Teema: Nii läbi ja õnnetu :(

[small]paula69 kirjutas:[/small]
[tsitaat]olen nõus, et aususest enda vastu jääb inimestel tihti vajaka ning pereellu astutakse läbimõtlematult kuid pereks ei saada abielludes ega lihtsalt kehekesi koos elades vaid ikka alles siis kui laps, lapsed sünnivad ning siis hakatekse alles pereks koos kasvama, see on puhtalt minu arvamus 🙂 aga äkki ei tulene siinsete kurtjate probleemid niivõrd sellest, kas nad on abielus või mitte vaid ikkagi rohkem noorusest, kogenematusest ning rumalusest ja kõigest sellest kokku? ja ka abieluga annab ämbrisse astuda, abiellunud inimesed elavad ju samuti omade tõusude ja mõõnadega. kas murega abieluinimene, kelle mees ikkagi tölliks osutub on siis kuidagi suurema murega kui vabaabielus? ka abielus inimesed valetavad endale ning ei tunnista muule maailmale täit tõde, või mitte? [/tsitaat]

Sa ei saanud päris täpselt mõttest aru. Abiellumine suurendab tõenäosust, et otsus on läbimõeldud. Miks ei peaks nii tähtsate asjade puhul kõike tegema, et õnnestumise tõenäosust suurendada?
Sellistes lugudes nagu käesolev ja paljudes teisteski ei oleks neid lapsi ju üldse saadudki, kui eelduseks oleks olnud abielu. Sest abiellumiseni poleks lihtsalt jõutud. Ja seda mitte ainult mehe poolt! Ka naine oleks ju põhjalikumalt läbi kaalunud, kas just see mees ja kas just nüüd on õige aeg pereloomiseks.

[small]paula69 kirjutas:[/small]
[tsitaat]jaa muidugi on selliseid kooselusid kus naine arvab, et nii ongi elu lõpuni aga mehele on see lihtsalt üks etapp enne järgmist, ma ei vaidle vastu siinkohal. Aga kui palju on abielusid kus selleni jõutakse puhtalt naise soovi tõttu, mees teeb selle lihtsalt kaasa, et kaelast ära saada kuid ta ei näe seda abielumõtet samamoodi nagu naine ja ta kulgeb täpselt samamoodi nagu see vabaabielus mees ning kui kihu tuleb siis ka läheb 😀 kui palju üldse abiellutakse, kuna see on mõlema suur soov, mis südamest tuleb ja kui palju lihtsalt formaalsuse pärast?[/tsitaat]

Me räägime tõenäosusest. Abiellumine on siiski suurema tähtsusega otsus, ka mehe jaoks, kui lihtsalt kepp ja naise keedetud supi söömine.
Said noored kokku, kurameerisid, seksisid, veedeti koos nädalalõppe ja terveid nädalaid. Asi lihtsalt kulges nii. Abiellu siiski niisama lihtsalt ei kulgeta. Mehed, kellega mina olen kokku puutunud, oma allkirju siiski päris möödaminnes igale poole ei jaga. Abielludes tuleb seda teha isegi kaks korda.
Mu oma mees, kes ise tahtis minuga abielluda ja kellega juba tükk aega õnnelikud oleme, oli ikka näost punane ja käed värisesid, kui allkirja andis ja \”jah\” ütles, mõlemal korral. Seevastu seksis kondoomita enne abiellumist täita pingevabalt…

Teemaalgataja, v6ta end kokku. Sul on kümme nädlat aega, et oma elu rööpasse seada ja endale ning lapsele elamine sisse seada. Hea, et said mehest lahti praegu, mitte peale lapse sündi. Praegu on lihtsam, vastsündinuga koos kolida ja muretseda on palju raskem.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Ja mida see annab, kui abielus oled? Kui lapse isa ei taha raseda naisega enam koos olla siis ei hoia seda koos ka mingi ametlik paber.Kes ära tahab minna, see ka läheb.[/tsitaat]

Vaata, kui mees on võtnud juba vaevaks naisega abielluda, siis vähemalt raseda naise juurest naljalt saba seljas minema ei joosta. Jah, ka abielud purunevad, kuid siiski harvemini, kui kooselud. vabaabielude puhul kehtib väga hästi ütlus, et sellises suhtes naine on omast arust abielus ja mees omast arust vaba – kas sellises suhtes ikka peab lapsi tegema ja kui see \”abielus\” naine nui neljaks tahab last, siis miks ta nutab, kui \”vaba\” mees minema jalutab? Seda oli ju ette teada!

ka nõus, foorum on avalik ja lugeda saavad seda kõik, kel soovi. kas lapse planeerimine eeldab siis alati abielu? kui naine soovib abielluda ja mees mitte, siis on juba mõtekas suhe lõpetada või? kas see on ikka sinisilmsus ja naiivsus kui mees armastabki naist aga abielluda ei plaanigi kunagi kellegagi kuid soovib selle naisega ikkagi pere luua! teinekord on selleks ju ka mõjuvad põhjused. maha kanda selline mees?
abielu ei saa olla eesmärgiks omaette, armastust ja usaldust ei saa ju vormida lepinguks, abieluni kas jõutakse koos või mitte aga üks ei välista ju teise õnnestumist? oma postitustega ei propageeri ma inimesi mitte abielluma vaid mind natuke hämmastas, et inimene tuli siia murega, milles ta juba ise saab ka aru, et selle isendiga tal kooselu ei suju. pole mainitud, kas ta on abielus või mitte, ok tegite kiired omad järeldused ja korras, kohtumõistmine oligi juba toimunud! ainult sellepärast, et ta polnud abielus, näidati talle juba näpuga nagu pidalitõbise peale, miks? on ta vähem inimene? me peaks ju suure Looja ees kõik võrdsed olema? ja just nimelt, kuna see on avalik foorum, siis postitada võivad siia kõik, isegi kui teemad korduvad, inimesed astuvad ikka ja jälle sama reha otsa jne. pole mitte kellelgil õigus olla üheselt kohtukulliks… ja veel valikutest, selle foorumi ja kooseluinimeste murede lugemine on ka valik, vabavalik… kohustust pole

Kägu kirjutas:

paula69 kirjutas:

Keegi ei mõistagi sinu valikuid hukka niikaua, kuni sa tänu neile siia virisema ei tule nagu teemaalgataja

see pole minu kirjutatud, vaata kogu arutelu üle ja võimalusel paranda see viga!

ja veel teemaalgatajale, proovi leida endale tegevust, et mõtteid natukenegi eemal hoida. tean, et see ei ole kerge, aga proovi. naudi oma rasedust, sest stress ei tee beebile head 😉
edu sulle 😉

[small]paula69 kirjutas:[/small]
[tsitaat]ka nõus, foorum on avalik ja lugeda saavad seda kõik, kel soovi. kas lapse planeerimine eeldab siis alati abielu? kui naine soovib abielluda ja mees mitte, siis on juba mõtekas suhe lõpetada või? kas see on ikka sinisilmsus ja naiivsus kui mees armastabki naist aga abielluda ei plaanigi kunagi kellegagi kuid soovib selle naisega ikkagi pere luua! teinekord on selleks ju ka mõjuvad põhjused. maha kanda selline mees?
abielu ei saa olla eesmärgiks omaette, armastust ja usaldust ei saa ju vormida lepinguks, abieluni kas jõutakse koos või mitte aga üks ei välista ju teise õnnestumist? oma postitustega ei propageeri ma inimesi mitte abielluma vaid mind natuke hämmastas, et inimene tuli siia murega, milles ta juba ise saab ka aru, et selle isendiga tal kooselu ei suju. pole mainitud, kas ta on abielus või mitte, ok tegite kiired omad järeldused ja korras, kohtumõistmine oligi juba toimunud! ainult sellepärast, et ta polnud abielus, näidati talle juba näpuga nagu pidalitõbise peale, miks? on ta vähem inimene? me peaks ju suure Looja ees kõik võrdsed olema? ja just nimelt, kuna see on avalik foorum, siis postitada võivad siia kõik, isegi kui teemad korduvad, inimesed astuvad ikka ja jälle sama reha otsa jne. pole mitte kellelgil õigus olla üheselt kohtukulliks… ja veel valikutest, selle foorumi ja kooseluinimeste murede lugemine on ka valik, vabavalik… kohustust pole[/tsitaat]

Palun ütle, milline on mõjuv põhjus mitte abielluda naisega, keda armastad ja kellega soovid pere luua?
Ja veel. Kui saada laps pärast abiellumist, siis üldiselt on üksteise tundmaõppimise aeg pikem. Seega tuleb suurema tõenäosusega välja, et kaasa vast siiski pereloomiseks ei sobi. Kuu aega pärast tutvumist keegi peale filmistaaride tavaliselt ei abiellu. Aga lapsi pannakse hakkama küll…
Ja siis veel sellest, et mõni abielumees on tõbras ja mõni mitteabiellunu jälle suurepärane truu pereisa. Muidugi! Siin käib jutt tõenäosusest. Kui teatud piletite/numbritega oleks suurem tõenäosus võita kui teistega, kas siis valitaks need numbrid? Olgugi, et ei pruugi võita ja võidetud on ka hoopis teiste numbritega.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Kas olete ise ka uhked nüüd! Teete inimest maha, kellel niigi raske ja hakkate siin jaurama, kas peab olema abielus või mitte ennem laste saamist. Jubedad kääbikud olete Te köik kurjad käod!!

Teemaalgatajale suured suured kallid ja palju jaksu, küll tuled üksi ka toime.Puhka, ära üle pinguta see ei ole hea sinu kõhu elankule:)Usun, et Sinu vanemad, sõbrad ikka aitavad Sind.[/tsitaat]

Jah olen uhke. Teemaalgataja saab veast aru ja teeb järgmine kord paremini. Siin on küll kirjutisi, kus samasse ämbrisse astutakse teist või kolmandat korda… Ehk siis naine ei tule selle pealegi, miks asi ei õnnestu.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]ma olen mõelnud, et abielu on vajalik nõrkadele ja saamatutele. Intelligente ja arukas inimene suudab ka kokkuleppeid teha ja nendest kinni pidada ilma tervele maailmale seda kuulutamata. Ja sealjuures, kujutage ette, võib isegi armastada väga oma elukaaslast.
Enda tutvusringkonnas on mõned naiste poolt väljapressitud abielud ja ütleks, et pole grammi eestki paremad kui keskmine vabaabielu.
Laps on suur otsus. Abielu on lihtsalt ajale jalgu jääma hakkav asjandus.
Naeruväärne on see abielu kiitmise jutt. Vaadake lahutuste arvu. Igast Kati Saara sarnased on täielikult lörtsinud abielu mõtte ja tänapäeval pole abielu enam mingi tõsiseltvõetav otsus. Lahutada saab väga lihtsalt.[/tsitaat]

Mis tähendab naise poolt väljapressitud abielu? Mees ei armastagi naist? Aga miks ta siis temaga pere lõi? Kui mees naist armastab ja soovib kõike jagada, siis miks peaks abielu vastu olema?

Isegi kui oleks nii, et abielu on vaid nõrkadele ja saamatutele, on ta siis sellepärast vähemtähtis? Inimpopulatsioonid kehtib normaaljaotus – umbes pooled inimesed pole nii tugevad, osavad, intelligentsed ja arukad. Ometi on ju neil ka õigus pereelule, eks ole? Nende valed otsused maksavad ühel või teisel moel kinni teised kodanikud.

no kui ei ole oluline see ei minu ega mehe jaoks, vahet pole kumb siis pooltest abielluda ei taha, sest see ei tähenda minu jaoks eraldi mitte midagi ega ka mehe jaoks, miks? no näiteks, minu vanemad olid kenasti abielus, said 3 last ja läksid laiali veel enna kui viimane korralikult rääkima õppis. miks? teine naine oli parem. vanemad lahutasid, isa abiellus aastaid hiljem selle uuega kuid ringi tõmbas ikka, polnud see abielus olemine suur püha talle kuigi tegi mõlemal korral ju läbimõeldud ja kaalutletud otsuse veeta oma elupäevad just selle naisega, kellele parasjagu sõrmuse sõrme lükkas! minu mehe vanemad olid abielus, tõotanud ja lubanud olla head üksteisele ja lõid perekonna ja jõid selle perekonna maha, kaks poissi kasvasid üles erinevates lastekodudes, nägemata kordagi seda imelist peremudelit, kolmas on õnnetu joodik ise ka. üks nendest poistes on minu mees – haritud, karsklane, harrastab sporti ja mis peamine, ta on üks pühendunuimaid pereinimesi keda ma tean kuid tal pole selleks kõigeks abielu kui kooseluvormi vaja nii nagu minul endalgi. jah, see on nüüd 1 ja väga äärmuslik näide ning puhtalt läbi minu vaatevinkli aga mulle sellest piisab, et uskuda endiselt inimestesse ka ilma lepinguteta! abielu ei saa olla kohustuslik kõigile vaid ikkagi valik!

Kas paber või mitte, oluline on et kooselu oleks otsus. Läbimõeldud otsus, kuhu kuuluvad ka lapsed. Ja ilma otsuseta kooselu saab korraldada nii paberiga kui ilma. Hetkel tundub, et lõppes mitte niivõrd kooselu, vaid kaks inimest kooseluni ei jõudnudki. Ehk siis naine ilmselt pidas seda kooseluks/abieluks, mees oli teisel arvamusel. Nii et mees tegi otsuse kooselu mittealustada. Kui tehakse ettepanek kooseluks/abieluks, siis arutakse läbi ka järgnev elukorraldus. Ja laste sündimine pole enam ootamatu üllatus. Kas paberiga või ilma, aga kaks hinge peavad suhtelepingu tegema, millest mõlemad ühtemoodi arusaavad. Nähtav abiellumine on üks selline võimalus. Ja kui see tekkinud lugu otsa saab, on see hoopis midagi muud, kui suhtesse üritakse libiseda ilma otsust tegemata ja see ebaõnnestub.
Olgu välise lepinguga kuidas on, hingest hinge leping peab olema. Ilma selle hingest hinge lepinguta ei sünni peret.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]paula69 kirjutas:[/small]

Huvitav, mis on need mõjuvad põhjused, miks mees, kes on oma nö. kindla valiku teinud, ei saa/taha abielluda?!
Paula, mulle tundub, et sa pole oma kindlas lepinguvabas lubatustega kooselus kindel!? 🙂

PS. Kui naine otsustab sünnitada lapsed abieluväliselt, siis peab ta olema 100% kindel, et saab nendega ka ise hakkama. Mina kusjuures tegin sellise teadliku valiku. Teadsin, et mees pole 100% ideaalne ja suhe suure tõenäosusega surmani ei kesta. Abielu ei soovinudki, sest sellises olukorras oleks see asja ainult keerulisemaks ajanud. Sain mehega 2 last. Täie teadmise juures. 7 aastat hiljem kiskuski asi täitsa jamaks… läksime laiali.
Nüüd olen leidnud mehe, kelle kohta tean ja tunnen kindlalt, et temaga soovin veeta kogu oma ülejäänud elu. Selle kinnituseks ka abiellusime.[/tsitaat]
Ka abielus olles peab naine olema kindel, et saab üksi lastega hakkama! Elatist saab välja nõuda mõlemal juhul. Tegelikult on üsna veider, et abielus naised \”ära keeravad\” ja enam aru ei saa sellest, et kõik suhted pole loodud püsima ja lahkumineku eest ei kaitse mingisugune paber. Abielu ei anna mingit garantiid ka sellele, et mees isaks sobib.
Ja üleüldse mida see parastamine siin aitab? Loodan, et te ei ole ise ükskord sellises olukorras, teie jaoks oleks kukkumine valusam, sest teie ju arvate, et abielu annab teile kindlustunde terveks eluks!