Teema: Neile, kellel 30+ tütar on üksik

#3617893:

Olen küll venna puhul mures, on ilu suhtes väga valiv, arvestamata, et ta ise ei anna targa mehe mõõtu välja.

Mõne naistuttava puhul näen küll, miks ollakse üksi- iseloom on preilil selline, et anna kannatust.

Ehk ikka tuleb õnn õuele neilegi.

Enda kohale ei kujutaks, ette et 35selt saaks esimest last, ei tahaks juba esimese lapsega olla riskigrupirase, 2. ja 3. rääkimata-40selt.

on siis parem kui su vend teeb suvalisele Marile paar last ja hiljem maksab neile elatist poole palga ulatuses?Mina olen küll oma mõlemale pojale selgeks teinud ,et kui pole tõesti kindel,kasuta kummi.

#3618019:

oleks mures küll, mõlemal juhul.

Miks? Kas on kohustus kellegagi koos elada? Tule 21.sajandisse, mammi!

Just taasvaatsin filmi “Regina”.
Ühesõnaga vahet ei ole, mis vahenditega ja kellega, peaasi, et mees ja lapsed oleksid. Õudne, ma mõtlen, aga toona ja maapiirkonnas ilmselt norm. Praegusel ajal vanemal muretseda, et ta 30-aastane on üksik, on mu meelest veider.

Mul on paar naiskolleegi, kes on 30+ ja üksikud. Kõik nad on tunnistanud, et karjääri on tehtud piisavalt, nüüd on aeg keskenduda perele. Kuid mida pole, on elukaaslane, sest tööle keskendumine on suhted pekki keeranud.

#3647322:

Mul on paar naiskolleegi, kes on 30+ ja üksikud. Kõik nad on tunnistanud, et karjääri on tehtud piisavalt, nüüd on aeg keskenduda perele. Kuid mida pole, on elukaaslane, sest tööle keskendumine on suhted pekki keeranud.

Pole tõsi, et töö. Lihtsalt enesehinnang on tõusnud, suvajorssi enam ei taha. Seksi osas on vibraator ja valehäbi. Ja vaimuhiiglasteni, kellega naisel ja lastel on päriselt ka huvitav, ise ei küüni, sest eesmärk oli karjäär, aga mitte midagi hingele. Keda siis võtta? Polegi kedagi.

#3647322:

Mul on paar naiskolleegi, kes on 30+ ja üksikud. Kõik nad on tunnistanud, et karjääri on tehtud piisavalt, nüüd on aeg keskenduda perele. Kuid mida pole, on elukaaslane, sest tööle keskendumine on suhted pekki keeranud.

Kummaline, et mehed võivad karjääri teha ja nende suhted peavad sellele vastu.

Äkki on ikka viga tossikestes, kes ei pea ise vastu suhtes, kus nad peavad pesumasina üles leidma ja lisaks kepile pakkuma ka huvitavat vestlust.

#3647441:

Mul on paar naiskolleegi, kes on 30+ ja üksikud. Kõik nad on tunnistanud, et karjääri on tehtud piisavalt, nüüd on aeg keskenduda perele. Kuid mida pole, on elukaaslane, sest tööle keskendumine on suhted pekki keeranud.

Ja palun, siin teile üks põhjus, miks abielluda armastatud ja sünnitada noorena, 20. eluaastate alguses. Saab 24-25sena tööle asuda ja pere on juba olemas. Siis ei pea laste sünnitamiseks karjääri katkestama ega keskea lävel 35. eluaasta paiku hakkama meeleheitlikult mingitKI meest otsima, et “noort” peret luua. Siis ei pea 45-aastasena püüdma oma katkenud karjääri kuidagigi taastada ja mingitki tööd leida.

#3647523:

palun too näiteid tänastest alla 35aastastest naistest, kes on pärast 20-25selt 2-3 lapse saamist edukat karjääri teinud eestis.

Tänapäeval neid ei olegi, kes praegu oleksid 35 ja edukat karjääri teinud pärast laste sündi. Peaaegu. Ei tule pähe. Ega ma iga ärinaise või muidu eduka inimese laste arvu tea ka. Ega ka mitte kõiki edukaid naisi 🙂

Nendele viidates ma just kirjutasingi. Võiks vaadata veidi tagasi, sellele ajale, kui veel viitsiti mõelda ja tehti olulised asjad enne – esmalt haridus, perekond ja lapsed, mähkmed, magamata ööd noorena, siis seejärel karjäär, lapselapsed. 45-aastasena oled abikaasaga suurte laste vanemad, parimad aastad algavad jne. Oled veel piisavalt noor, et nautida oma abikaasat. Lapselapsi. Tehtud karjääri. Surmani aega küll – karjäär ja raha juba on, lapsed suured, võimalusi ja aega reisida ja maailma avastada.

Mitte et esmalt haridus, karjäär, karjäär, karjäär, raha, esimesed hallid juuksed, (paanilised) meheotsingud, karjäär, meheotsingud, mees, maja, veel raha, Türgi ja Tai reisid, lugemisprillid, laps, karjäärikatkestus, kesk-keskiga, laps, mähkmed, raske tööd leida, pension, aiamaa, surm.

Aga natuke vanemasse aega, inimeste juurde, kes pole praegu 35 vaid seal 45-55.

Terve kuhi minu klassikaasi oli loomulikult 35. eluaastaks kahe-kolme lapse emad ja tunnustatud teadlased või arstid. Õppejõud. On purunenud ka mõned abielud, aga selle eest ei hoia ka 36-aastaselt sünnitamine.

Ja mina ka. Ma ei tea küll, mis on sinu jaoks edukuse mõõdupuu. Ülikooli ajal sain kaks last ja ühe vahetult pärast. Kui silmas pidada edukuse all rahulolu eluga ja tööga pluss materiaalset üle keskmise kindlustatust ja head ametialast positsiooni, siis jah, olen edukas. Rikas küll pole. Mees ka sama.

Kui sa edukuse all pidasid silmas aga tuntust, kuulsust, siis seda ma pole. Küll aga karjakaupa 50+ näitlejannasid jt.

Sorri, aga see kiusupunn siin sai oma lapsed sünnitada teise riigikorra ajal. Riigikorra ajal, kui naised said 55selt pensionile ja pärast seda hoidsid lapsi. Ajal, kui ülikoolis käimise eest maksti sisuliselt peale ja hea õppeedukuse eest sai toidu ka tasuta. Ajal, kui äsjasünnitanud naine sai peale sünnitust 10 päeva haiglas puhata. Ajal, kui kõik olidki ühtemoodi vaesed, nii et polnud ka väga mõtet üritada tööd teha.

Ma tean täpselt ühte naist, kes on suutnud 20ndate alguses saada lapsi JA teha karjääri kaasajal. Ja tema on ilma unevajaduseta imelaps.

Põle mõtet võrrelda võrdlematut. Tore on muidugi ennast eriliseks pidada. Oled kindlasti seesama, kes lubas ilma meditsiinisüsteemita 80seks elada.

#3647614:

Sorri, aga see kiusupunn siin sai oma lapsed sünnitada teise riigikorra ajal. Riigikorra ajal, kui naised said 55selt pensionile ja pärast seda hoidsid lapsi. Ajal, kui ülikoolis käimise eest maksti sisuliselt peale ja hea õppeedukuse eest sai toidu ka tasuta. Ajal, kui äsjasünnitanud naine sai peale sünnitust 10 päeva haiglas puhata. Ajal, kui kõik olidki ühtemoodi vaesed, nii et polnud ka väga mõtet üritada tööd teha.

Ah ära plära 🙂 Minu lapsi hoiti samamoodi kui nüüd minu lapselapsi. Mees. Harva vanaema. Sageli palgatud lapsehoidja. Mõnikord sõbranna. Mõnikord oli loengus kaasas.

Mina ei ole kiusupunn. Räägin oma arvamust ja kogemust ja kui see sulle ei meeldi, lase aga omamoodi edasi. Ega ma siin korraldusi ei jaga, lihtsalt arvamusi.

Meil on peres kolm tütart, kellest kahel on omad lapsed saadud 19-24 eluaasta vahel. Kokku 6 (4+2) Ei jäänud ülikoolid läbimata ja said lapsed hoitud. Mehed ju on ka olemas. Karjäär edeneb, seda pole vaja katkestada.
Teoretiseerima, kas parem on esimesse klassi minna 29 või 46 aastase ema käekõrval, ma ei hakka, ei oma seda viimast kogemust.

#3647689:

#3647481:

Meestel pole valikut. Mehe raha – pere jaoks, naise raha – naise jaoks.

Mis sajandis sa elad? Mei ekodus näiteks on nii, et minu raha läheb perele, mehe raha koguneb kusagile. Abielus pole, seega lahkuminekul jääb kõik ülejääk mehele. Tänapäeval ei kehti enam ammu need stereotüübid, et mees on pere ülalpidaja.

Sellised stereotüüpe samas ei peaks ka enam olema, et mees peab igal juhul olemas olema, isegi siis, kui ainult naise arvel hõlbuelu elab.

#3647689:

#3647481:

Meestel pole valikut. Mehe raha – pere jaoks, naise raha – naise jaoks.

Mis sajandis sa elad? Mei ekodus näiteks on nii, et minu raha läheb perele, mehe raha koguneb kusagile. Abielus pole, seega lahkuminekul jääb kõik ülejääk mehele. Tänapäeval ei kehti enam ammu need stereotüübid, et mees on pere ülalpidaja.

Et siis pead oma meest üleval?