Esileht Väikelaps Nelja-aastane laps kärus

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 37 )

Teema: Nelja-aastane laps kärus

Postitas:

Avastasin eile lastega loomaaias käies kummalise vastuolu: üldiselt vaadatakse viltu, kui nelja või viieaastane laps on kärus, aga samal ajal ostetakse neile seisulaudu või siis võetakse see loomaaia neljarattaline käru. Nüüd siis on olemas ka seisulaudu, kus on pink. Miks ta siis ei võiks olla juba oma kergkärus või kahe eri vanuses lapse puhul ema elu hõlbustamiseks kaksikute- või tandemkärus?

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kui siin teemasid jälgida, siis mõni vaatab viltu isegi 1-2-aastase lapse puhul. Tihti tekib tunne, et käru varakult tabuks pidajad liiguvad ise palju punktist A punkti B autoga ning lapsega ollakse palju ühel väiksemal alal (näiteks oma maja hoovis) ja lühemat aega jne.
Ise ei vaata viltu viltu juhuslikult tänaval nähtud veidi suuremaid kärus olevaid lapsi, sest ei tea kui palju nad tegelikult kärus on ja mis põhjusel (haige, puhka vahepeal, sest liikumine terve päev vms).
Ise olin 4-lt kärus, sest peale jalaluu murdu pidin uuesti kõigepeaöt käima õppima ja koheselt ei saanudki palju korraga kõndida.Oma lapsel oli käru kasutuses kuni ta enam-vähem 3,5-aastaseks saamiseni. Sinna sisse jäi suvi, kus liikumistrajetoorid väga pikad ja järjestikune väljasoleku aeg mõnikord ka terve päeva (liikusime ringi, laps magas lõunaund kärus kui liikusin edasi, kaasas olid ka lapsele tegevusasjad, riided, tagasiminekul ka poest ostetud kraam jne).
Iseasi, kui näen järjepidevalt oma lähedase (sõbranna, sugulase, naabri) last pidevalt ainult kärus ning liikumist lapsele ei võimaldata, kuigi lapsel pole haigust. Siis katsuks vähemalt enda ligiduses olles olukordi sättida nii, et laps liiguks.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ära tee välja! Kõik on kõvad viltuvaatajad :).

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 07.06 11:21; 07.06 15:30;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Pole kellelegi viltu vaadanud ja minupärast sõidutagu igaüks oma last milles tahab, peale selle ei tea mina võõraste laste tervislikku seisukorda jms.

Aga mugavusest on minul küll erinev arusaam – mugav on just siis, kui 3-4a laps on harjunud kõndima pikka maad oma jalgadel ja mingi käruga jantida pole üldse enam vaja! Asendasin käruga jalutuskäigud käekõrval jalutamisega 2a paiku, 3a on kõndinud beebivankri kõrval (seisulauda pole) 8-10 km. Niikuini kurdetakse, et tänapäeva lapsed sõidavad palju autoga ja kõnnivad vähe – ma ei saa aru küll, mis mõistlik põhjus oleks 3-4-5a kärus istuma harjutada? Las siis vähemalt jalutuskäigu ajal laps pingutab ise ja treenib füüsilist vastupidavust.

Olgu, kui pere planeerib pikka päeva väljas, siis varuvariandiks (lõpuks, kui laps on palju kõndinud ja väga väsinud) võib seisulaud-kärrupanek ju olla, et ei peaks väsinud last kukil vedama.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 07.06 11:26; 07.06 15:11; 11.06 11:34; 11.06 17:20;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ükskõik kuidas Sa teed, ikka on kellegi meelest valesti. Kasutad käru — kas piinlik pole, nii suur laps kärus?! Ei kasuta — äh, mingid autopeded, kes niikuinii lapsega sammu jala ei käi! Võtad seisulaua või loomaaia käru — näe, jälle kellelegi ei sobinud! 😀

Seepärast pole eriti mõtet juurelda selle üle, mis teised küll arvavad. Niikuinii enamikul on ükskõik, mõni peab su käitumist ainuõigeks ja mõni põlastusväärseks.

Minu lapsed on olnud pigem varased käijad. Eeskätt seetõttu, et rahutute hingedena on nad käru vastu varakult protestima hakanud. Vanemal lapsel oli 2 a sünnipäevaks käru ammu unustatud (v.a rõdul magamise vanker). Noorem laps sai just kaheseks, temaga on veel olukordi, kus ma kasutan käru, seda just turvalisuse huvides. Sest kahe lapsega tekib olukordi, kus on vaja ka vanemat last füüsiliselt millegagi aidata, aga kui ma noorema kuskil liiklusega või muidu rahvarohkes kohas käest lahti lasen, suudab ta mul kahe sekundiga putku panna, sel juhul on ainuke turvaline variant ta kärusse aheldada. (Seega tihti ongi nii, et mõlemad astuvad ise, aga kui nt on vaja suuremal lapsel (4 a) aidata paela siduda, toidupakendit avada, kukkumise järel peale puhuda ja lohutada, tõstan noorema sipsti kärusse ja rihmad kinni, röökigu ja protestigu kui palju tahes, sest tema elu ja tervis on mulle ikkagi tema pahameelest tähtsam. Samuti panen noorema lapse kärusse, kui vanemale lapsele lasteaeda järele lähen, sest see maa on edasi-tagasi 4 km, äsja kaheseks saanule ikka palju — ja ajakulu oleks ka pöörane, sest ta tahaks ju veel suvalises suunas minna, vahepeal pool tundi kive, lehti ja putukaid uurida jne. Ning jooksurattaga ma ei saa teda praegu koduhoovist välja lasta, kuna ta põrutab suvalises suunas sellise kiirusega, et ma ei jõua järele. Eks ta tagasiteel, kui suurema lapsega niikuinii aeglasemalt läheme, saab vahepeal kärust välja ka muidugi. Ja igasugused lühemad otsad kodulähedases rahulikus ümbruses käime muidugi jala. Üldiselt mul see äsja-kahene on korraga kõige rohkem jala käinud umbes 2 km ning neljane umbes 5 km. (Kes siin ütleb, et tema sama vana laps käib 8–10 km, siis mind paneb eeskätt imestama just see, et kuidas nii väike laps viitsib sedavõrd pikalt ilma tüdinemata astuda, mitte jalgade vastupidamine. Minu suurema lapse puhul on praegu küll limiteeriv tegur just see, et ta lihtsalt tüdineb üksluisest astumisest, olgugi et räägime juttu ja vaatame ümbrust jne.)

Aga mis loomaaeda puutub, siis seal on käru praktiline just selleks, et saab kotid sinna sisse laduda. Paljud veedavad loomaaias ju pika päeva, toidukraamgi on kaasa võetud, laste vaherusriietest jm kolast rääkimata. Pealegi on see laste meelest lihtsalt tore lõbustus. Ma ise käin praegu veel loomaaias väiksema lapse jalutuskäruga (loomulikult ei ole ka väiksem laps seal kogu aeg), sest pelgan, et loomaaia kärus ta võiks sõidu ajal püsti tõusta, välja ronida üritada jmt ohtlikku teha. Totuke ju alles, noh. Suurem laps astub mõistagi omal jalal. Aga kui ma järgmisel aastal jälle loomaaia käru võtan, siis ma olen üsna kindel, et suurem laps tahab ka lihtsalt lõbusõidu ja põnevuse pärast vahepeal sinna sisse ronida. Ja arvestades, et ta on praegu juba 119 cm pikk ning võõrad peavad teda tihti kuueaastaseks tegelike nelja eluaasta asemel, mis Sa, teema autor, siis veel ütleksid?! 😀 😀 😀

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 07.06 11:56; 07.06 14:21; 07.06 15:43;
To report this post you need to login first.
Postitas:

vaata, sa ei saa võrrelda loomaaias mitmetunnist ringimüttamist igapäevase jalutuskäiguga, kus ei kõnnita 2 h punktis a punkti b. Pealegi need loomaaiakärus on tihti ka muude asjade vedamiseks + lasteleniisama lõbus (hoovis süidutame ka lapsi vahel aiakärus).

4aastane igapäevaselt kärus ei ole lihtsalt lapse eakohane kohtlemine. samamoodi ei pane sa ju 4aastasele ka lusikaga toitu suhu, ei pane talle mähkmeid alla, kui tal meditsiinilist probleemi pole jne.

Lapsi tuleb kohelda eakohaselt ja 3-4aastane jaksab kenasti 30 minutit kõndida. Käru on neile aga ahvatlusek sja kiiresti tulevad sõnad “ei jaksa”. Ma nägins eda ise oma 3aastase pealt pel eseda, kui korra olin tal lubanud noorema lapse kärus istuda, kui kiiretsi tulid järgmine kord sõnad “jalad valutavad”.

Üldiselt neid seisulaudasid kasutavad ka kas pigem need, kes ostaksid muidu käru, aga tandeb on liiga suur, või siis need, kellel ongi palju vaja KIIRESTI jala liikuda. 3-4aastane seisulaual, et 30 min mnguväljakule jalautada, on minuarust küll pointless, las kõnnib ise. Isegi 2aastasel ma näengi seisulaua mõtet, kui elataks elinnas ja siis lihtsalt suure magistrali ääres liikudes on nii turvalisem. Ise olen seisulauda kasutanud 2,5aastase lapsega välismaal lõbustuspargis ka just turvalisuse huvides, et mitme lapseg akorrag ategeledes üks ära ei kaoks – samas jälle, eg at atahtis siis terve reisi seal seisulaual olla kohe.

Kui neid niimooid igapäevasel tpikalt kärutada, siis tekibki vanemal ettekujutus, et laps “ei jaksa” kõdnida veel, ta on pisike ja järjest pikeneb käru aeg. Samuti tekivad probleemid, kui lapsevanem siis järsku lõpetab 2,5-3aastase laps ekärutamaise ja siis on paanika, et laps ei oska auto tee ääres käituda, ei oska peatuda, te eäärde käsu peale minna jne,s est seni puudus vajadus õpetada. 1,5aastast on palju lihtsam “dresseerida”

Ja ma lisaks, et kui just ei ole vanemat laast, kes kangesti nõuab mänguväljakule, siis 1,5aastase laspega ei olegi vaja kuskile kilomeetrite kaugusele mänguväljakule minna, võib ka niisama ringi jalutada. 1,5aastase lapse puhul võiksi käru olla kasutusel ainult kahel juhul – magamiseks, kui magab õus ja vajadusel kui on tõesti kiire/poeskäigud jne, kui ei sa alasta tal vabalt ringi joosta.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 07.06 12:54; 07.06 15:15;
To report this post you need to login first.
Postitas:

samamoodi ei pane sa ju 4aastasele ka lusikaga toitu suhu, ei pane talle mähkmeid alla, kui tal meditsiinilist probleemi pole jne.

Aga mina näiteks mõnikord panen oma neljasele ööseks mähkme, kui ta on õhtul söönud ohtralt maasikaid, arbuusi vmt kindlalt pissileajavat kraami. Sest ma tean, et ta magab öösel nii sügavalt, et iga kord ei pruugi pissihäda peale ärgata. Ning palju lollim tundub mulle keset ööd terve pere valgusega üles ajada, linu, tekke, patju ja mänguloomi pesta, kõik voodiriided kella 3-4 ajal öösel välja vahetada jne. Samuti ei taha ma teda söömast keelata, kui lapsele just õhtul toob vanaema marju või puuvilju või pakutakse külas. Kokkuvõttes ma leian, et meile kõigile on lihtsam mõnikord seda mähet kasutada, mitte endal mingi kunstliku “nii PEAB olema” pärast poolt ööd ära rikkuda või lapsele puuvilju-marju keelata. Laps ise on täpselt sama meelt ning üldjuhul ta muidugi ärkab ka öösel ja läheb WCsse ning mähe jääbki kuivaks.

Üldiselt neid seisulaudasid kasutavad ka kas pigem need, kes ostaksid muidu käru, aga tandeb on liiga suur, või siis need, kellel ongi palju vaja KIIRESTI jala liikuda. 3-4aastane seisulaual, et 30 min mnguväljakule jalautada, on minuarust küll pointless, las kõnnib ise.

Mänguväljakule võib ju sama edukalt kiire olla, eriti kui see mänguväljak on NII kaugel. Üsna tavaline on, et pärast hommikutoimetusi jääb perel umbes tund-poolteist selleks, et enne lõunasööki ja lõunaund õues olla. Kui sellest ajast pool tundi minna mänguväljakule ja pool tundi sealt tagasi tulla, siis seal mängida ju õieti ei jõuagi.

1,5aastast on palju lihtsam “dresseerida”

Ohoh. Ma olen varsti juba aasta vaevelnud probleemiga, et õpeta või räägi või tee mis tahad, aga 1-2-aastane no kuidagi ei ole nõus liikuma sel trajektooril, mis mulle sobiks ja ohutu oleks. Vastupidi, viimastel kuudel oleme jõudnud sellesse arengustaadiumi, kus soovitule vastupidises suunas naeru lõkerdades eest ärajooksmine ning kättesaamise korral süldiks laskmine (nautides ema pahameelt ja abitust) on muutumas meelisharrastuseks. Suurema lapsegasai meil see õudne etapp läbi just umbes 2,5–3 aasta vanuses, siis lõpuks tekkis valmidus vajalikus suunas käia ja reegeid järgida. Ilmselt on Su lapsed minu omadest loomu poolest väga erinevad, aga ei maksa oma kogemust nii üldistada.

Ja ma lisaks, et kui just ei ole vanemat laast, kes kangesti nõuab mänguväljakule, siis 1,5aastase laspega ei olegi vaja kuskile kilomeetrite kaugusele mänguväljakule minna, võib ka niisama ringi jalutada.

Jällegi, no küll meil on erinevad lapsed! Kas Sinu 1,5-aastane tõesti ei soovi redelitest ronida, kiikuda, liugu lasta, liivakastis mängida?! Ning lihtsalt jalutab käekõrval, igasugune tormamis-, turnimis- ja ehitamisvajadus puudub? Hämmastav. Mina just vaatan, et nelja-aastane hakkab pigem sellistest lihtsamatest mänguplatsidest üle kasvama ja tahaks keerukamaid atraktsioone.

1,5aastase lapse puhul võiksi käru olla kasutusel ainult kahel juhul – magamiseks, kui magab õus ja vajadusel kui on tõesti kiire/poeskäigud jne, kui ei sa alasta tal vabalt ringi joosta.

Mu enda lastel just nii on olnudki, aga appu kuidas mulle ei meeldi sellises teistele ettekirjutuste tegijad! Tegelikult ikka iga pere ise teab, kuidas nende peres asjas “võikski” käia.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 07.06 11:56; 07.06 14:21; 07.06 15:43;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mina ei vaata imelikult kui on 4-5 aastane kärus, sest ma ei tea ju põhjust.

Ise võtan ka iga kord, kui võimalik, loomaaias selle puidust vankrikese, sest sinna on NII mugav oma asjad panna (ei ela Tallinnas ja tulles on alati korralik seljakott vmt kaasas) ja mu laps on juba 10, kuid vahel ronib nüüdki sellesse vankrisse (tal ei ole probleeme liikumise ega ülekaaluga – tema jaoks on 8…10km joosta-käia täiesti normaalne) ja lebotab mõnda aega ning siis liigub jälle omal jalal edasi. Enamasti läheme sõpruskonnaga ja siis ongi üks vanker, kus on kõigi asjad ja vaheldumisi veame/valvame.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ja ma lisaks, et kui just ei ole vanemat laast, kes kangesti nõuab mänguväljakule, siis 1,5aastase laspega ei olegi vaja kuskile kilomeetrite kaugusele mänguväljakule minna, võib ka niisama ringi jalutada.
Jällegi, no küll meil on erinevad lapsed! Kas Sinu 1,5-aastane tõesti ei soovi redelitest ronida, kiikuda, liugu lasta, liivakastis mängida?! Ning lihtsalt jalutab käekõrval, igasugune tormamis-, turnimis- ja ehitamisvajadus puudub? Hämmastav.

Mina muidu ka seda teed läinud, et mänguväljakule kärutamise asemel eelistanud käekõrval teatud pikkusega ringi ärajalutamist: esiteks, jalutamine läks minu meelest rohkem asja ette, kuna jalutades laps tõesti kogu aeg aktiivselt sammub – samal ajal kui mänguväljakul võibolla osa aega mängib ja osa aega passib.

Teine põhjus oli see, et talvel võib mänguväljakul olla tegevust vähe (liivakastid kinni külmunud, redelid jääs ja libedad), mis oleks tekitanud ehk kiusatuse jääda tuppa – jalutades oli aga võimalik “liikumisdoos” kätte saada iga päev ja iga ilmaga. Et laps saaks ka natuke kaootilisemalt, mitte-käekõrval ka liikuda, lasin jalutamisringilt tagasi jõudes enne tuppaminekut mõneks ajaks kortermaja hoovi palli togima, väikese lumelabidaga lund torkima vms.

Seda, et laps oli nõus käekõrval jalutama, pidasin oma laste puhul külgeõpetatud asjaks. Mäletan, et päris alguses üle aastased kõndima õppinud lapsed rebisid oma kätt lahti ega olnud nõus sammugi minuga ühes suunas astuma – krahma sülle, kui tahad kuhugi viia. Aga ma ikka järjekindlat veensin neid käekõrval astuma – ja siis ühel päeval (1,5a paiku, täpselt ei mäleta) oldi nõus ja juba jalutasimegi. Ja nii järjekindalt, iga päev. Mul on mõlemad lapsed käekõrval käinud – aga ei tea, vbl on ka neid, keda põhimõtteliselt pole võimalik käekõrval kõndima saada.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 07.06 11:26; 07.06 15:11; 11.06 11:34; 11.06 17:20;
To report this post you need to login first.
Postitas:

kavatsen ka 4,5 aastasele lapsele reisile kergkäru kaasa võtta.
Tassige ise üle 15kg-st enamus aega kaenlas kui tahate, mina seda teha ei plaani.
Väikesed jalad väsivad pikal teekonnal.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

samamoodi ei pane sa ju 4aastasele ka lusikaga toitu suhu, ei pane talle mähkmeid alla, kui tal meditsiinilist probleemi pole jne.

Aga mina näiteks mõnikord panen oma neljasele ööseks mähkme, kui ta on õhtul söönud ohtralt maasikaid, arbuusi vmt kindlalt pissileajavat kraami. Sest ma tean, et ta magab öösel nii sügavalt, et iga kord ei pruugi pissihäda peale ärgata. Ning palju lollim tundub mulle keset ööd terve pere valgusega üles ajada, linu, tekke, patju ja mänguloomi pesta, kõik voodiriided kella 3-4 ajal öösel välja vahetada jne. Samuti ei taha ma teda söömast keelata, kui lapsele just õhtul toob vanaema marju või puuvilju või pakutakse külas. Kokkuvõttes ma leian, et meile kõigile on lihtsam mõnikord seda mähet kasutada, mitte endal mingi kunstliku “nii PEAB olema” pärast poolt ööd ära rikkuda või lapsele puuvilju-marju keelata. Laps ise on täpselt sama meelt ning üldjuhul ta muidugi ärkab ka öösel ja läheb WCsse ning mähe jääbki kuivaks.

Üldiselt neid seisulaudasid kasutavad ka kas pigem need, kes ostaksid muidu käru, aga tandeb on liiga suur, või siis need, kellel ongi palju vaja KIIRESTI jala liikuda. 3-4aastane seisulaual, et 30 min mnguväljakule jalautada, on minuarust küll pointless, las kõnnib ise.

Mänguväljakule võib ju sama edukalt kiire olla, eriti kui see mänguväljak on NII kaugel. Üsna tavaline on, et pärast hommikutoimetusi jääb perel umbes tund-poolteist selleks, et enne lõunasööki ja lõunaund õues olla. Kui sellest ajast pool tundi minna mänguväljakule ja pool tundi sealt tagasi tulla, siis seal mängida ju õieti ei jõuagi.

1,5aastast on palju lihtsam “dresseerida”

Ohoh. Ma olen varsti juba aasta vaevelnud probleemiga, et õpeta või räägi või tee mis tahad, aga 1-2-aastane no kuidagi ei ole nõus liikuma sel trajektooril, mis mulle sobiks ja ohutu oleks. Vastupidi, viimastel kuudel oleme jõudnud sellesse arengustaadiumi, kus soovitule vastupidises suunas naeru lõkerdades eest ärajooksmine ning kättesaamise korral süldiks laskmine (nautides ema pahameelt ja abitust) on muutumas meelisharrastuseks. Suurema lapsegasai meil see õudne etapp läbi just umbes 2,5–3 aasta vanuses, siis lõpuks tekkis valmidus vajalikus suunas käia ja reegeid järgida. Ilmselt on Su lapsed minu omadest loomu poolest väga erinevad, aga ei maksa oma kogemust nii üldistada.

Ja ma lisaks, et kui just ei ole vanemat laast, kes kangesti nõuab mänguväljakule, siis 1,5aastase laspega ei olegi vaja kuskile kilomeetrite kaugusele mänguväljakule minna, võib ka niisama ringi jalutada.

Jällegi, no küll meil on erinevad lapsed! Kas Sinu 1,5-aastane tõesti ei soovi redelitest ronida, kiikuda, liugu lasta, liivakastis mängida?! Ning lihtsalt jalutab käekõrval, igasugune tormamis-, turnimis- ja ehitamisvajadus puudub? Hämmastav. Mina just vaatan, et nelja-aastane hakkab pigem sellistest lihtsamatest mänguplatsidest üle kasvama ja tahaks keerukamaid atraktsioone.

1,5aastase lapse puhul võiksi käru olla kasutusel ainult kahel juhul – magamiseks, kui magab õus ja vajadusel kui on tõesti kiire/poeskäigud jne, kui ei sa alasta tal vabalt ringi joosta.

Mu enda lastel just nii on olnudki, aga appu kuidas mulle ei meeldi sellises teistele ettekirjutuste tegijad! Tegelikult ikka iga pere ise teab, kuidas nende peres asjas “võikski” käia.

1,5aastane tahab paljutki, aga kui ta ei viitsi ise kõdnida, siis lihtsalt ei saa. Ei pea ootama õue minekuga n kellani, et siis on ainult 1-1,5 h aega. Kui hommikusöök võtab nii paljua ega, siis ei pea ju 1-1,5h pärast uuesti sööma 😀 Või võta snäkid kaasa, kui söögiajad on nii kriitilised. VÕimalusi on mitmeid.

Pigem on asi mõtlemises kinni, et ei saa, ei saa. Ei ole ka minu 1,5aastane nõus kõndima, siis lihtslt kõnnin eest ära. Ja kui ta järgi ei tule, s iis haaran ta kaenlasse – ikak ebamugavalt. Niimoodi käibki õpetamine. Suuremal lapsel olid hiljemalt 2,5 kõik reeglid selged, sh oskas ta auto tee ääres kenasti kahele poole vaadata, sest olime seda kohe hakanud õppima, kui kõndima hakkas.

Kuidas küll on nii, et osad saavad, aga teised ei saa kuidagi. Ja ei ole sinul üksi raske laps, teistel ka jooksevad lapsed eest ära, karjuvad, jonnivad jne. Küsimus on selles, kaas sa kardad oma last või ei karda.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 07.06 12:54; 07.06 15:15;
To report this post you need to login first.
Postitas:

samamoodi ei pane sa ju 4aastasele ka lusikaga toitu suhu, ei pane talle mähkmeid alla, kui tal meditsiinilist probleemi pole jne.

Aga mina näiteks mõnikord panen oma neljasele ööseks mähkme, kui ta on õhtul söönud ohtralt maasikaid, arbuusi vmt kindlalt pissileajavat kraami. Sest ma tean, et ta magab öösel nii sügavalt, et iga kord ei pruugi pissihäda peale ärgata. Ning palju lollim tundub mulle keset ööd terve pere valgusega üles ajada, linu, tekke, patju ja mänguloomi pesta, kõik voodiriided kella 3-4 ajal öösel välja vahetada jne. Samuti ei taha ma teda söömast keelata, kui lapsele just õhtul toob vanaema marju või puuvilju või pakutakse külas. Kokkuvõttes ma leian, et meile kõigile on lihtsam mõnikord seda mähet kasutada, mitte endal mingi kunstliku “nii PEAB olema” pärast poolt ööd ära rikkuda või lapsele puuvilju-marju keelata. Laps ise on täpselt sama meelt ning üldjuhul ta muidugi ärkab ka öösel ja läheb WCsse ning mähe jääbki kuivaks.

Üldiselt neid seisulaudasid kasutavad ka kas pigem need, kes ostaksid muidu käru, aga tandeb on liiga suur, või siis need, kellel ongi palju vaja KIIRESTI jala liikuda. 3-4aastane seisulaual, et 30 min mnguväljakule jalautada, on minuarust küll pointless, las kõnnib ise.

Mänguväljakule võib ju sama edukalt kiire olla, eriti kui see mänguväljak on NII kaugel. Üsna tavaline on, et pärast hommikutoimetusi jääb perel umbes tund-poolteist selleks, et enne lõunasööki ja lõunaund õues olla. Kui sellest ajast pool tundi minna mänguväljakule ja pool tundi sealt tagasi tulla, siis seal mängida ju õieti ei jõuagi.

1,5aastast on palju lihtsam “dresseerida”

Ohoh. Ma olen varsti juba aasta vaevelnud probleemiga, et õpeta või räägi või tee mis tahad, aga 1-2-aastane no kuidagi ei ole nõus liikuma sel trajektooril, mis mulle sobiks ja ohutu oleks. Vastupidi, viimastel kuudel oleme jõudnud sellesse arengustaadiumi, kus soovitule vastupidises suunas naeru lõkerdades eest ärajooksmine ning kättesaamise korral süldiks laskmine (nautides ema pahameelt ja abitust) on muutumas meelisharrastuseks. Suurema lapsegasai meil see õudne etapp läbi just umbes 2,5–3 aasta vanuses, siis lõpuks tekkis valmidus vajalikus suunas käia ja reegeid järgida. Ilmselt on Su lapsed minu omadest loomu poolest väga erinevad, aga ei maksa oma kogemust nii üldistada.

Ja ma lisaks, et kui just ei ole vanemat laast, kes kangesti nõuab mänguväljakule, siis 1,5aastase laspega ei olegi vaja kuskile kilomeetrite kaugusele mänguväljakule minna, võib ka niisama ringi jalutada.

Jällegi, no küll meil on erinevad lapsed! Kas Sinu 1,5-aastane tõesti ei soovi redelitest ronida, kiikuda, liugu lasta, liivakastis mängida?! Ning lihtsalt jalutab käekõrval, igasugune tormamis-, turnimis- ja ehitamisvajadus puudub? Hämmastav. Mina just vaatan, et nelja-aastane hakkab pigem sellistest lihtsamatest mänguplatsidest üle kasvama ja tahaks keerukamaid atraktsioone.

1,5aastase lapse puhul võiksi käru olla kasutusel ainult kahel juhul – magamiseks, kui magab õus ja vajadusel kui on tõesti kiire/poeskäigud jne, kui ei sa alasta tal vabalt ringi joosta.

Mu enda lastel just nii on olnudki, aga appu kuidas mulle ei meeldi sellises teistele ettekirjutuste tegijad! Tegelikult ikka iga pere ise teab, kuidas nende peres asjas “võikski” käia.

1,5aastane tahab paljutki, aga kui ta ei viitsi ise kõdnida, siis lihtsalt ei saa. Ei pea ootama õue minekuga n kellani, et siis on ainult 1-1,5 h aega. Kui hommikusöök võtab nii paljua ega, siis ei pea ju 1-1,5h pärast uuesti sööma ???? Või võta snäkid kaasa, kui söögiajad on nii kriitilised. VÕimalusi on mitmeid.

Pigem on asi mõtlemises kinni, et ei saa, ei saa. Ei ole ka minu 1,5aastane nõus kõndima, siis lihtslt kõnnin eest ära. Ja kui ta järgi ei tule, s iis haaran ta kaenlasse – ikak ebamugavalt. Niimoodi käibki õpetamine. Suuremal lapsel olid hiljemalt 2,5 kõik reeglid selged, sh oskas ta auto tee ääres kenasti kahele poole vaadata, sest olime seda kohe hakanud õppima, kui kõndima hakkas.

Kuidas küll on nii, et osad saavad, aga teised ei saa kuidagi. Ja ei ole sinul üksi raske laps, teistel ka jooksevad lapsed eest ära, karjuvad, jonnivad jne. Küsimus on selles, kaas sa kardad oma last või ei karda.

Kui mul oli 1 laps, olin ka selline kõiketeadja ja tegin kõik õigesti ja hästi. Nüüd on mul 4 last ja see avastus, et nipid, mis 2 lapsega töötasid , ei anna kolmandaga mingeid tulemusi, ei olnud meeldiv.

Hästi tore on veel väsinud ja näljast pooleteiseaastast dresseerida, kui kaasas on ka imik.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 07.06 11:21; 07.06 15:30;
To report this post you need to login first.
Postitas:

samamoodi ei pane sa ju 4aastasele ka lusikaga toitu suhu, ei pane talle mähkmeid alla, kui tal meditsiinilist probleemi pole jne.

Aga mina näiteks mõnikord panen oma neljasele ööseks mähkme, kui ta on õhtul söönud ohtralt maasikaid, arbuusi vmt kindlalt pissileajavat kraami. Sest ma tean, et ta magab öösel nii sügavalt, et iga kord ei pruugi pissihäda peale ärgata. Ning palju lollim tundub mulle keset ööd terve pere valgusega üles ajada, linu, tekke, patju ja mänguloomi pesta, kõik voodiriided kella 3-4 ajal öösel välja vahetada jne. Samuti ei taha ma teda söömast keelata, kui lapsele just õhtul toob vanaema marju või puuvilju või pakutakse külas. Kokkuvõttes ma leian, et meile kõigile on lihtsam mõnikord seda mähet kasutada, mitte endal mingi kunstliku “nii PEAB olema” pärast poolt ööd ära rikkuda või lapsele puuvilju-marju keelata. Laps ise on täpselt sama meelt ning üldjuhul ta muidugi ärkab ka öösel ja läheb WCsse ning mähe jääbki kuivaks.

Üldiselt neid seisulaudasid kasutavad ka kas pigem need, kes ostaksid muidu käru, aga tandeb on liiga suur, või siis need, kellel ongi palju vaja KIIRESTI jala liikuda. 3-4aastane seisulaual, et 30 min mnguväljakule jalautada, on minuarust küll pointless, las kõnnib ise.

Mänguväljakule võib ju sama edukalt kiire olla, eriti kui see mänguväljak on NII kaugel. Üsna tavaline on, et pärast hommikutoimetusi jääb perel umbes tund-poolteist selleks, et enne lõunasööki ja lõunaund õues olla. Kui sellest ajast pool tundi minna mänguväljakule ja pool tundi sealt tagasi tulla, siis seal mängida ju õieti ei jõuagi.

1,5aastast on palju lihtsam “dresseerida”

Ohoh. Ma olen varsti juba aasta vaevelnud probleemiga, et õpeta või räägi või tee mis tahad, aga 1-2-aastane no kuidagi ei ole nõus liikuma sel trajektooril, mis mulle sobiks ja ohutu oleks. Vastupidi, viimastel kuudel oleme jõudnud sellesse arengustaadiumi, kus soovitule vastupidises suunas naeru lõkerdades eest ärajooksmine ning kättesaamise korral süldiks laskmine (nautides ema pahameelt ja abitust) on muutumas meelisharrastuseks. Suurema lapsegasai meil see õudne etapp läbi just umbes 2,5–3 aasta vanuses, siis lõpuks tekkis valmidus vajalikus suunas käia ja reegeid järgida. Ilmselt on Su lapsed minu omadest loomu poolest väga erinevad, aga ei maksa oma kogemust nii üldistada.

Ja ma lisaks, et kui just ei ole vanemat laast, kes kangesti nõuab mänguväljakule, siis 1,5aastase laspega ei olegi vaja kuskile kilomeetrite kaugusele mänguväljakule minna, võib ka niisama ringi jalutada.

Jällegi, no küll meil on erinevad lapsed! Kas Sinu 1,5-aastane tõesti ei soovi redelitest ronida, kiikuda, liugu lasta, liivakastis mängida?! Ning lihtsalt jalutab käekõrval, igasugune tormamis-, turnimis- ja ehitamisvajadus puudub? Hämmastav. Mina just vaatan, et nelja-aastane hakkab pigem sellistest lihtsamatest mänguplatsidest üle kasvama ja tahaks keerukamaid atraktsioone.

1,5aastase lapse puhul võiksi käru olla kasutusel ainult kahel juhul – magamiseks, kui magab õus ja vajadusel kui on tõesti kiire/poeskäigud jne, kui ei sa alasta tal vabalt ringi joosta.

Mu enda lastel just nii on olnudki, aga appu kuidas mulle ei meeldi sellises teistele ettekirjutuste tegijad! Tegelikult ikka iga pere ise teab, kuidas nende peres asjas “võikski” käia.

1,5aastane tahab paljutki, aga kui ta ei viitsi ise kõdnida, siis lihtsalt ei saa. Ei pea ootama õue minekuga n kellani, et siis on ainult 1-1,5 h aega. Kui hommikusöök võtab nii paljua ega, siis ei pea ju 1-1,5h pärast uuesti sööma ???? Või võta snäkid kaasa, kui söögiajad on nii kriitilised. VÕimalusi on mitmeid.

Pigem on asi mõtlemises kinni, et ei saa, ei saa. Ei ole ka minu 1,5aastane nõus kõndima, siis lihtslt kõnnin eest ära. Ja kui ta järgi ei tule, s iis haaran ta kaenlasse – ikak ebamugavalt. Niimoodi käibki õpetamine. Suuremal lapsel olid hiljemalt 2,5 kõik reeglid selged, sh oskas ta auto tee ääres kenasti kahele poole vaadata, sest olime seda kohe hakanud õppima, kui kõndima hakkas.

Kuidas küll on nii, et osad saavad, aga teised ei saa kuidagi. Ja ei ole sinul üksi raske laps, teistel ka jooksevad lapsed eest ära, karjuvad, jonnivad jne. Küsimus on selles, kaas sa kardad oma last või ei karda.

Kuidas küll on nii, et mõned inimesed viitsivad/oskavad lugeda ja mõned mitte? MINU lapsed on juhtumisi päris noorena igapäevasest kärutamisest loobunud. Ja MINUL ei ole mänguväljak pooletunnise jalutustee kaugusel, vaid otse maja ees. Aga ega ma sellepärast ainult omaenda MINA küljes ei ripu ega nõua, et kõik teised korraldaksid oma elu MINU arvamuse järgi. Just sellepärast ongi mulle sügavalt ebameeldiv Sinu MINA-MINA-MINA-soov, et teised peaksid elama just nii, nagu SINA õigeks pead. (Või vahest isegi mitte niisugune soov, sest siis ei saaks ju oma enesetunnet enam teiste arvelt upitada, vaid vahest just ülbus halvaks panna seda, kui teised otsustavad teha kuidagi muud moodi, kui SINA arvad.)

Jah, enamasti peaaegu kõike SAAB. Vahel suurema, vahel väiksema ebamugavuse, ohtlikkuse jmt hinnaga. Aga küsimus on selles, kas ka PEAB. Sinu meelest peaks mõni teine ema oma päevaplaani ümber tegema, toite mänguväljakule kaasa vedama, veel mingeid imevõimalusi leiutama — lihtsalt selleks, et mingite SINU isiklike standardite järgi “õigesti” käituda. Aga teine lapsevanem lihtsalt leiab, et TEMALE ei ole Sinu standardeid tarvis ning soovib oma elu korraldada endale sobival moel. Ning see on TEMA vaieldamatu õigus, mis pole kellelegi näpuga näidata ja tänitada!

Muide, nii nagu minu laps pole üksi “raske laps” (ega ülepea mitte raske laps), ei ole ka Sina üksi ainus lapsevanem, kes oleks taibanud, et jonnile järele anda ei ole üldjuhul mõttekas, et last võib vahel kaenlasse haarata, tal eest ära minna (aga palun, ainult ohutus kohas, eks?!) jne. Kui kerge või raske see ühes või teises vanuses on ning kas, kui tihti, mis olukorras ja mille nimel on mõtet jonni esilekutsuvaid situatsioone tahtlikult tekitada jmt küsimused jäägu ikka iga lapsevanema enda otsustada.

Minu lapsed ON kõndijad lapsed! Ja teavad liikluses käitumise reegleid (iseasi, kas väiksem neid igakord järgida otsustab). Aga targutamist ja näpuga näitamist ma ikkagi ei salli.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 07.06 11:56; 07.06 14:21; 07.06 15:43;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Minu lapsed olid ka pikalt kärus, isegi veel 5-aastasena (kui oli 10 km pikkune matkamine). 5-selt juba harva, kuid 3-4 aastat olid tavaline käruga ringisõitmise aeg.

Mäletan, kuis lapsevanemad, kes oma lapsed autoga lasteaia treppi sõidutasid ja nähes meid pargi poolt lähemale kärutamas, tulid ning hakkasid pilkama, et miks nii suur laps kärus, miks ei kõnni? Ometi elasid nemad lasteaiale kaks korda lähemal, ning oma laps sõitis ainult liikumatuna autoistmel. Meie samal ajal olime tulnud mööda tänavaid, läbi pargi, ajasime lapsega juttu sellest mida nägime ja olime saanud hingata värsket õhku. Kui laps tahtis jala käia, siis palun! ronis kärust välja ning kõndis käru kõrval. Tihtipeale korjas laps kärusse käbisid ja tammetõrusid.

Seega, mina ei suuda aru saada, mille poolest see liikumatuna autosalongis istumine kuidagi parem, ilusam, tervislikum ja õilsam on, kui käruga tarbesõitude tegemine? Miks kõrvutatakse käru reeglina alati kõndimisega, mitte aga autosõiduga?

Mina olen väga kiire kõndija ning vajadusel kasutan ühistransporti. Ometi on käruvihkajad kohati teatanud, et käru tarvitajad ei tohiks kasutada kogunisti ühistransporti mitte, vaid peaksid 14 kilomeetrit, mis kulub kodunt kesklinna (ja seejärel teist samapalju tagasi) marssima jala, käru enda ees lükates. Samas ei vaata absoluutselt mitte keegi viltu, kui lapsevanemad toovad oma lapse lasteaeda autoga 200 meetri kaugusel asuvast kodust! Inimeste silmakirjalikkus on tegelikult hämmastav ikka küll 🙂

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 07.06 15:46; 10.06 15:40; 11.06 13:04; 06.07 13:46;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Sama siin: naabrid, kes oma last autoga lasteaeda vedasid, imestasid mu 2-4-aastaseid kaksikuid kärus nähes: “Kas nad on haiged või?” Meil on lasteaeda paar kilomeetrit. Käru on igal juhul tervislikum nii lastele kui ka vanematele kui auto! Koolis suudavad mu lapsed jala ja jalgarattaga käia, aga “terveid” naabrilapsi veetakse ikka autoga…
Teine asi on reisid ja seesama loomaaed, kuhu läheme ikka terveks päevaks. Käru on hea koht asjade hoidmiseks, jalgade puhkamiseks ja ka lõunauinakuks. Minu viiesed vajasid seda veel pika reisipäeva jooksul küll. Sel ajal saime meie, vanemad, nautida vaatamisväärsusi, mis lapsi ei huvitaks.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 07.06 16:37; 06.07 11:52;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ma istusin Lottemaal käies vahepeal ise kärus, sest jalad olid niiii väsinud ja veenilaiendid lõid tuld välja. 2,5aastasel oli emotsioon terve päeva laes, tema istus alles peale Lottemaa sulgemist tagasiteel sinna kärru (koos 7aastase sugulasega). (Praegu mõtlen, et oleks vist pidanud viltu vaatama neid, kes rongiga sõitsid… Või siis just oleks pidanud nemad meid viltu vaatama, sest me nagu mingid vaesed jala kõndisime? Küll on keeruline see viltuvaatamise kunst…)

Ehk et ma ei vaata kedagi viltu, keda tänaval mis tahes vanuses lapsega kärutamas näen. Ei tea mina, mis seisus on laps, kui pikka maad nad kõnnivad, kas on reisil või igapäevasel lühikäigul. Pole absoluutselt minu asi selle üle isegi juurelda.

Endal on pikematel käikudel käru ja seisulaud kasutuses juba ainuüksi sellepärast, et ma tervislikel põhjustel ei saa lapsi süles ja suuri kotte seljas kanda. Lapsed ise on tublid.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Teema pole ju üldse sellest, kes kui vanalt veel kärus oli.
Ma saan aru, et teemaalgataja küsib, miks eelistatakse seisulauda, aga mitte tandemkäru?
Esiteks: seisulaud on soodsam osta kui tandemkäru.
Teiseks: kompaktsem ka. Suure tandemiga igale poole ei mahu – nt poodi, lifti
Kolmandaks: ei ole mõtet tandemit soetada ainult sellisteks ‘korra-aastas’ üritusteks. Ok, mõni käib korra nädalas matkamas, loomaaias, pikkadel jalutuskäikudel – tal tasub ära tandem osta. Aga kui tõesti ainult paar korda aastas kuhugi minna, siis ülejäänud aja seisaks see kasutult nurgas ja võtaks rohkem ruumi kui seisulaud.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Teemaalgataja: ei ole vastuolu ega ka kummaline. Kummaline oleks see, kui kõik inimesed oleks nagu ühe vitsaga löödud: näiteks kõik viimseni vaataks viltu, kui 4-5aastane laps on kärus. Siis tekiks küsimus, kelle peale neil siis oleks viltu vaadata? Iseenda?
Nagu käruteemas, nii igas inimtegevuse valdkonnas on tohutult palju erinevaid harjumusi, maitseid, tõekspidamisi, vajadusi. Ja tootjad muidugi katsuvad seda asjaolu ära kasutada ja luua erinevaid tootegruppe, et inimesed nende tooteid ostaks. Nii sobibki ühele tandem, teisele seisulaud, kolmas maksab bensiini eest ja käib igal pool autoga, neljas eelistab kondiauru ja jätab kaupmehed üldse pika ninaga (või siis ostab lapsekandmise koti).
Ja muide, lapsele, kes käib nii kord aastas Tallinna loomaaias, on see loomaaia käru elamus omaette. Vähemalt kuuenda eluaastani küll, tean ma omast kogemusest.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

No minu laps saab juuli alguses 4 ja peame ikka kasutama käru, eriti poes käimiseks. Ma ei tea mis kurat tal hakkab poes, et ära keerab ja võimatu ohjes hoida teda. Ise ei saa mitte midagi mõelda ega valida süüa kui pead koguaeg last vahtima ja vigisema, et lähme nüüd edasi/ei seda me ei osta/pane tagasi. Autoteed tema jookseb nii üle, et ei vaata ka, see tähendaks, et ma pean kõrval jooksma koguaeg tal. Muidu oli isegi okei vahepeal juba ja sai kenasti ilma vankrita poes käidud, lasteaiast koju tuldud ja andis enne autoteed ise käe ega jooksnud aga viimased kaks päeva on suur tüli majas olnud tema käitumise pärast. Ma ei kujuta ette pikka maad temaga kõndida/poest veel läbi minna. Mingi aeg juba liikusime rohkem ilma vankrita ja üritasin harjutada, et iga poes käik poleks nagu esimest korda elus on pimedast toast inimeste hulka saanud aga seda vist ei juhtugi, et ta minu kõrval rahulikult kulgeb ja minu närvirakud alles jäävad.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Meil on käru auto asemel, laps 4-aastane. Kui sai 2-aastaseks siis ostsin uue käru (jessuke!) 😀 Vana oli juba ribadeks kärutatud ja ma tahtsin uut, sportlikumat. Ostsingi sellise, millele saab taha panna rula, nimeks on sel mamaboard. Selle rula peale võib lapse seisma panna, aga peamiselt on see mõeldud mulle, et saaks kiiremini liikuda. Kõik teed selleks ei sobi, kuid meil on neid ümbruskonnas piisavalt, et saab rulatada. Loomaaiaski olen käruga rulatanud, seal kohati pikad vahemaad. Mingil hetkel on plaan käru jalgratta vastu välja vahetada, aga sel aastal kindlasti mitte. Jalgratast tahaks ka sellist, kuhu saab asju kaasa panna, meil kärus on terve elamine kaasas, söök, jook, mänguasjad, piknikutekk, igaks juhuks varuriided suvel (kogemus näitab, et võivad märjaks minna purskkaevu ääres näiteks). Seega meie jaoks on käru peamine liiklusvahend, kuigi mõnikord me ka siiski osa maad katame ühistranspordis. Varem kõndisin rohkem, sest laps hakkas igas muus liiklusvahendis oksendama, nüüd enam mitte. Aga käru on kevadest sügiseni ikkagi meil põhivahend liikumiseks.

keda huvitab, rula: Mamaboard https://www.babyartikel.de/prod/tfk-mamaboard-fuer-joggster-iii

Taha panna ainult kärule, millel on olemas käsipidur, lapsele sõidu ajaks rihmad peale, esimesed rattad või esiratas lukku, endale käru turvapael käe ümber. Käru peaks ka muidugi olema sama firma oma, Saksamaalt on odavam tellida. https://www.babyartikel.de/marken/tfk/buggys-sportwagen?q=:price-asc:category:1-KW-BS:cat-kinderwagen-art-reader:Lufträder%20(mit%20Ventil)

Rulakärusid on teisigi, näiteks quinny http://www.quinny.com/longboardstroller/

Aga TFK on parem terve päeva veetmiseks, kuna pakiruum on ka avar ja päiksevari peal.

Jalgrattale üleminek nõuab ka suht suurt rahalist ressurssi, et oleks mugav ja ohutu liigelda. Aga käru on meile nii mõnus vahend olnud, et ausaltöeldes on kahju sellest loobuda. 😀 Olgu veel öeldud, et laps mul kõnnib ka suht palju, ega ta ei istu nonstop kärus. Aga mul on hea meel, et ta seal vahepeal siiski ka istub, sest ma tõesti ei viitsi väga pikki vahemaid tema aeglasemas tempos kõndida, kodust peame ikka vähemalt kilomeeter-paar eemale saama enne, kui on head jalutatavad kohad.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Teate, mida aeg edasi, seda vähem olen ma kriitiline teiste inimeste suhtes. Elu on näidanud, et mina pole mingi kriitik ega hukkamõistja. Igal ühel on oma elu ja iga lapsevanem talitabki vastavalt nii nagu vaja. Tihti ei näe teiste põhjuseid, muret , häbi, vaeva ja see ongi normaalne. Inimesed ei kipu seda välja näitama, pigem näeme meie ainult nii öelda jää mäe tippe.
Seni, kuniks pole kõndinud teise ema/isa “kingades”, seni pole mina nõuandja.
Vahel küll taban end mõttelt, kus kritiseerin mõttes mõnda ja siis saan õnneks aru, et kes mina olen teise elu kritiseerija. Elu mind ka selles suhtes õpetanud. Kui minu lapsed on käitunud mingit moodi, siis ma ei eelda, et kõik lapsed peavad samamoodi käituma ja reageerima.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mina vist vaataksin küll, kui 4-5-aastane pealtnäha terve laps kärus on. Mitte loomaaia puuvankris, aga just jalutuskärus.

Ei vaataks viltuvaatamise tähenduses, aga mulle tunduks see imelik. Ilmselt seetõttu, et meie 4 last on kõik juba väiksena väga head käijad olnud ja kõige hilisem kärusistumisest loobumine oli 1,8-aastaselt.
Kuna autot meil ei ole, siis ei hakanud käru aksessuaarina ka kaasa tassima. Kahe viimase lapse (kaksikud) puhul oli käru pigem hirmutamiseks, et kui ilusti ei käitu, lähme koju käru järgi:)

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

kavatsen ka 4,5 aastasele lapsele reisile kergkäru kaasa võtta.

Tassige ise üle 15kg-st enamus aega kaenlas kui tahate, mina seda teha ei plaani.

Väikesed jalad väsivad pikal teekonnal.

Vaata, et lapse jalad rataste vahele ei jää. Mul ka üks tuttav veab sama vana last kergkärus, lapsel lohisevad jalad vastu maad ja ta tahaks joost-kõndida aga emme surub kärusse ja paneb rihmad kinni.
Mul endal on sinu omast aasta noorem laps- kõnnib, räägib ja käitub nagu normaalne laps, ma ei kujuta ette, et ma ta kärusse suruksin.
Enamus aega peab 4,5 a laps süles olema? Enamus aega selles vanuses laps ikka kõnnib, mitte ei ole süles. Ja siis imestatakse, kust tulevad need 10 aastased, kes 100 kilo kaaluvad ja liikuda ei suuda.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Siin mõned väidavad, et kui varakult dresseerima ei hakka, siis see laps mitte kunagi… ja ikka selles vaimus.

Jah, see kehtib osa asjade suhtes, ent mitte kõigi. Mina olen ikkagi seda meelt, et päris palju seiku on niisugused, kus vanem oma aruga ning arusaamadega “normaalsusest” võib punnitada palju tahab, ilma erilise eduta. Kuni ühel hetkel lapsel lihtsalt käib peas see klõps ära ja sealt edasi on kõik korras. Ehk siis, lapse aju ja keha peavad arenema sinnamaale, kus temaga saab juba neid asju teha. See kehtib näiteks potitreeningu, aga ka pikkade maade mahakõndimise kohta. Mul on sõbranna, kes pani üheaastase kõndimise peale ikka tohutu suurt rõhku – mäletan siiamaani, kuidas ta kohtumisel õieti muust kohati ei rääkinudki, kui ainult sellest kui palju kilomeetreid tema üheaastane on täna ja eile maha marssinud- täitsa ise vohhh! Praegu on too kutt 16-aastane ja kaalub 124 kilo, vihkab igasugu liigutamist, isegi kodumaja 2.korruselt treppi mööda allaronimine on talle probleem.

Nii et pigem võib just liigne sundimine tekitada vastureaktsiooni. Aktiivse eluviisi harjumuse lapsele sissekasvatamine kestab siiski tunduvalt kauem kui esimesed eluaastad ja see hõlmab palju-palju enamat, kui ainuüksi see õnnetu kärus sõitmine. Ema, kes taandab kõik vaid tite võimalikult kibekähku kärust võõrutamisele, ent seejärel jätab ta rahumeeli kümneks tunniks päevas arvutimängude ja multikate ette lamasklema, on aktiivse eluviisi olemusest ikka väga teistmoodi aru saanud.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 07.06 15:46; 10.06 15:40; 11.06 13:04; 06.07 13:46;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Siin mõned väidavad, et kui varakult dresseerima ei hakka, siis see laps mitte kunagi… ja ikka selles vaimus.

Jah, see kehtib osa asjade suhtes, ent mitte kõigi. Mina olen ikkagi seda meelt, et päris palju seiku on niisugused, kus vanem oma aruga ning arusaamadega “normaalsusest” võib punnitada palju tahab, ilma erilise eduta. Kuni ühel hetkel lapsel lihtsalt käib peas see klõps ära ja sealt edasi on kõik korras. Ehk siis, lapse aju ja keha peavad arenema sinnamaale, kus temaga saab juba neid asju teha. See kehtib näiteks potitreeningu, aga ka pikkade maade mahakõndimise kohta.

Lastel takistab uute asjade proovimist/tegemist sageli lihtsalt inerts – nad kalduvad eelistama teha/käituda, nagu nad on harjunud. Tekib surnud ring – laps ei tee, kuna ta pole harjunud – ja laps ei harjugi, kuna ta ei tee. Seetõttu on lastel sageli vaja välist tõuget, et nad hakkaks taipama, et “ohoo, näe, ka nii saab” – ja peale alguse umbusku ja tõrkumist laps hakkab pidama uut asja/tegevust täiesti normaalseks. Nagu ta oleks seda alati teinud.

Näiteks – kas minu lapsed üldse mäletasid, et päris alguses nad ei tahtnud kättki anda ega sammugi teha (rebisid oma suunda või olid paigal nagu postid), kuna aga mina iga päev järjekindlat ikka proovisin, siis ühel päeval oldi nõus juba paar sammu tegema, siis rohkem, siis oldi nõus juba tänaval lühikest juppi ära kõndima jne? 2a, kui kõndisime juba kilomeetreid – ma ei usu,et laps ise mäletas, et tema kõndimine algas ju nii, et emme käis iga päev mingisuguse käest kinni võtmisega pinda. Sellisel juhul, kui tegevus (igapäevased käekõrval jalutuskäigud) on muutunud lapse jaoks nii harjumuspäraseks, et ta isegi ei mäleta, et see algas täiskasvanu (mitte tema enda) initsiatiivil – kuidas saaks siis laps sellest niisugust psühhotraumat saada, et vastikustunne kestaks lausa kuni teismeeani?

Teine asi on, kui ükskõik mida, näit. füüsilist tegevust pressitakse auahne lapsevanema poolt peale sellise tempoga, et laps ei jõua veel ühte asja omaks võttagi, kui juba vanem tõstab nõudmisi – sest on ju vaja täita mingi plaan, kiidelda tuttavate ees jälle uute saavutustega (“aga meil oli täna jälle rohkem kilomeetreid – vohh!”). Kui selline sundimine algab väikelapseeas ning kestab samas vaimus, oletame, algklassideni välja – siis tõesti võib olla nii, et laps tunneb füüsilise tegevuse vastu kogu aeg vastikust ja esimesel võimalusel (kui vanemad piirid veidi lõdvemaks lasevad ja valikuvõimalust annavad) vajub kergendusohkega diivanile lösakile.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 07.06 11:26; 07.06 15:11; 11.06 11:34; 11.06 17:20;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Näiteks – kas minu lapsed üldse mäletasid, et päris alguses nad ei tahtnud kättki anda ega sammugi teha (rebisid oma suunda või olid paigal nagu postid), kuna aga mina iga päev järjekindlat ikka proovisin, siis ühel päeval oldi nõus juba paar sammu tegema, siis rohkem, siis oldi nõus juba tänaval lühikest juppi ära kõndima jne? 2a, kui kõndisime juba kilomeetreid – ma ei usu,et laps ise mäletas, et tema kõndimine algas ju nii, et emme käis iga päev mingisuguse käest kinni võtmisega pinda.

Jaa, jutt väga tore ja puha, ent kogu see dresseerimine, nagu isegi ütled, ei tule ju üleöö. Vaevalt leidub ema, kes tõepoolest sunniks last kogu aeg kärus istuma! Iga päev leitakse aeg n.ö dresseerimiseks, mil lihtsalt kõnnitaksegi tasakesi tänaval, ikka lapse tempos, harjutatakse kätt andma, harjutatakse liiklusreegleid, püsima teepervel jne.

Aga selleks harjutamise-perioodiks ei saa ju kogu muu elu seisma jääda. Ka harjutamise-perioodil tuleb ette selliseid olukordi, kus peab kuhugi jõudma, kuhugi täpselt minema, kuhugi mis asub küllaltki kaugel. St, on vaja teha kiireid tarbekäike, mitte niisama põnni omas tempos tasapisi harjutamist. Mul endal on kaks aastase vahega last, kellega koos tegin ühtlasi asjaajamisi ning ka sisseoste. Mõlemat õpetasin kõndima koos, ühel hoidsin käest ühel pool, teine oli teisel pool, koduni oli 3 km. Kuhu sellises olukorras panna nt poekotid, kas võtta hammaste vahele? Lahti lasta ka ei saanud, siis oleks auto alla joostud.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 07.06 15:46; 10.06 15:40; 11.06 13:04; 06.07 13:46;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Aga selleks harjutamise-perioodiks ei saa ju kogu muu elu seisma jääda. Ka harjutamise-perioodil tuleb ette selliseid olukordi, kus peab kuhugi jõudma, kuhugi täpselt minema, kuhugi mis asub küllaltki kaugel. St, on vaja teha kiireid tarbekäike, mitte niisama põnni omas tempos tasapisi harjutamist.

Ei, nagu öeldud, võõraste laste puhul ma ei kulutagi energiat jõllitamisele ja täpse põhjuse väljamõtlemisele, miks ta seal kärus istub.

Oma postitutega ma vastasin rohkem teemaalgataja küsimusele: Miks ta siis ei võiks olla juba oma kergkärus või kahe eri vanuses lapse puhul ema elu hõlbustamiseks kaksikute- või tandemkärus? – ehk siis miks mina olen eelistanud kõndivaid lapsi ja kärud võimalikult vara kasutusest ära saada.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 07.06 11:26; 07.06 15:11; 11.06 11:34; 11.06 17:20;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mul saab laps augustis 4. Käru pole ammu kasutanud, AGA ma arvan, et kui loomaaeda lähen või reisile, siis ikka võtan kaasa. Laps saab seal kasvõi väikese lõunaune ära teha vajadusel, rääkimata jala puhkamisest või asjade hoiustamisest. Lapsel muidu pole häda midagi, oskab kõndida ja joosta küll 🙂

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kes see 4- või 5-aastasele enam seisulaua ostab? Ma hetkel kaalun kas oma 2,5-aastasele osta või mitte…

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

ma küll oma suuremale lapsele tahaks, sest esiteks, eeskujuliku emana kâisin temaga kôndima oppimisest saati pidevalt jala, mis tähendas, et kaugele ei saanud kunagi minna, sest laps väsib ikkagi rutem kui täiskasvanu, ja kôndimistempo palju aeglasem. nii ongi tunne, et aastaid pole loodusesse jalutama pääsenud, ja suht kodu küljes kinni aheldatud. praegu ootan teist last, ja plaanin olla liikuvam, nii et vankriga ja vanema lapsega koos käia jalutamas. aga kui sul on vanker, ja teine laps kôrval, on autoteel ebaturvaline, maal lisaks sellele pole kergliiklusteid igal pool, et laps ja vanker turvaliselt kôrvuti saaks liigelda. nii et plaanis seisulaud.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 37 )


Esileht Väikelaps Nelja-aastane laps kärus

See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.