Kas oskate soovitada mõnda Neuroloogi või mõnda muud spetsialisti, kes vaatab laiemalt ja süveneb.
Lapsel arengus mahajäämus, otsest diagnoosi pole. Iga arst, kelle juures käime, vaatab vaid oma kitsast ala.
laiem pilt sünnibki mitme spetsialisti hinnangust.
arengu eripärade spetsialist on lastepsühhiaater.
Mine Rajaleidjasse, nemad annavad suunamise Laste Vaimse Tervise Keskusesse ja seal vaatab lapse mitme päeva jooksul läbi terve rida spetsialiste, kes siis üheskoos panevad pildi kokku, määravad diagnoosi ning teevad raviplaani. Kui diagnoosi ei tule, annavad pika kokkuvõtte uuringutest ja hulga soovitusi tulevikuks ikkagi.
Diagnoos arengus mahajäämus tähendab seda, et sinu lapsel on vaimupuue, mille põhjus on teadmata. See diagnoos on võrreldav Downi sündoomiga st et lapse mahajäämus on juba väga suur. Väikelastele pannakse diagnoos “Arengus mahajäämus” kui ei õnnestu leida konkreetset geneetilist põhjust, mis selgitaks arengust mahajäämust. Aga teadus areneb kogu aeg ja võib-olla kunagi leitakse ka sinu lapsel geneetiline põhjus.
Aga selleks, et laps areneks, ei ole täpset diagnoosi vaja. Enamikul vaimupuudega lastel ei ole leitud konkreetset geneetilist põhjust. Ja need kellel on, siis ega neid keegi ju ei ravi niiöelda. Oluline on leida nüüd oma lapse erivajadusele vastav lasteaed. Ja vajadusel käia ka teraapiates.
Diagnoos arengus mahajäämus tähendab seda, et sinu lapsel on vaimupuue
Ei tähenda alati. Meie lapsel näiteks on diagnoositud (sada arsti läbitud) sotsiaalne mahajäämus ja akadeemiline andekus. Ehk et laps, kes sügisel 1. klassi läks (väikeklassi siis), on sotsiaalsetelt oskustelt umbes 5-6aastase tasemel (ei julge üksi vetsu minna, ei oska nööpe hästi kinni panna jmt, aga akadeemiliselt on 8-9aastase tasemel (loeb soravalt juba mitu aastat, kirjutab kirjatähtedega, arvutab väga hästi, võõrkeeli omandab kiiresti jne. Mingit vaimupuuet tal ei ole. Arstide sõnul jõuab ka sotsiaalne areng ajaga järele.
Sellist diagnoosi nagu “Sotsiaalne mahajäämus” ei ole olemas. Ilmselt on lapsele siiski pandud mingi muu diagnoos kui käitumine ja eneseteenindusoskused ei ole eakohased, nt Aspergeri sündroom vms.
Diagnoos “Arengus mahajäämus” on aga konkreetne diagnoos, aga pannakse ainult juhul kui lapsel on teadmata põhjusel mõõdukas, raske või sügav vaimupuue või liitpuue st sellise diagnoosi saab laps ainult siis kui mahajäämus on väga suur ja see mahajäämus on püsiv. Iseenesest ei ole oluline millise neuroloogi juurde minna. Neuroloog ei hinda lapse arengut. Neuroloog viib läbi uuringu, et vaadata kas arengu mahajäämusel on võimalik leida mõni konkreetne neuroloogiline põhjus, nt epilepsia. Vajadusel saadab neuroloog lapse arengu hindamiseks teiste spetsialistide juurde nt logopeed, kliiniline psühholoog, füsioterapeut. Kui lapsel on arengus mahajäämus juba diagnoositud ja olete paljude spetsialistide juures juba käinud, siis ilmselt ka neuroloogi juures. Arvata, et on võimalik eestis süsteemis leida üks arst, spetsialist, kes siis niiöelda vaataks laiemat pilti, siis sellist spetsialisti ametlikult olemas ei ole. Igal arstil, spetsialistil on väga konkreetne valdkond ja väga konkreetsed tööülesanded.
Sellist diagnoosi nagu “Sotsiaalne mahajäämus” ei ole olemas. Ilmselt on lapsele siiski pandud mingi muu diagnoos kui käitumine ja eneseteenindusoskused ei ole eakohased, nt Aspergeri sündroom vms.
Diagnoos on aktiivsus- ja tähelepanuhäire. Selgituses on kirjas, et praktilise ja sotsiaalse taibukuse tulemus ning pragmaatilised oskused jäävad madala keskmise tasemele. Laps on impulsiivne ja kiirustav. Raskuste põhjuseks on tõenäoliselt keskendumisraskused. Laps võib vajada eakohasest enam tuge sotsiaalse arengu toetamisel.
Samas on välja toodud, et tajupõhine järeldamine jääb eakohasest kõrgemale tasemele. Visuaalruumiline võimekus ja planeerimisvõime jääb eakohasest oluliselt kõrgemale tasemele. Kategoriaalne ja abstraktne järeldamisvõime pildilise informatsiooni põhjal ning loogilise mõtlemise alatest jäävad eakohasest kõrgemale tasemele. Verbaalse ebaolulise ja olulise eristamis- ja kategoriseerimisvõime on eakohasest kõrgemal tasemel. Kirjaliku kõne oskused eakohasest märgatavalt kõrgemad. Lapse tajupõhine järeldamine on eakohasest kõrgemal. Keelelised oskused vastavad mitemetes valdkondades eakohasele tasemele või on eakohasest kõrgemad.
mina oma lapsega olen käinud neuroloogil Maili Rullinkov, väga rahul temaga.
Diagnoos on aktiivsus- ja tähelepanuhäire. Selgituses on kirjas, et praktilise ja sotsiaalse taibukuse tulemus ning pragmaatilised oskused jäävad madala keskmise tasemele. Laps on impulsiivne ja kiirustav. Raskuste põhjuseks on tõenäoliselt keskendumisraskused. Laps võib vajada eakohasest enam tuge sotsiaalse arengu toetamisel.
[/quote]
Teie lapsel ei ole sotsiaalset mahajäämust. Selgituses on ju kirjas, et sotsiaalne taibukus on madalal keskmisel tasemel st et sotsiaalsed oskused on rahuldaval tasemel. Jah ei ole head või väga head, aga on eakohased!!!! ATH diagnoosiga lapsed vajavad väga tihti suurel määral abi sotsiaalsete oskuste omandamisel. ATH-ga lastel enamasti ei ole vaimse võimekusega probleeme, osad neist lastest on väga nutikad ja taibukad, loovad ja julged, tulevased juhid ja organiseerijad.
Teie lapsel ei ole sotsiaalset mahajäämust.
ATH diagnoosiga lapsed vajavad väga tihti suurel määral abi sotsiaalsete oskuste omandamisel.
Kas need kaks lauset natuke nagu üksteisele vastu ei räägi? Ise võin kinnitada – pärast paljude spetsialistidega konsulteerimist -, et on nimelt nii, et laps on sotsiaalselt eakaaslastest maas ja vajabki seetõttu abi nende oskuste omandamisel nüüd, vanemas eas. Teised omandasid need oskused varem.
Teie lapsel ei ole sotsiaalset mahajäämust.
ATH diagnoosiga lapsed vajavad väga tihti suurel määral abi sotsiaalsete oskuste omandamisel.
Kas need kaks lauset natuke nagu üksteisele vastu ei räägi? Ise võin kinnitada – pärast paljude spetsialistidega konsulteerimist -, et on nimelt nii, et laps on sotsiaalselt eakaaslastest maas ja vajabki seetõttu abi nende oskuste omandamisel nüüd, vanemas eas. Teised omandasid need oskused varem.
ATH diagnoosiga lapsed ei omanda sotsiaalseid oskusi iseseisvalt, neid on vaja väga palju õpetada. Jah lapsevanem peab 10 korda rohkem tööd tegema ja vaeva nägema, aga muid võimalusi polegi.
ATH diagnoosiga lapsed ei omanda sotsiaalseid oskusi iseseisvalt, neid on vaja väga palju õpetada. Jah lapsevanem peab 10 korda rohkem tööd tegema ja vaeva nägema, aga muid võimalusi polegi.
Milliseid oskusi sa silmas pead? Ma ei ole veel seni märganud oskusi, mis lapsel üldse puuduksid või millega metsikut vaeva peaks nägema.
ATH diagnoosiga lapsed ei omanda sotsiaalseid oskusi iseseisvalt, neid on vaja väga palju õpetada. Jah lapsevanem peab 10 korda rohkem tööd tegema ja vaeva nägema, aga muid võimalusi polegi.
Milliseid oskusi sa silmas pead? Ma ei ole veel seni märganud oskusi, mis lapsel üldse puuduksid või millega metsikut vaeva peaks nägema.
Aga milles siis sinu arvates seisneb sinu lapse sotsiaalne mahajäämus?????????????? Et oskab kõike ja midagi arendama ei peagi, aga ikkagi on sotsiaalselt mahajäänud???????????
Mahajäämus tähendab ju seda, et lapsel puuduvad oskused, mis on olemas teistel temavanustel lastel. Kui sinu lapsel on kõik oskused eakohased, siis tal ju polegi mingit mahajäämust.
Aga milles siis sinu arvates seisneb sinu lapse sotsiaalne mahajäämus?????????????? Et oskab kõike ja midagi arendama ei peagi, aga ikkagi on sotsiaalselt mahajäänud???????????
Mahajäämus tähendab ju seda, et lapsel puuduvad oskused, mis on olemas teistel temavanustel lastel. Kui sinu lapsel on kõik oskused eakohased, siis tal ju polegi mingit mahajäämust.
“Ei ole eakohased” ei tähenda, et puuduvad. Epikriisis on kirjas, et tähelepanu kipub hajuma, keskendumine on vahel raske, vastuste andmisel on kiirustav, ebaedu teeb kurvaks ja laps vajab natuke rohkem motiveerimist, tegevusse tagasi suunamist, selgeid reegleid.
Lisan, et laps käib praegu 1. klassis (väikeklassis) ja õpetajal pole temaga ühtki probleemi olnud, oleme õpetajaga pidevas kontaktis selles osas.
mina oma lapsega olen käinud neuroloogil Maili Rullinkov, väga rahul temaga.
Meie oleme ka käinud Maili Rullinkvi juures. Väga rahul temaga.
Ma ei näe ühtegi asja, mida neuroloog sellise lapsega teha saaks. Ainult peaaju MRT ja epilepsia uuringud. Ja loomulikult võib ta olla selle meeskonna juht, kes lapse perioodilise hindamisega tegeleb, ehk et tema saadab lapse logopeedile/psühholoogile/tegevusterapeudile jne, kes siis kõik oma hinnangu annavad lapse arengu kohta. Selleks juhiks võib olla ka lastearst või psühhiaater.
Su lapsega on kõik hästi, ta vajab lihtsalt veidi rohkem tähelepanu ja lihtsalt teadvustamist. Kui maailmas oleks kõikidele seisunditele olemas põhjendused, siis poleks meil arste ju vajagi.
Samasuguse poisi ema.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
