Teema: Nemechek protocol ja autism

Vaatasin selle rööbiti üle ja näen, et see ravi keskendub ajule. Võib-olla eksin?
Meie oma lapsega keskendume viimane kuu aega kõhu tervisele (et seda kaudu aju tervendada) ja paranemine toimub meie silme all!

Laps saab iga päev portsu probiootikume, kõiki vajalikke b-grupi vitamiine, topeltkoguse d-vitamiini ja c-vitamiini (soovitatud päevanormiga võrreldes). Lisaks teeme õhtuti magneesiumi (ja surnumere soola) (jala)vanne. Kui vanniks aega ei ole, määrin magneesiumiõli nahale.

Tänase seisuga on minu varem lugemist vihanud lapsel oma lemmikraamat (nõudis, et tooksime selle talle raamatukogust). Ta on rõõmsameelne, lahke, andestav. Tema ülitundlikkus (puudutused, lõhnad, helid) on kadunud, me kallistame palju ja ta tuleb ise kallistusi otsima. Tema mälu on paranenud, ta ei ole enam pidevalt segaduses ja ärritunud. Varem läks täiesti endast välja kui pidi üle kahe ülesande järjest meelde jätma (n. pane saapad jalga, siis jope selga, ära koolikotti unusta!). Ta tahab rääkida oma päevast ja teistest lastest koolis. Peale pooltteist aastat samas klassis on ta lõpuks nüüd suutnud meelde jätta tüdrukute nimed! Enne meie “protokolli” polnud tal justkui aimugi, et tema klassis ka tüdrukuid on…
Õhtuti läheb puiklemata magama ja magab terve öö rahulikult. Hommikul ärkab puhanuna ja heatujulisena.

Olen nüüdseks palju uurinud materjale kõhu tervise mõju kohta ajule ja saan öelda, et meie puhul on see end tõestanud. Meie laps ei saanud diagnoosi, sest kõik autismile viitavad jooned ei olnud võimendunud, kuid raske oli temaga sellegipoolest. Ja temal oli raske nii elada. Praegu ta isegi ei mäleta enam kuidas enne oli.

#2957916:

Ahhaa, võtsin veidi aega ja vaatasin, mida Nemechek protocol autismi kohta arvab. Põhimõtteliselt siis ikkagi sama, mis minagi ????

Meie poja puhul on siis probiootikum olnud kõige olulisem abistaja. Saime selle teada siis kui vahetasime toodet ja kogemata andsime väiksema portsu baktereid kui eelmise tootega. Juba järgmisel päeval oli laps rahutum ja hakkas uuesti virisema. Tõstsime kohe koguseid (+ tulime esimesel võimalusel tagasi esialgse toote juurde) ja sealt edasi on ainult paremaks läinud.

Kust sa neid tellid?

iherb.com on ju megasuur valik häid toidulisandeid, vitamiine-mineraalaineid. ja toimeannused palju suuremad kui meil apteekides müüdavatel lisanditel. head õlid on rosita cod liver oil ja nordic naturals.

#3007172:

Kas enne tegite vereanalüüsi ka? Või mida kirjandus ütleb selle B-grupi vitamiinide kohta, kas neid on ohutu manustada ilma teadmata, milline seis või varu on veres olemas? Jaa, ma praegu kasutan täiega ära, et olete end kurssi viinud, selle asemel, et ise uurida, loodan, et Te ei pahanda :). Kogu Teie “programm” tundub veenev, olen lugenud samuti, et seedesüsteemi bakterid on meie teine aju ja katsed kasvõi rottidega on päris veenvad. Kuid päris mainstream suunaks selline käsitlus ilmselt veel muutunud ei ole.

Vereproovi tegime umbes 3 nädalat pärast lisanditega alustamist. Perearst oli tagasisidet andes neutraalne, luges ette, et kõik näidud on normi piires, va D-vitamiin, mida oli veidi alla normi. Kui küsisin, et kas võin jätkata sama kava järgi, siis kirjutas ilma küsimata lastearstile saatekirja, et uuriksime täpsemalt spetsialistilt.
Jätkasime ikka oma kava, aga jätsime ajapikku magneesiumivanne vähemaks. Laps püsis nendetagi rahulik ja elurõõmus. Oleme jätkanud siis probiootikumide+B-vitamiinidega ja D-vitamiiniga. C-vitamiini anname lisaks kui on mõne viiruse üles korjanud.

Umbes 2 nädalat tagasi käisime lastearsti juures ära. Sattus väga terve suhtumisega tohter, kes ütles, et halba ei saa meie ettevõtmine lapsele teha ja võime jätkata kui see silmnähtavalt häid tulemusi annab.

Meil muidugi on väga selge põhjus kahtlustada ainete puudust, sest laps valib väga toitu ja lihtsalt ei söö suurt midagi kasulikku. Arst soovitas meil mitte teha tema kehvast toitumisest suurt numbrit, mitte meelitada või sundida sööma. Kuna meie lisandite meetod hetkel hästi toimib, siis järelikult nii ongi hea. Laps saab lisanditega hädavajaliku kätte ka väga kesise toidulaua juures.

B-grupi vitamiine ei olevat võimalik vereproovist niimoodi mõõta, et olla päris kindel, kas on piisavalt või vähe/palju. Meil nüüd peaaegu nelja kuu vältel ei ole üleannustamise tunnuseid tekkinud, ilmselt kulub kõik sisse antu ikka päeva peale ära. Pealegi on tegemist vesilahustuvate vitamiinidega ning üleannustamise oht on ikkagi üsna väike.
Probiootikumide kohta ütles lastearst, et võib anda nii kaua kui vaja. Kui meil on iga päev vaja, siis kasvõi iga päev.

Ühel hommikul umbes kuu tagasi unustas laps kapslid võtmata ja koolipäev lõppes väga halvasti. Tülitses koolis ja laamendas terve pärastlõuna. Pärast seda ei ole ta enam kordagi oma baktereid unustanud. Ta on klassis nüüd kõigiga sõber ja isegi õpetaja kaisutas mu last jõulupeo lõppedes soojasti ja ütles, et too on talle kallis. Seda ei ole kolme kooliaasta jooksul küll veel varem juhtunud! 🙂

#3007591:

Aitäh põhjaliku vastuse eest! Seda on väga julgustav lugeda. Omega3 bukleti pistis meile psühholoog ise pihku, see teema on jõudnud ka meie arstide ja proviisoriteni, et käitumishäirete ja õpiraskuste puhul manustada Omega3-e suures koguses. Muu puhul uurin nüüd ise edasi. Aitäh!

Kahjuks ei ole meil tõesti eriti tuge ei perearstidelt ega lastearstidelt, just seoses kõhu tervisega. Sellest vaadatakse väga lihtsalt mööda. Ja paljud lapsevanemad (mina sh) ei tule selle pealegi, et lapse käitumishäirete taga on vilets toitumine.
Jah, me kõik teame, et suhkur ja värvilised kommid on kurjast, aga see on ka enam-vähem kõik, millest avalikult räägitakse seoses laste vaimse tervisega.

Keegi ei räägi sellest, et võiks anda lapsele igapäevaselt probiootikume, sest laps toitub peaasjalikult saiast ja joob poepiima. Kui paljud lapsed tarvitavad vabatahtlikult hapendatud toite või kasvõi näiteks keefiri? Jogurtit tarbitakse ka ainult magusana ja ebavajalike lisaainetega ja siis arvatakse, et sellest piisab. On ju küll ja veel olnud neid Danonki või Actimeli kampaaniaid, mis kutsuvad üles kõhu tervist parandama – suhkrupommiga!

Meie praeguses kultuuriruumis on päris keeruline toita last täisväärtuslikult, just kõhu tervisest lähtuvalt. Toiduainete valik on nii suur, et paljud lihtsalt välistavadki vähem meeldiva ja keskenduvad oma lemmikutele. Meie pere teised lapsed söövad paremini, sest nende maitsemeel annab veidi rohkem vangerdamisruumi. See konkreetne laps aga on oma aastatetaguses valikus kinni ja ei ole nõus isegi proovima muud (st kasulikku) toitu. Ta on ühtlasi ka ülekaaluline, just tänu sellele, et ta välistab eelkõige köögiviljad ja hapendatud toidud oma menüüs ja eelistab piima veele. Loodan, et lastearstil oli õigus, kui ütles, et las kasvab ja teeb ise oma parema toiduvaliku kui on veidi teadlikumaks saanud. Näägutamine ja toidu surumine teeks asja halvemaks.

Meie saame praegu nii hakkama. Uurin muidugi pidevalt juurde ja vaatan veidi kaugemale kui Eestis tegutsevate arstide arvamus. Isegi lastearst ütles kerge kahjutundega, et Eestis ei räägita eriti nendest asjadest ja keegi ei ole ekspert. Tuleb oma sisetunnet usaldada.