Algselt oli meil pikka aega see esimene variant, kui teine pilt hakkas aina sagenema, komandeerisime võrekasse tagasi:D
Praegu vahel jääb minu kõrval magama, siis esineb ka meil seda esimese pildi mõnu, sellistel kordadel kohe ei raatsi kõrvalt ära minnagi – nii armas, kui niimoodi mõnusalt nina all mul nohiseb:)