Esileht Rasestumine ja lapse ootamine Nii-nii kurb :´(

Näitan 25 postitust - vahemik 1 kuni 25 (kokku 25 )

Teema: Nii-nii kurb :´(

Postitas:
NeiuTriin

Jälle on minuga juhutnud see,mis juhtus 2 aastat tagasi.
Läksin täna emosse,kuna hakkas määrima.Theti ultraheli,aga sellest selgus,et pisikese süda ei löö enam.Rasedus peetus.See ei ole enam lihtsalt võimalik.See valu nii meeeletu..Pisike oli väga oodatud.
Sain enne siis ühe tableti,mis pidi aitama kaasa sellele,et kõik hakkaks sees toimuma.ja pühapäeval nüüd siis lähen tabletiabordile.
Arst soovitas mul mehega minna geneetiku juurde,et äkki viga meis..

Mu pea juba valutab sellest nutmisest.Kuidas teie selle valuga toime tulite,kellel ka niimoodi olnud,et kordub raseduse peetumine..

Ma ei jaksa lihtsalt!

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Nii-nii kurb :´(

Väga kurb tõesti, olen ise ühe peetumise üle elanud ja mäletan kui raske see oli:(
Päris kaua läks aega, enne kui suutsin ennast jälle kokku võtta ja uuesti proovida.
Umbes aasta hiljem õnnestus uuesti rasestuda, kuid ka see rasedus oli riskiga ja hädad algasid juba alguses. Õnneks siiski läks kõik kenasti ja nüüd kodus on kasvamas terve ja tubli laps.

Sinu valu ma ei oska ette kujutada, ilmselt mitte keegi ei oska… loodan, et vähemalt mees on sulle toeks ja koos suudate olukorra üle elada ja julgete uuesti proovida.

Tean palju paare, kes on isegi kolm peetumist/katkemist üle elanud ja siis neljandal korral õnnetunud.

Pea vastu ja ära anna alla!

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Nii-nii kurb :´(

Arusaadav, et oled kurb. Mina kaotasin lapse 38 nädalal…Tänu oma kahele lapsele suutsin edasi olla ja toimetada.. Peale seda oli veel ka peetumine. Hetkel olen 14+ ja ega ei julge veel väga rõõmustada…ehk alles siis kui beebi kätel on ja terve… Sina ära kaota lootust. Usun, et lõpuks saate omale beebi…

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Nii-nii kurb :´(

Peetumine näitab siiski seda, et beebiga ei ole kõik korras… nii on see looduse viis valida välja tugevamad… elu on julm. Sina ole tugev.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Nii-nii kurb :´(

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Arusaadav, et oled kurb. Mina kaotasin lapse 38 nädalal…Tänu oma kahele lapsele suutsin edasi olla ja toimetada.. Peale seda oli veel ka peetumine. Hetkel olen 14+ ja ega ei julge veel väga rõõmustada…ehk alles siis kui beebi kätel on ja terve… Sina ära kaota lootust. Usun, et lõpuks saate omale beebi… [/tsitaat]

Mis nii hilises raseduses juhtuda saab? 🙁

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Nii-nii kurb :´(

oma kogemustest oskan ainult soovitada, et lase uurida verehüübivust. Mul veri nö paks ja vajalikud ained ei jõua beebini. Seda saab tablettide-süstidega kontrolli all hoida enam-vähem. 100% garantiid ei anna, aga minul nii üks laps saadud ja teine tulemas. Peetumisi olnud kaks.

Please wait...
Postitas:
NeiuTriin

RE: Nii-nii kurb :´(

Tänan kõigile vastajatele!
Nüüdseks olen oma silmad paiste nutnud ja kuidagi ei taha järele jääda!Varsti tuleb mees ka koju,ehk tema kallistused lohutavad..!

Kägu 15:42- 38.ndal nädalal kaotasid lapse..seda valu ei kujuta ma enam üldse ette,kui juba praegu mul nii valus. 🙁

Kägu 16:14- Teisipäeval lähen arstile ja küsin/uurin,mida ta arvab sellest,et uurida mu verehüübivust.

Ohjhhh…see kõik võiks juba läbi olla,aga pühapäeval see kõige hullem veel ees.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Nii-nii kurb :´(

Räägin ühe loo: tuttaval peetus ka 2x järjest. Uuriti põhjalikult – kõik oli korras. Öeldi, et looduslik valik. 6k hiljem jäi kolmandat korda rasedaks ja kõik läks hästi. Keegi ei osanud öelda, miks 2 esimest rasedust peetusid.
Jõudu ja jaksu sulle, NeiuTriin! Öeldakse, et kolm on kohtu seadus – järgmisel korral läheb kõik hästi.

Please wait...
Postitas:
anzu111

RE: Nii-nii kurb :´(

Suur suur pai sulle! Eks ta ole jh raske aga lootust ei tohi kaotada.
Endal ka aastal 2005 2 peetunud rasedust üle elatud, üks kevadel ja teine just enne jõule. Siis küll mõtlesin, et kuidas see võimalik on, et nii järjest ja jube oli olla jne.
Siis hakati nats uurima, tehti nii geenianalüüsi kui muud võimalikku. Otsest põhjust nagu ei leitudki. Üks verehüübimisega seotud näitaja oli suht piiri peal. Ja kui uuesti üritasime 2007a, siis tehti uued analüüsid ja see näitaja oli alla piiri kohe. Määrati Clexane süstid(verehüübimisega seotud) ja kandsin raseduse lõpuni, sündis terve ja priske poiss. Eks hirmud olid lõpuni aga läks hästi. Et see näitaja muutub vaid rasedusega seoses, niisama pole mul kunagi verehüübimisega probleeme.
Nüüd olen teise ootel ja jälle süstin alates 9.ndast nädalast ja lausa 2 korda päevas ja nii lõpuni. Loodan paremat ja et kõik hästi läheks.

Muidugi sul ei pruugi sama asi olla, see kõigest minu lugu. Aga uurida tasub kõike. Ära kaota lootust, küll kõik laheneb kord!!!;)

Please wait...
Postitas:
Aki

RE: Nii-nii kurb :´(

to NeiuTriin:
Tean, mida tunned, sest väikese inimese kaotusevalu on samaväärne mistahes teise kalli inimese kaotusega, vähemalt see tunne on sama valus. Sellega tuleb siiski toime tulla, see võtab aega. Tugevatele antakse katsumused ja sa oled tegelikult tugevam kui arvad.

mul anzu111-ga mõnes episoodis natuke sarnane lugu, 1.lapsega oli 1 kord katkemise oht, aga sündis tervena ja kenasti ilma ravita. Järmised 3 katkesid, põhjusi ei leitud ja tollal 2000.a vere hüübivust ei uuritud vist Eestis üldse, 2009 rasedusega tehti uuringud ja selgus liiga kõrge verehüübivus, määrati süstid-tabletid ning see laps sündis kenasti. Pärast käisin geneetiku juures ja mul selgus geneetiline verehüübivuse häire. Osadel tekib see verehüübivuse probleem ainult raseduse ajal, teistel on see nö püsiv, aga ei sega elamist, sellega peab lihtsalt arvestama:pikad lennukireisid, rasedusvastaseid tabletid ei sobi jne. Tahan oma näite põhjal seda öelda, et noor organism tuleb sageli ise toime sellega, millega hiljem enam ei pruugi hakkama saada. Esimese rasedusega ma ei osanud eriti karta, ma ei teadnud oma verehüübivuse geneetilisest häirest midagi, raseduse katkemist polnud kogenud, no nagu öeldakse noor ja roheline, ei oska karta. Võib-olla muutub organismis midagi järgnevate rasedustega, ma ei tea, aga mulle tundub, et meie mõtted ja tunded mängivad suurt rolli kogu selles asjas. See muidugi ei tähenda, et uuringuid ja ravi poleks vaja. Väga on vaja. Üks toetab teist.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Nii-nii kurb :´(

Minul on kilpnäärme talitlushäired ja sellega seoses tean, et kilpnäärme alatalitlus võib põhjustada mitmeid katkemisi. Kui ravi peale saadakse, siis suudetakse ka rasedus lõpuni kanda.
Soovitan ka seda lasta testida kindlasti, sest Eestis on väga paljude naiste haigus., ühtlasi ka pärilik.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Nii-nii kurb :´(

Kas sul on tavalised suguhormoonide analüüsid tehtud ja korras? Minu arst pani mulle pärast esimest katkenud rasedust teise rasedusega kohe duphastoni peale. Teine rasedus läks kenasti.

Pärast lapse sündi jäin paar aastat hiljem jälle rasedaks, seekord keegi ei arvanud, et võiks midagi halvasti olla, ravi peale ei saanud algul kohe ja rasedus peetus. Nüüd järjekordselt rase ja 12n sain duphastoni, nüüd 22n.

Igatahes progestroni taset soovitaks kindlasti järgmise rasedusega kontrollida lasta.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Nii-nii kurb :´(

8 aastat tagasi jäin ilma kaksikutest,esimene olevat juba sündides surnud,teist suudeti mõnda aega hoida elul,oli ka tunne,et on maailma lõpp.Peale kaksikuid pandi diagnoos,viljatu,kuna sünd algas tugeva trauma tõttu ja emakas oli katki,veidi hiljem jäin uuesti rasedaks,arstide üllatuseks aga kahjuks see rasedus katkes 7+ siis arvati,et ega ma lõpuni suudagi kanda,veel veidi hiljem tuli emakaväline,selleks ajaks olin täielik vare ja lotuse kaodanud,peale õnnestunud emakavälise aborti,jäin uuesti rasedaks(raseduse ajal avastati rasedusdiabeet)siiski kulges kõik hästi,piiga sündis ja nüüd saab varsti kuueseks,peale seda oli ka katkemine ja seejärel sündis teine tütar,seejärel oli taas katkemine vähe suuremas staadiumis 12+ ja nüüdseks olen õnnelik kolme lapse emme…

Selle loo moraal,elus tuleb palju halbu asju ja koledaid katkemisi,sel hetkel oleme me meeleheitel aga lohutuseks,elul on sinujaoks palju head ehk veel varuks.Mina siiamaani pole üle saanud kaksikutest ega ka katkemistest aga ajaga läheb kõik kergemaks…

Please wait...
Postitas:
NeiuTriin

RE: Nii-nii kurb :´(

Enne oli kõik korras,aga nüüd kui jälle üksi kodus olen hakkasid pisarad voolama ja ei saa enam pidama.Homme hommikul lähen haiglasse ja tehakse tabletiabort.Jube mõelda,et pisike on ikka mu sees,aga ei ela.. :((

Ja kas see normaalne peetunud raseduse puhul,et rinnad ikka veel valusad ja iiveldus?

Jube lugeda ka neid lugusid,mida te olete siia kirjutanud.Aga eriti viimane Kägu(14:27).

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Nii-nii kurb :´(

Minul oli ka enne poja sündi 2 peetunud rasedust, nii et lootust on. Poja rasedusega võtsin südame aspiriini, mis vedeldab verd natuke ja peale ov-d kohe duphastoni.

Please wait...
Postitas:
trainu

RE: Nii-nii kurb :´(

Ole tugev ja positiivne!
Mul endal emakaväline 2009 ja 2010 peetumine:( See on raske, aga sa aitad ennast Ainult sellaga, et mõtled positiivselt!
Mul hetkel 36 n rasedust ja järgmisel reedel lähen esilekutsumisele (see rasedus on olnud suhteliselt keeruline, pidevalt haiglas). Aga ma olen võtnud hoiaku, et enne ei muretse, kui muretsemiseks põhjus on… (vb tundub julm, aga ma teisiti ei oska).
Ole hästi tubli ja beebi tuleb Kindlasti teieni!!!!

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Nii-nii kurb :´(

Lase enne tableti sissevõtmist kindlasti veel üks uh teha. Tean kahte juhust, kus on selgunud, et eelmine arst eksis diagnoosiga. Ei taha asjatult lootust anda, aga kontrollida kindlasti tasub. Ole tugev!

Please wait...
Postitas:
NeiuTriin

RE: Nii-nii kurb :´(

Kahjuks mulle anti juba 1 tablett,mille pidin võtma suukaudselt.See aitavat kaasa sellele,et see asi minu sees toimuma hakkaks iseenesest või midagi sellist.Ei saanud ise ka aru.Homme pannakse siis nedd 4 tabletti,mis kutsuvad abordi esile.
Kas sa viimane Kägu(23:01) mõtlesid enne neid tablette???
Kui jah,siis kardan et pole midagi enam teha.Ja ma ise nägin ka UH pilti lootest.Süda lihtsalt ei löönud enam 🙁

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Nii-nii kurb :´(

Poja ei saanud hapnikku ja lämbus… nabanööris oli viga. Järgmisel päeval kutsuti sünnitus esile…

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Nii-nii kurb :´(

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Mis nii hilises raseduses juhtuda saab? :([/tsitaat]

Poja ei saanud hapnikku ja lämbus… nabanööris oli viga. Järgmisel päeval kutsuti sünnitus esile…

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
-Dixie-

RE: Nii-nii kurb :´(

Mul ka katkes esimene rasedus, nii et tean, mida tunned. Mulle aitasid väga arsti sõnad, et vähemalt teate, et jääte rasedaks. Mõnda aega peale esimese katkemist jäin uuesti rasedaks ning praegu ootan juba oma teist last.
Püüa jääda positiivseks ja lootust ei tohi kaotada!

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Nii-nii kurb :´(

Aga kuidas saab kindlaks teha, et laps lõpus ikka saab hapnikku ja nabanööriga ikka kõik korras oleks?

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Poja ei saanud hapnikku ja lämbus… nabanööris oli viga. Järgmisel päeval kutsuti sünnitus esile… [/tsitaat]

Please wait...
Postitas:
myssy

RE: Nii-nii kurb :´(

Minul peetus esimene rasedus u10nädalal. Peale seda olin terve kuu suures masenduses ja nutsin pidevalt. Tänu kallile mehele kes võttis mulle kassi suutsin ennast taas koguda ja mõelda, et küll pisike tuleb kui aeg on, seni hellitan oma kassi.
Paar kuud hiljem oli test jälle positiivne, aga päeval mil arstile pidin minema hakkas veritsema ja jällegi olin pisikesest ilma. Kui aus olla, siis selle rasedusega ei tulnud katkemine üllatusena, oli selline paha sisetunne et ei veel ei tule seda pisikest. Ning tänu sellele toibusin kiiremini.
Peale seda muidugi mõtlesin, et aitab praeguseks ja hakkasin rohkem tööle mõtlema ja keskenduma sellele, et karjääri nati teha. Sellest oli vist abi, kuna neli kuud hiljem olin taas rase ja nüüd magab pisike kahekuune neiuke armsalt mu kõrval.
Seega soovitan nuta ennast tühjaks ja siis otsi midagi uut ja head millele keskenduda ja küll siis see pisike ka sulle tuleb.

Please wait...
Postitas:
NeiuTriin

RE: Nii-nii kurb :´(

Täna sai siis selle kõigega ühelepoole :(..!Nii raske oli kuidagi,aga tänu mehele kergem olla.Tema tugevam kui mina.
Nüüd siis tuleb võtta sammud arsti juurde,et teada saada,millest tuleb see,et mul 2 rasedust peetunud.Esmane kindlasti geeniarst.Kuhu soovitate minna:Tallinn või Tartu?Mida üldse tehakse geeniarsti juures?Mis proove võetakse?

Ohjhh..Tuleb eluga edasi minna ja loota,et kõik ikka korras ja meie pisikene ikka tuleb ükskord.Kuigi veel väga raske..aga loodan,et aeg parandab haavad!Väga loodan!Kuigi ma olen just seda tüüpi inimene,kes elab kõike väga raskelt läbi..

Edu ja jaksu teistelegi!!!

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Nii-nii kurb :´(

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Aga kuidas saab kindlaks teha, et laps lõpus ikka saab hapnikku ja nabanööriga ikka kõik korras oleks?

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[/tsitaat]. Ei saagi . Mu laps oleks elus kui saaks.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Näitan 25 postitust - vahemik 1 kuni 25 (kokku 25 )


Esileht Rasestumine ja lapse ootamine Nii-nii kurb :´(

See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.