Kolmandal elukuul algas see nali meil pihta, et ainult kiikuvas kookonis jäi magama, kuskil 3-4 kuud vist äkki kestis, siis võtsin end kokku ja nö võõrutasin ära. Alguses kõndisin, laps süles, mööda tuba, äiutasin-kiigutasin, siis hakkasin vaikselt üha vaiksemalt liigutama teda ja ennast, mingi hetk proovisin siis voodi peal istudes teda süles äiutada, siis tuli korra vahele veel see periood, et ta jäi minu kõrval suures voodis magama, lõpuks hakkasin talle oma voodis ise magama jäämist õpetama, alguses kummardusin voodi kohale, siis seisin voodi kõrval, siis paar nädalat harjutasime nii, et ma olin voodist kaugemal, aga siiski nähtavas kohas jne. Iga uue etapiga harjumiseks jätsin paar-kolm nädalat. Nüüd juba mitu kuud asi nii käinud, et ma räägin unesõnad ära, teeme oma unemusid, tõstan lapse voodisse (vahel ronib ise), ütleme kõige lõppu tsauki, viskan suurde voodisse pikali ja tavaliselt magan ise enne, kui preili magama jääb.