Esileht Ajaviite- ja muud jutud neitsipõlve viimased tunnid

Näitan 30 postitust - vahemik 91 kuni 120 (kokku 139 )

Teema: neitsipõlve viimased tunnid

Postitas:
Kägu

Kunagi see miks-Teele-Tootsile-läks teema juba oli.
Kui filmi vaadata, siis ei teki muidugi küsimustki, miks – lobeda jutuga, nägus, ilma näinud, alfa ikkagi. “Sügise” film läheb veel eriti loominguliselt allikast lahku.
Raamatust seevastu jääb mulje, et Teele läks Tootsile puhtalt põikpäisusest, hasardist… Tootsil läks pikemalt, enne kui prassimine ära tüütas ja kodutalus toimetama hakkas. Siis rühmas ikka tööd teha ja uuendada ka (ja põhimõtte pärast Teelet eirata). Mina ei mõtleks siia nii palju “viimase taksi” jms teemat juurde. “Neitsipõlve viimased tunnid” – pigem Teele ei mõelnud nii kaugele ja siis äkki olidki pulmad ja pulmaöö ukse ees…

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Eks pean kasutama sõnu, millest nad aru saavad, ja nende teguviisi ei saa ka kuidagi peenemalt nimetada. Nimetangi seda õige nimega, mis see on – mölisemine ja kraaksumine. Sina võid kasutada peent kantseliiti selle kohta kui tahad.

Samuti on teil endil puudlik funktsionaalne lugemisoskus – jätkuvalt panete mulle süüks asju, mida ma EI tee ja korduvalt ütlengi, et ei tee – ja igas uues postituses tulete te jälle sama joruga välja. Mingi lollaka kinnismõtte oma ajusopist välja haudunud, millel pole minu tekstiga midagi ühist, ja nüüd siis ekspluateerite mehemoodi seda.

Ja loomulikult kirjutan ma modedele, sest see, mis te teete, liigitub netikiusamiseks. Ei, mina ei hakka enesetappu sooritama ega Kägu panema, lihtsalt selleks, et teile meele järele olla, aga teie ise rikute pidevalt siinseid reegleid ja kui mina siis vastu hakkan, olen justkui ise see peapaha. Siin võivad kõik arvamust avaldada ja kirjutada, ei ole teil selleks suuremaid õigusi kui minul.

Mis te siis virisete, kui ma teid vastu hammustan. Kes tuult külvab, see tormi lõikab ja küllap tuleb teilegi oinapäev kätte.

Kuule, rahune maha. Ma isegi mõistan sind, sul on siin mingi ihukiusaja, kes sind vihkab ja iga asja kallal norib. Mina see ei ole, kinnitan. See teine sinuga vaidleja ka vaevalt, sest ka tema räägib sellest, mida sina räägid, mitte sellest, kes sina oled. (Selle vastu patustanud mina siin rohkemgi.)

Mida mina, ja ilmselt ka tema, taotleme, on, et sa laimaks vanu eestlasi ja vanu rahvaid üldse. Mida sa teed, itsitades mõnusalt, et küllap seal põõsas ikka midagi tehti ja küll see Teele ikka … Ja see on haiglane soovmõtlemine, ega need väidetavad teadlased ka siin ei aita.

Sul on foorumis ka palju austajaid, kes su lugemust imetlevad ja sulle suhu vahivad, eriti kui sealt tuleb midagi neile meelepärast ehk rikutut. Sellepärast võitlen. Sinu vastu pole mul midagi, olen sulle sageli tunnustavaid sõnu öelnud ja sulle plusse pannud.

Katsu mitte kitul käia, kui väitluses vastu ei saa, see ei ole väärikas. Ilusat päeva!

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 35 korda. Täpsemalt
Postitas:
kitah

Mina ka väänasin meelega. Ja teie võite olla küll omast arust mihklid mulle kohta kätte näitama, kuid tegelikult see mind kuidagi viluks ei löö. Teenite muudkui iseendile karmat, kamp viletsaid koolikiusajaid, nagu te olete. Kahju kohe, et “hukka lähevad head humalad”, kuigi jah, lubatagu mul nende headuses algusest peale kahelda 🙂

Please wait...
Postitas:
Kägu

Samuti on teil endil puudlik funktsionaalne lugemisoskus – jätkuvalt panete mulle süüks asju, mida ma EI tee ja korduvalt ütlengi, et ei tee – ja igas uues postituses tulete te jälle sama joruga välja.

Oot oot, nüüd läheb juba loogikaosakonnast su enda jutt välja – MIDA ma olen oma kolmes postis alusetult süüks pannud?
V.a. kitumine, mida igaühel näha on ja mis ei ole ei alusetu ega süüdistamine.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mida mina, ja ilmselt ka tema, taotleme, on, et sa laimaks vanu eestlasi ja vanu rahvaid üldse. Mida sa teed, itsitades mõnusalt, et küllap seal põõsas ikka midagi tehti ja küll see Teele ikka … Ja see on haiglane soovmõtlemine, ega need väidetavad teadlased ka siin ei aita.

Katsu mitte kitul käia, kui väitluses vastu ei saa, see ei ole väärikas. Ilusat päeva!

Kas sa saad ükskord aru, et see ei ole laim, kui ma osundan ametlikult ilmunud teksti. Miks sa poogid mulle külge mingeid itsitamisi, mind jumala eest ei koti, mida nad seal põõsas või põõsa taga tegid või ei teinud. Virpli eided olid need, kes Teelet kahtlustasid, mitte mina. Mis krdi haiglane soovmõtlemine, tule ansip appi!!

kui sinu arvates ahistajatest ja ebakorrektselt, solvavalt, vaenuõhutavalt ja muidu sigaduslikult käituvatest tegelastest teatamine on kitul käimine, siis selle loogika järgi peaks eesti politsei üldse oma poe kinni panema, sest mis need ahistatud, vägistatud ja petetud aina käivad seal kitul. lasku end pealegi ära tappa ja muidu ahistada, vastu ka ei tohi lüüa, eksole. väegade tore mõtlemine ikka.
ja siis imestatakse, et nädsa kuidas see noor neiu end ikka ära tappis, et perekool viis ta nii kaugele. nagu ütlesin, mina seda ei kavatse, aga see ei tee teie käitumist vähem nõmedaks.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mina ka väänasin meelega. Ja teie võite olla küll omast arust mihklid mulle kohta kätte näitama, kuid tegelikult see mind kuidagi viluks ei löö. Teenite muudkui iseendile karmat, kamp viletsaid koolikiusajaid, nagu te olete. Kahju kohe, et “hukka lähevad head humalad”, kuigi jah, lubatagu mul nende headuses algusest peale kahelda 🙂

Pole vist kuigi hea oma rohtu maitsta, kitah?
Kõnele sellest, kuidas sina mitmeid tegelasi kiusanud oled.
Tuletan sulle meelde mõne kasutaja suhtes öeldud väljendeid:
mis sa oled juba hommikul vara purjus või? Pole ammu keppi saanud? mis v*tuviha sul küll peal on? kaua võib oma surnud vanemat taga nutta? Äkki peaksid hakkama rahustit võtma? kuidas sa saad küll see ja see olla, kui sa kirjutadagi ei mõista? Ähh, kujutab siin endale ette, et on kassiülikooli magistri saanud? kas sa oma lapsi ka sedasi õpetad?
Kuidas sa seda noort tüdrukut mõnitasid? Mäletad?
Ei tule meelde – minule tulevad.
Nüüd ongi sul valida – kas hakkad anonüümseks ja siis targutad või oled oma nime all edasi ja ALATI käib keegi kägu sinu teemades ja ärgitab vihale.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 21 korda. Täpsemalt
Postitas:
kitah

Kuidas sa seda noort tüdrukut mõnitasid? Mäletad?

Missugust noort tüdrukut? Kui sa mõtled seda, kes enesetapu tegi, siis tuletan meelde, et mina olin üks vähestest, kes teda justnimelt kaitses käokarja vastu.

Ja väida veel, et sa pole Piibuga naine – ilmselt sul kõik kopitud. aga ka mul on ühtteist kopitud ja sina ise oled kasutanud siin nii samu sõnu kui kõike muud kordades rohkem. Selle jätad sa aga ilusti ütlemata, eksole.
Kõik ülejäänu on puhas inkriminatsioon. Pealegi, sa ise lubasid, et jätad mu rahule, miks sa siis oma lubadust ei pea?

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kuidas sa seda noort tüdrukut mõnitasid? Mäletad?

Missugust noort tüdrukut? Kui sa mõtled seda, kes enesetapu tegi, siis tuletan meelde, et mina olin üks vähestest, kes teda justnimelt kaitses käokarja vastu.

Ja väida veel, et sa pole Piibuga naine – ilmselt sul kõik kopitud. aga ka mul on ühtteist kopitud ja sina ise oled kasutanud siin nii samu sõnu kui kõike muud kordades rohkem. Selle jätad sa aga ilusti ütlemata, eksole.

Kõik ülejäänu on puhas inkriminatsioon. Pealegi, sa ise lubasid, et jätad mu rahule, miks sa siis oma lubadust ei pea?

Siple, siple. Muig.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 21 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mina imetlen Raja Teele käitumist. Ise armastas ühte meest, kuid läks naiseks teisele mehele. Süütuna! Kas mõni tänapäeva naine oleks valmis selliks ohverduseks, traditsioonilise perekonna nimel? Kas üldse julgete meenutada uhkusega enda neitsipõlve viimaseid tunde?

Ma absoluutselt ei mäleta, mida ma tegin oma neitsipõlve viimastel tundidel. Ainus, mida ma tean, et olime megaarmunud. Sama mehega, kellele süütuse kaotsin, ametlikult abiellusin alles 15 aastat hiljem pärast pikka ühist kooselu ja ühiselt teismelisteks kasvatatud lapsi ja meil on armastav ja tore perekond siiani. Kus on probleem? Loomulikult on traditsiooniline perekond ainus õige perekond, aga see millal selles peres keegi süütuse kaotab, pole absoluutsel oluline ega asjaga seotud.

Please wait...
Postitas:
kitah

Siple, siple. Muig.

mõelda vaid, kui vähe on inimesele õnneks vaja. kujutab midagi ette ja juba on häppi.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Vaatasin pisut sellele sõnale neitsi otsa ja vast ei saagi sõna nii otseselt võtta, sest neitsi sõnatüvega on seotud ka sõna neid ning see viitab lihtsalt noorele abiellumata naisele.
Vahest Teele ikkagi mõtles oma abiellumiseelset staatust?
Ega hästi sellele abielueelsele seksile ikkagi ei vaadatud, aga seda võttis maarahvas ikkagi loomulikult, et järgnes pulmaöö ja magati ühel asemel.
Sven Delblanci “Samueli raamatu” peategelane naib noore neiu ning esialgu elatakse abikaasa juures, seal veedetakse pulmaöögi ning hommikul, kui noored oma abielusängis ärkavad, siis toob ema kandiku voodisse ega lase piinlikkustundest ennast heidutada – kirjanik on öelnud umbes sedasi, et see on ju asjade loomulik käik, eriti kui nüüd ollakse abielurahvas.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 21 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

No lapsega tüdruk ei olnudki väga jube, st maakohas, sest see andis signaali, et tüdruk on sigimisvõimeline ja see oli oluline. Linnas muidugi iseasi, seal inimesed tihedamalt ja rohkem aega lõksutada ja kaasinimesi arvustada, ja laps oli ka pigem tülinaks ja liigseks toidutarbijaks. Kuna maal aga oli tallu töökäsi vaja ja lapsi väiksena ka palju suri, siis küll see üks laps, eriti kui ta oli poiss, kuigi ehk mitte enda oma, siis teenis ta oma tööga oma toidu tasa.

Mis ajast sina küll räägid. Võib-olla enne ristiusku oli vallaslaps aktsepteeritav kui tubli sigimisvõime tunnus, hilisemal ajal loeti “värdjalapsi” koos “eksinud” emade nimedega noomitussõnade saatel kirikukantslist maha. Isasid seal ei nimetatud – mis meeste vastutusse puutub. Isatu laps oli eriti maakohas ikka suur häbi, mis need tüdrukud muidu linalikku läksid või ojasse hüppasid. Ja küla suhtumine isadusse oli pigem möönev, teati, kes on selle või teise vallaslapse isa, aga suurt numbrit sellest ei tehtud, vastutaja ja hukkamõistetav oli ema. Mäletad “Kõrboja peremehes” Eevi sõnu: “Enne kõik muu, kui see elu siin. Igaüks ütleb, igaüks haugub, endal nina alles tatine peas, aga juba suu nina all.” Soovitan sul lugeda ka Ristikivi elulugu ja Redik Soare “Esimesilt päevilt”, sealt saab aimu, mis oli vallaslapse ja tema ema elu külakohas. Linnas oli ehk kergem, seal inimesi igasuguseid ja oli lihtsam hulga sisse ära kaduda.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Loomulikult mõeldi neitsi- ehk neiupõlve ehk vallalisepõlve!
Ja Teele täpne lause oli “kust sa tead, et need mu neitsipõlve JUST viimased tunnid on?” ehk see “just” õiges kohas annab rõhu viimastele (st et neitsipõlv võib jätkuda, kui ta Tootsiga ei abiellu homme, Teele oli põikpäine ja iseteadlik, oleks selle tembuga hakkama saanud küll, et veel viimasel hetkel pulmad ära jätta), mitte muule.
Teele oli tahtekindel naine ja kui see, keda tema tahtis, teda ei tahtnud (ei olnuks ju Arnost ka mingit talupidajat-peremeest-koduväid), siis tuli ümber otsustada ja omale uus mees valida.

Please wait...
Postitas:
Kägu

“Vaeste Patuste Alevis” on ju mu meelest Lüüne Katrini esimene laps (see poeg, kes kinni istub?) teise mehe oma mu mälu järgi ja vanamees ju heidab korra naisele seda ettegi – solgitud plika vms sõna oli.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 21 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kuidas sa seda noort tüdrukut mõnitasid? Mäletad?

Missugust noort tüdrukut? Kui sa mõtled seda, kes enesetapu tegi, siis tuletan meelde, et mina olin üks vähestest, kes teda justnimelt kaitses käokarja vastu.

Ja väida veel, et sa pole Piibuga naine – ilmselt sul kõik kopitud. aga ka mul on ühtteist kopitud ja sina ise oled kasutanud siin nii samu sõnu kui kõike muud kordades rohkem. Selle jätad sa aga ilusti ütlemata, eksole.

Kõik ülejäänu on puhas inkriminatsioon. Pealegi, sa ise lubasid, et jätad mu rahule, miks sa siis oma lubadust ei pea?

Siple, siple. Muig.

Hehee, ongi Piibukas – “muig” reetis.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kuidas sa seda noort tüdrukut mõnitasid? Mäletad?

Missugust noort tüdrukut? Kui sa mõtled seda, kes enesetapu tegi, siis tuletan meelde, et mina olin üks vähestest, kes teda justnimelt kaitses käokarja vastu.

Ja väida veel, et sa pole Piibuga naine – ilmselt sul kõik kopitud. aga ka mul on ühtteist kopitud ja sina ise oled kasutanud siin nii samu sõnu kui kõike muud kordades rohkem. Selle jätad sa aga ilusti ütlemata, eksole.

Kõik ülejäänu on puhas inkriminatsioon. Pealegi, sa ise lubasid, et jätad mu rahule, miks sa siis oma lubadust ei pea?

Siple, siple. Muig.

Hehee, ongi Piibukas – “muig” reetis.

kindlasti on piibukas ainuke, kes seda sõna kasutab. Muig.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 21 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Virpli eided olid need, kes Teelet kahtlustasid, mitte mina.

Kummad siis olid, Virpli eided või teadlased ja filosoofid? Aga hea küll, hea küll. Tegelikult sa meeldid mulle päris hästi, Kitah. Ainult hädalda vähem. Hakka käoks, on endal rahulikum. Kui sul piibukaga sõda on, siis mina olen sinu poolt, võid minuga arvestada.

Missugust noort tüdrukut? Kui sa mõtled seda, kes enesetapu tegi, siis tuletan meelde, et mina olin üks vähestest, kes teda justnimelt kaitses käokarja vastu.

Kui sa seda tegid, siis tubli. Mina ka ei salli laimu ja valetamist. Saada see piibukas kukele ja viska käega – las minna!

Vaatasin pisut sellele sõnale neitsi otsa ja vast ei saagi sõna nii otseselt võtta, sest neitsi sõnatüvega on seotud ka sõna neid ning see viitab lihtsalt noorele abiellumata naisele.

Vahest Teele ikkagi mõtles oma abiellumiseelset staatust?

Ega hästi sellele abielueelsele seksile ikkagi ei vaadatud, aga seda võttis maarahvas ikkagi loomulikult, et järgnes pulmaöö ja magati ühel asemel.

Sven Delblanci “Samueli raamatu” peategelane naib noore neiu ning esialgu elatakse abikaasa juures, seal veedetakse pulmaöögi ning hommikul, kui noored oma abielusängis ärkavad, siis toob ema kandiku voodisse ega lase piinlikkustundest ennast heidutada – kirjanik on öelnud umbes sedasi, et see on ju asjade loomulik käik, eriti kui nüüd ollakse abielurahvas.

Aga kulla inimene, noor abiellumata naine oligi vaikimisi neitsi. Sellest see sünonüümsus, mis juba ise näitab ära, mis suhtumine oli. Miks sa pulmaööst räägid, sellest ma üldse aru ei saa? Pulmaöö oligi ühes sängis magamiseks ja igati auväärne.
Üldse, ma ei tea, mõtlemine on ikka nii segi keeratud inimestel.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 35 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ma olen päri Kitah-iga, et mingil ajal oli laps naisele vooruseks, mitte häbiks. Aga see oli enne ristiusu sissetoomist, ristiusk oli see, mis hakkas inimese ja naise keha häbistama ja sundis kõik peitu. Enne ristiusku kasvatati lapsi ühiselt, laps oli naisele märk viljakusest. Naise üks ehe oli tupes nuga ja olen ka lugenud, et millisel tüdrukul oli rohkem nuge, see oli nn tehtud naine. Meees kinkis naisele noa, kas nüüd peale vahekorda, seda ei mäleta, ei ole ajaloolane.

Täielik jama!

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 35 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

No lapsega tüdruk ei olnudki väga jube, st maakohas, sest see andis signaali, et tüdruk on sigimisvõimeline ja see oli oluline. Linnas muidugi iseasi, seal inimesed tihedamalt ja rohkem aega lõksutada ja kaasinimesi arvustada, ja laps oli ka pigem tülinaks ja liigseks toidutarbijaks. Kuna maal aga oli tallu töökäsi vaja ja lapsi väiksena ka palju suri, siis küll see üks laps, eriti kui ta oli poiss, kuigi ehk mitte enda oma, siis teenis ta oma tööga oma toidu tasa.

Mis ajast sina küll räägid. Võib-olla enne ristiusku oli vallaslaps aktsepteeritav kui tubli sigimisvõime tunnus, hilisemal ajal loeti “värdjalapsi” koos “eksinud” emade nimedega noomitussõnade saatel kirikukantslist maha. Isasid seal ei nimetatud – mis meeste vastutusse puutub. Isatu laps oli eriti maakohas ikka suur häbi, mis need tüdrukud muidu linalikku läksid või ojasse hüppasid. Ja küla suhtumine isadusse oli pigem möönev, teati, kes on selle või teise vallaslapse isa, aga suurt numbrit sellest ei tehtud, vastutaja ja hukkamõistetav oli ema. Mäletad “Kõrboja peremehes” Eevi sõnu: “Enne kõik muu, kui see elu siin. Igaüks ütleb, igaüks haugub, endal nina alles tatine peas, aga juba suu nina all.” Soovitan sul lugeda ka Ristikivi elulugu ja Redik Soare “Esimesilt päevilt”, sealt saab aimu, mis oli vallaslapse ja tema ema elu külakohas. Linnas oli ehk kergem, seal inimesi igasuguseid ja oli lihtsam hulga sisse ära kaduda.

Noh eks ee oli ristiusu algusaegadel nii range. Ajaga läks aina lõdvemaks. Nendes põlvkondades, mida me praegu kirikuraamatutest näha saame, oli vallaslapsi omajagu ja keegi sellepärast enesetappu ei sooritanud. Vallaliste neiudega koos aidas või lakas magamine oli nii levinud, et seda ei juurinud ka kirik välja. Nii palju kui ma vanemate inimestega vestelnud, kes vabariigi aega mäletavad, siis noored vallalised tegid romantikat küll ja küll. Elti ju valdavalt ju maal, kus territoorium on suur ja kõiksugu privaatsed kohti heinakuhjast saunani, kuhu pugeda, külluses.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Nii palju kui ma vanemate inimestega vestelnud, kes vabariigi aega mäletavad, siis noored vallalised tegid romantikat küll ja küll. Elti ju valdavalt ju maal, kus territoorium on suur ja kõiksugu privaatsed kohti heinakuhjast saunani, kuhu pugeda, külluses.

https://www.vanaraamat.ee/Richard_Roht_Nauding_Kuldsulg_1994_25792-31.htm Seda olete lugenud keegi, 1929 kirjutatud? Peategelane sõidab linna ja seksib ohjeldamatult mingi libekeelega, kirjas on, et no eks sai ju maalgi külapoistega sehkendatud, aga see polnud üldse nii kuum vms.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

No lapsega tüdruk ei olnudki väga jube, st maakohas, sest see andis signaali, et tüdruk on sigimisvõimeline ja see oli oluline. Linnas muidugi iseasi, seal inimesed tihedamalt ja rohkem aega lõksutada ja kaasinimesi arvustada, ja laps oli ka pigem tülinaks ja liigseks toidutarbijaks. Kuna maal aga oli tallu töökäsi vaja ja lapsi väiksena ka palju suri, siis küll see üks laps, eriti kui ta oli poiss, kuigi ehk mitte enda oma, siis teenis ta oma tööga oma toidu tasa.

Mis ajast sina küll räägid. Võib-olla enne ristiusku oli vallaslaps aktsepteeritav kui tubli sigimisvõime tunnus, hilisemal ajal loeti “värdjalapsi” koos “eksinud” emade nimedega noomitussõnade saatel kirikukantslist maha. Isasid seal ei nimetatud – mis meeste vastutusse puutub. Isatu laps oli eriti maakohas ikka suur häbi, mis need tüdrukud muidu linalikku läksid või ojasse hüppasid. Ja küla suhtumine isadusse oli pigem möönev, teati, kes on selle või teise vallaslapse isa, aga suurt numbrit sellest ei tehtud, vastutaja ja hukkamõistetav oli ema. Mäletad “Kõrboja peremehes” Eevi sõnu: “Enne kõik muu, kui see elu siin. Igaüks ütleb, igaüks haugub, endal nina alles tatine peas, aga juba suu nina all.” Soovitan sul lugeda ka Ristikivi elulugu ja Redik Soare “Esimesilt päevilt”, sealt saab aimu, mis oli vallaslapse ja tema ema elu külakohas. Linnas oli ehk kergem, seal inimesi igasuguseid ja oli lihtsam hulga sisse ära kaduda.

Noh eks ee oli ristiusu algusaegadel nii range. Ajaga läks aina lõdvemaks. Nendes põlvkondades, mida me praegu kirikuraamatutest näha saame, oli vallaslapsi omajagu ja keegi sellepärast enesetappu ei sooritanud. Vallaliste neiudega koos aidas või lakas magamine oli nii levinud, et seda ei juurinud ka kirik välja. Nii palju kui ma vanemate inimestega vestelnud, kes vabariigi aega mäletavad, siis noored vallalised tegid romantikat küll ja küll. Elti ju valdavalt ju maal, kus territoorium on suur ja kõiksugu privaatsed kohti heinakuhjast saunani, kuhu pugeda, külluses.

Äkki see püherdamiseteema oli siiski kasvatusega veidi seotud?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 21 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mulle ka Kitah meeldib. Tal on oma arvamus ja ta ei ole tegelikult suvaline “kägu”.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Noh eks ee oli ristiusu algusaegadel nii range. Ajaga läks aina lõdvemaks

Hoiakud nii kergesti ei muutu. Ristikivi sündis 1912, Tammsaare kirjutas “Kõrboja peremehe” 1922, Redik Soar sündis 19.saj. lõpus – suhtumine lapsega tüdrukusse oli üsna sama kui sajandeid tagasi. Jah, muidugi tehti neil aegadel ka romantikat, käidi aidas ja lakas ehal, aga vallaslast loeti ikkagi häbiks ja õnnetuseks. Ja kas ikka Rohu romaani tolleaegse elu peegelduseks saab pidada – “ega kunst ole, kullaksed, elu, ta on ainult elu peal vaht”.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ja kas ikka Rohu romaani tolleaegse elu peegelduseks saab pidada –

Milllagi loetakse võib-olla pornovideoid meieaegse elu peegelduseks. Ja ega ehk olekski nii vale, aga enamus tänapäeva inimestestki ehk siiski suisa avaliku seksimisega ei tegele, kuigi pooled seda ilmselt vahivad.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 35 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Milllagi loetakse võib-olla pornovideoid meieaegse elu peegelduseks.

Kas sina praegu loed 20ndate pornopildid tolle aja peegelduseks?

Mingid sellised näiteks? See, et sina neid näinud pole, ei tähenda et neid 100 aastat tagasi samuti ei tehtud ega vaadatud.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Milllagi loetakse võib-olla pornovideoid meieaegse elu peegelduseks.

Kas sina praegu loed 20ndate pornopildid tolle aja peegelduseks?

Mingid sellised näiteks? See, et sina neid näinud pole, ei tähenda et neid 100 aastat tagasi samuti ei tehtud ega vaadatud.

Pilte ei viitsinud vaadata, porno on jälk, aga seda ütlen küll, et mitte mina ei loe neid tolle aja peegelduseks, vaid ikka need, kes siin kilkavad, et vaba seks on normaalne, sest seda on alati tehtud.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 35 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Pilte ei viitsinud vaadata, porno on jälk, aga seda ütlen küll, et mitte mina ei loe neid tolle aja peegelduseks, vaid ikka need, kes siin kilkavad, et vaba seks on normaalne, sest seda on alati tehtud.

Porno ongi jälk nende jaoks, kes ise seksimist ei naudi.

Samamoodi on mõnede jaoks üsna jälgid sellised tegevused nagu maratoni jooksmine, kiirteel 200-ga kihutamine, mee või seente söömine, taliujumine, ropendamine, alkoholi tarvitamine isegi väikestes kogustes, päeval magamine jne, mis iganes.

Ja seks ongi läbi inimakaloo üsna “vaba” olnud, võid uuesti vaadata üle seriaali “Rooma“, kus vend seksis õega, ema orjaga, isa noore poisiga jne, või üle lugeda teatud keskaegsete prantsuse kuningate armukesed või taaskordd lugeda Zola Söekaevureid jne jne. See, et Eestis 150a tagasi seks oli üsna tabu, ei muuda asja.
Ja seda me ju ka ei tea, mismoodi seksiti siin 1000a tagasi, kui olid omad ülikud ja talupojadki tegid, mis tahtsid ja kellega tahtsid.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mulle ka Kitah meeldib. Tal on oma arvamus ja ta ei ole tegelikult suvaline “kägu”.

Aga on nende suvaliste kägude suhtes alati oma hambaid teritanud.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 21 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Pilte ei viitsinud vaadata, porno on jälk, aga seda ütlen küll, et mitte mina ei loe neid tolle aja peegelduseks, vaid ikka need, kes siin kilkavad, et vaba seks on normaalne, sest seda on alati tehtud.

Porno ongi jälk nende jaoks, kes ise seksimist ei naudi.

Mis kuradima mõtteavaldus see nüüd oli? Et kui porno on nõme (olen vaadanud ja ütlen ausalt – selles midagi ülimuslikku, kaunist, kihvti, sensuaalset pole – üks ropp pano lihtsalt), siis see ei tähenda, et inimene ei naudi seksi.
Pornos muuseas ei nauditagi seksi, vaid teenitakse suguorganitega raha, kaameramees ja valgustaja pealt vahtimas.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 21 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Aga on nende suvaliste kägude suhtes alati oma hambaid teritanud.

Nüüd vist saab/tehakse tagasi, aga see talle kohe üldse ei meeldi ning nuttu ja hala jätkub kauemaks: https://foorum.perekool.ee/teema/troll/

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt
Näitan 30 postitust - vahemik 91 kuni 120 (kokku 139 )


Esileht Ajaviite- ja muud jutud neitsipõlve viimased tunnid