Tere!
Ma olen beebit soovinud 2.5a. Lugesin eile epikriisist, et diagnoosiks on Pcos (kaaluga probleeme pole). Soovin positiivsuse süsti.
Kuidas teistel on õnnestunud rasestuda, kui teekond on olnud konarlik?
Mis ravi?
Kaua aega võttis?
Kas keegi on rasedaks jäänud peale ovitrelle süsti?
Miks nädal peale ovitrelle süstimist munasarjad tuikavad/torgivad/valutavad?
Kas peale ovitrelle süsti on kellelgi päevad hiljaks jäänud, kuid siiski test on olnud negatiivne?
Millal olete saanud positiivse testi?
Soovin lugeda teiste kogemusi ja ka lihtsalt vastuseid oma küsimustele.
Aitäh!
Piripiiga
0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 14.10 18:02; 14.10 18:52;
Mida on tehtud pcosi ravimiseks? Kui raske on, osadel naistel kõigub tsükkel ainult paar päeva, teistel pole elus ilma ravimiteta ühtegi ovulatsiooni, raskeusastmed on väga erinevad sel hormoonihädal.
On proovitud kasutada Metformiini, mis on kirjade järgi diabeediravim, kuid kuna pcos on ainevahetushäire ja seotud insuliiniga, siis aitab. Kes on kimpus pcosi ja ülekaaluga, võivad saada abi ka kaalulangetamisel, aga aitab ka nn saledatele pcosikatele.
On ka vana operatsioon, millega tehakse augud munasarja ümbritsevasse kõvasse kesta, mis esiteks ei lase munarakkudel ovuleeruda. Munasarjade drillimiseks nimetatakse, väike operatsioon, mul aitas hästi, tsükkel oli peale seda aastaid ideaalselt paigas, millist luksust polnud mul eluaeg olnud.
Pillidega ravimist mina ei soovita, see ei ravi põhipõhjust ehk hormoonide tasakaalutust.
Võib muidugi jätta pcosi tähelepanuta ja minna otse viljatuse ravimisele (kuigi viljatuse põhjus ongi pcos) ehk hakata kohe ov stimuleerimise ja rasestumisele kaasaaitamisega tegelema.
0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 14.10 18:23; 15.10 10:55; 18.10 13:33;
Mul menstruatsioon kõikus kuni 51 päeva. Mul arst kirjutas algselt letrosooli lihtsalt. Aastaga rasedaks ei jäänud. Nüüd see kuu letrosool + ovitrelle, kui see ka ei aita siis metforal 3tbl päevas. Süstist nädal möödas aga tänasest munasarjad valutavad. Millest see tingitud võib olla? Ov ju ammu möödas.
Piripiiga
0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 14.10 18:02; 14.10 18:52;
Minul samuti pcos ja läksin aasta tagasi juba IVF teed. Ka alguses prooviti Letrozole, serophene ja muu sellisega. Päevad käisid suht regulaarselt, mõni üksik kuu aastas läks võibolla tsükkel 40 – 50 päevani, ov enamasti toimus ise. Kokku oli triibupüüdmist 4 aastat (mille sisse jäi üks rasestumine täitsa ise, aga peetus 8+4). Hetkel 3 IVF siirdamist seljataga ja tulemus siiani 0.
Eks inimesi on erinevaid, mõnel õnnestub kohe, mõni ootab 5 aastat.
Jagan positiivset lugu. Mina samuti normaalkaalus pcosikas. Peale keskmisest pikemate ja ebaregulaarsete tsüklite muid sümptomeid polegi, v.a ultrahelis polütsüstilised munasarjad muidugi.
Esimene laps tuli Serophene+Duphaston+Ovitrelle kombinatsiooniga esimesel katsel. Teine laps tuli niisama esimese proovimisega. Kolmas laps saabus üllatusena ühest kaitsmata vahekorrast.
Ise olen tähele pannud, et ovulatsioonid toimuvad ja tsükkel on enam-vähem regulaarne (st 30-40 päeva), kui teen korralikult ja regulaarselt trenni. Mainin igaks juhuks ka seda, et vanus oli mul rasestumiste ajal alla 30 a.
Mina jagan ka positiivsey lugu. Sain oma pcos diagnoosi juba enne 20ndaid eluaastaid.Lapse saamise soov tekkis 23 aastaselt ja kasutasin ka Serophene+Duphaston+…(kolmandat ei mäleta) kombinatsiooni ja rasestusin neljandal kuul. Seejärel oli 13 aastat beebibillide kasutamist ja neljandal kuul ilma billideta rasestusin uuesti. Kolmas rasedus tuli peale imetamist esimeste päevade toimumise järel. Positiivset mõtlemist ja kõik laabub :).
Kulla teemaalgataja, see munasarjade juures valu on tõenäoliselt ravimi kõrvalmõju lihtsalt, eks nad saavad ju omajagu vatti. Kui oli mitu folliikulit, siis neist võib jääda ka natuke nn vaba vett munasarjade lähedale, mis ärritab kudesid ja valutab (imendub ise, see on normaalne).
Selle aja peale võib arvata, et mees on ka igatepidi kontrollitud ja korras? Oleks tegelikult viimane aeg ka ravida seda pcosi.
Mina sain pcosi diagnoosi elu esimeses ultrahelis, kui päevade vahe juba 90-päevaseks kiskus. Nii nad kuidagi käisid, aga regulaarsusest oli asi kaugel. Mingi aeg sõin ka pille ja kui pillid ära jätsin, siis munasarjade töö enam ei taastunudki. Edasi metforal, munasarjade drillimine, kõik dci/inositoolid jms, stimuleerimised nii tableti kui süstiga said ära proovitud, siis olin mina päris ok (arst ütles, et kui ainult minus oleks asi, siis oleks ammu rase juba), aga mehel sperma kehva ja nii ivf teed me ikkagi läksime. Ivfiga saime kaksikud ja pesamuna tuli nii, et ei jõudnud veel proovimagi hakata, 2 kuud pärast spiraali väljavõtmist olin rase.
Jõudu ja kannatlikkust sulle!
+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 14.10 18:23; 15.10 10:55; 18.10 13:33;
Mina sain selle diagnoosi juba siis kui teist last soovisime. Toona kirjutas arst mulle serophene ja duphastoni ning suht kiirelt jäin tänu nendele ravimitele beebiootele.
Hetkel käsil kolmanda lapse meisterdamine ja seekord nii ladusalt ei lähe. Andsime beebile tulekuks rohelise tule 2018a mai kuus. Senini on tulemus suur “0”. Sai algul proovitud duphaston ja clostilbegytiga, seejärel duubeldati clostilbegyti annust. Kuna üle 6 kuu seda ravimit enam võtta ei tohtinud siis suvel jäi asi soiku.
Hetkel arst kirjutas mulle duphale lisaks metformiini (6 kuuks) ning soovitas ka inofolicut tarbida 2 pakki päevas.
Suvel olin vahepeal ilma ravimiteta ja no siis ikka tsükkel kõikus suht palju (30-50päeva).
Võtan ennast uuel tsüklil korralikult käsile ja hakkan taaskord basaali mõõtma ja ov teste tegema (ostsin neid teste e-bayst kohe hulgim)
Kiireid rasvaseid triipe meile, olgu need siis ov testil või rasedustestil 🙂
Mul ka PCOS; samas kaal on selline enamvähem (esteetiliselt võiks ju 5-10 kilo vähem kaaluda, meditsiinilises mõttes ülekaalu pole või on väga normaalkaalupiiril), näol on veidi tugevam karvakasv, mis (ennast) häirib – aga tsükkel on küll pikk, aga üsna korrapärane (30-32 päeva). Ovulatsioonid enamasti toimuvad.
Esimese rasedusega läks 2 aastat, katkes. Teisega läks veel pea 4 aastat. Nüüd kolmandaga on poolteist aastat läinud, pole veel õnnestunud. Aga no võimalik see ju ilmselgelt on mul, mõtlen oma last vaadates, ja seega meelt ei heida. Tuleb kui tuleb.
Täiesti kogemata ja ilma kõrvalise abita/ravimiteta. 😀
Olin 160cm ja 60kg. Ligi 3a ei rasestunud ja olin juba loobunud. Tegelesin oma hobide jmsga. Märkamatult kaotasin 8kg kaalu ja umbes 4-5 kuud peale “loobumist” sain ootamatult triibud.
Diagnoosiks ‘PCOS ja ovulatsioonipuudusest tingitud naiseviljatus’ ja reaalselt toimus ovulatsioon 1-2 korda aastas(tegin teste). Tsüklid olid 16-90 päeva.
Nüüd olen lõpurase ja terve raseduse arsti jaoks ka ideaalne rase olnud. Imesid juhtub. 🙂
Minul on pcos (UHs polütsüstilised munasarjad ja hormoonid paigast ära), samas olen normkaalus ja muid tunnuseid ei ole.
Esimene rasedus tuli peale 1,5 aastast proovimist. Tsükkel oli mul 60 päeva keskmiselt. Alguses püüti Duphastoniga tsüklit käima saada. Siis 4 kuuri Serophenega, aga ühtegi piisavalt suurt folliiklit neis tsüklites ei tekkinud. Võtsin sel ajal vist ka kokku ka ligi aasta Inofolicut 2 pakki päevas.
Kuna ovulatsiooni ei õnnestunud stimuleerida, siis olin kirjas laparoskoopiale. Aga enne seda tuli suureks üllatuseks ilma igasuguse medikamentoosse abita rasedus.
Teist last jäin ootama 4 aastat hiljem peale spiraali eemaldamist 2. tsüklis.
Minul ei ole küll sündroomi, aga munasarjad on polütsüstilise struktuuriga. Rasestuda üritasin 1,2 aastat, jäin tänu Clostylbegit+Duphastonile. Enne sain Duphastoniga tsükli korda, mis oli ikka väga kaootiline, tsükli pikkused varieerusid, vahel oli väga lühike, vahel pikk, vahel kestsid päevad nädalaid. OV testidel ei saanud ma vist kunagi nii selgeid triipe kui siis kui ma Clostylbegitit võtsin, seega järeldus – mul OVd ei toimunud. Igatahes Clostylbegit toimis ühe korraga, jain rasedaks. Pärast sünnitust läks tsükkel väga korrapäraseks. Loodan, et järgmist rasedust ei pea enam väga kaua ootama 🙂
Paistab nii, et paljudel, kes esimese raseduse püüdmise aegu pcosiga maadlesid, on sünnitus hormoonid päris kenasti paika pannud ja keha töötab tõrgeteta edasi. Sama siin, tsükkel on norm, kunagisest hormoonidüsbalansist pole jälgegi, ov toimub korrapäraselt, kõik on vägagi korras. Oleks see kõik nii olnud kümme aastat tagasi, enne kolme last, oleks palju nuttusid nutmata jäänud ja arstivisiite tegemata.
Ja lisaks on hoopis teine tunne last planeerida, kui juba üks või kaks on olemas, siis ei ole enam seda halvavat hirmu, et äkki me üldse lastetuks jäämegi.
+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 14.10 18:23; 15.10 10:55; 18.10 13:33;
Mul diagnoositi yle 10a tagasi pcos. Vahepeal muutsin teistel põhjustel kardinaalselt toitumist, ei tarvita gluteeni ega kaseiini. Nyyd selgus, et pcosi mul ka enam ei ole. Endokrinoloog oli suht hämmelduses 🙂
