Nagu meile südamest õnne sooviti (kommenteerija poolt, keda tsiteerisin) ning olen südamest selle eest tänulik, loodan ma, et Reaalkooli satub rohkem õpilasi, kes on tagasihoidlikud, kuid samas püüdlikud. Keda mujal võibolla peetakse nohikuteks, kuskil ei käi, kellegagi ei suhtle, vaid istuvad kodus ja õpivad. Suhtlemine eakaaslastega on muidugi samuti väga tähtis, kuid minu poeg praegusest koolist pole mõttekaaslast leidnud. Mitmed poisid veedavad juba aega suitsu, alkoholi, tüdrukute seltsis, minu poeg ütleb, et küll ülikoolis jõuab tüdrukuid vaadata.
Hakkasin muigama seda kommentaari lugedes. Teismeeas vastassugupoole vastu huvi tundmine ja kambakesi mõnede pahede katsetamine (suits, alko) on täiesti normaalne, ütleks, et isegi loomulik. Salaja pahede proovimine ja esimesed armuvalud käivad normaalse teismelise-elu juurde. See, et sinu poeg seda ei tee ja ei koge, ei tee teda kuidagi teistest paremaks. Vastupidi, ma tunneks muret, kui mu teismeline laps – sind tsiteerides – istuks kodus, ainult õpiks ja kusagil ei käiks. Olen ise ühe siinmainitud eliitkoolidest lõpetanud ja sai kõik need lollused läbi proovitud, samuti tegid seda kõik mu klassikaaslased (enamasti tegimegi koos, meil oli väga ühtehoidev klass, olime korralikud peoloomad). Tänaseks oleme kõik normaalsed, endaga hakkamasaavad inimesed, paljud meist juba peregi loonud. Ma julgustaks küll sinu asemel oma last ka natuke rohkem sotsialiseeruma. Sai nähtud omal ajal ülikoolis neid “nohikuid”, kes said vanemate silma alt ära pidutsema ja õpingud olid viimane asi, millele nad mõtlesid. Ärge arvake, et eliitkool teie lapsele muretu tuleviku garanteerib. Isikuomadused, eriti elus läbi löömise võime, võivad elus palju määravamaks saada.