kui ametlikult polnud sellist asja, siis praktikas ikka oli. Jõukamate perede tüdrukutele oli eneseteostus keelatud, või siis lubatud ainult avatud meeltega vanemate (isade) puhul. Võtame Sosi, kes võis natuke vabrikus kiibitseda, aga mida ta teha tohtis, otsustas isa. Veel hullem see “On meie aeg” Nina, keda sunnitakse kodunduskooli minema. Õige, ja Ida ju sunniti ka kodunduskooli, aga ta nihverdas sellest kõrvale ja seepärast oli isa ka väga pahane tema peale.
Nii et see, et mees vastutas pere maj olukorra eest, sobis ka ainult neile naistele, kes tahtsidki koduperenaised olla.
Aga kui vaatame isikliku elu poole, siis ei vastutanud ju mehed millegi eest. “Perekonnakroonikas” kui Sos jääb rasedaks, on lapse isa panus perverdist aborditegija kontakti andmine. “On meie aeg” on see restoranis töötav üksikema, tema lapse isast pole juttugi. Ema peab kõik üksi tegema, laps on algul hoiuperes (paralleel Lindgreniga, tema lugu oli ju ka umbes samal ajal?) ja hiljem peab töötav üksikema lapsehoidja palkama, et last enda juures hoida.
Majanduse poolelt veel, et Perekonnakroonika raadiovabrik asutati ju vist proua rikka isa antud kaasavaraga? Proual aga erilist sõnaõigust polnud, pidi kõrvalt vaatama, kuidas isa poega peedistab. Selles sarjas on isa käitumine pojaga minu meelest üle võlli keeratud, tundub uskumatu. Range võib ju olla, aga suisa poja vastu tegutseda ja poja firma meelega pankrotti ajada??

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Aga kui vaatame isikliku elu poole, siis ei vastutanud ju mehed millegi eest.

No ma ei nõustu. Juttu oli hinnangutest, ühiskondlikust arvamusest kui reguleerivast jõust – ja tollal oli selle jõud palju suurem. Tollal mees kartis nagu tuld seda va ühiskondlikku hukkamõistu – kui Sos oleks lärmi teinud, oleks ka mees vastutanud, st. maine kannatanud. Kuidas aga tänapäeval, kas mõni naisele tite teinud mees annab abordi jaoks raha (okei, see pole tasuline, aga no kas hoolitseb selle eest?) või põeb selle üle, mida teised arvavad, kui teada saavad, et kellelegi tite tegi? Vaevalt. Mees lihtsalt saadab naise pikalt ja räägib kõikjal, kuidas see lits valetab. Ja kedagi ei huvita.

Majanduse poolelt veel, et Perekonnakroonika raadiovabrik asutati ju vist proua rikka isa antud kaasavaraga? Proual aga erilist sõnaõigust polnud, pidi kõrvalt vaatama, kuidas isa poega peedistab.

Rootsi sarjas juhib ema küll restorani väga range käega ja vastuvaidlemist mitte sallivalt. Pakun, et see sõltus ka tollal lihtsalt isiksusest – nagu ka praegu. Jah, tollal ehk naised tahtsid vähem juhtida, sest polnud haridust ja polnud kombeks – aga keelatud see ka polnud.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Tänapäeval on elu kerge, aga ühiskond mürgine.

Sa vist ei adu üldse, mida sa räägid, et stalinism ja küüditamine tegi terve ühiskonna?

Ma ei teadnud, et stalinism ja küüditamine ka Taanis ja Rootsis toimusid?

Äkki täpsustasid, kuidas ühiskond terve oli? Tugevamad ja rikkamad said nõrgemaid ja vaesemaid paremini ära kasutada?

Elu oli loomulik. Suuremal osal inimestest polnud aega ega ressurssi, et ringi hoorata, seda tegid ainult jõukad (ja ringi hooramine pole mingi inimõigus, et selle õiguse laienemine tänapäeval kõigile ühiskonnaklassidele mingi areng oleks). Tehti tööd, et end ära elatada, mitte et ohjeldamatult tarbida. Inimesed oskasid teha süüa, üksteisega suhelda, peeti kinni teatud traditsioonidest (vanemate autoriteet, perekond on väärtus, mida ei lõhuta õnneotsingul) jne. Inimesed elasid oma kodumaal, võõramaalasi polnud nii palju. Mulle meeldib. Jah, nõus, mõnele meeldib tänane maailm rohkem, võrdsete õiguste ralli, meestepeks, absurdsed solvamissüüdistused, terrorism Skandinaavias jne. Mulle mitte.

Hooramise koha pealt pole üldse nõus. Mehed on alati oma tahtmist saanud. Kas raha eest, meelituste või jõuga. Tagajärjed on naiste kanda olnud. Sa ju ometi ei arva, et inimesed on kunagi kõlbelisemad olnud? Truumad? Tehti salaja või avaliku saladusena ja kannatajaks olid sel ajal alati naised.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Sa ju ometi ei arva, et inimesed on kunagi kõlbelisemad olnud?

Arvan küll. Ei, mitte truumad, aga esiteks oli hooramiseks vähem aega, energiat ja võimalust, nagu ütlesin, teiseks oli hirm jumala (päris ammu) ja ühiskondliku arvamuse (vähem ammu) ees.
Petmine tekib muuhulgas igavusest – tollal polnud aega igavusel tekkida, elu oli nii raske ja tööd nii palju. Uhasid tööd teha, tuikusid koju, sõid, mida oli, rääkisid natuke lastega ja kukkusid magama.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Sa ju ometi ei arva, et inimesed on kunagi kõlbelisemad olnud?

Arvan küll. Ei, mitte truumad, aga esiteks oli hooramiseks vähem aega, energiat ja võimalust, nagu ütlesin, teiseks oli hirm jumala (päris ammu) ja ühiskondliku arvamuse (vähem ammu) ees.

Petmine tekib muuhulgas igavusest – tollal polnud aega igavusel tekkida, elu oli nii raske ja tööd nii palju.

Väga naiivne seisukoht. ALATI on hooratud, hoolimata jumalakartusest ja häbissejäämise hirmust.

See on nagu Itaalia maffia suhe kirikuga– pärast kellegi naha löömist läheb mefiosnik kirikusse, pihib natuke ja tuleb sealt välja nagu õige mees kunagi. Hooramisega on sama lugu, korraks kahetseti pattu, aga homme lasti samamoodi edasi.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 65 )


Esileht Ajaviite- ja muud jutud Need mõnusad Taani ja Rootsi sarjad