Esileht Koolilaps Nii palju ülekaalulisi lapsi viimasel ajal

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 35 )

Teema: Nii palju ülekaalulisi lapsi viimasel ajal

Postitas:

Kui mu laps käis lasteaias, siis seal oli rühma peale 1-2 veidi pontsakamat last. Nüüd käib ta koolis ja pea pooled klassikaaslased on mingil määral ülekaalus. Seal on ka näha, millest see tuleneb. Töö tõttu sõidan tihti koolist mööda ja kooli kõrval olevast poest tullakse vahetundides välja krõpsude ja karastusjookidega. Aeg-ajalt käin õelast lasteaiast ära toomas, kuna õel graafikuga töö. Ka tema rühmas on vähemalt 5 pontsakat last, kellest 2 on korralikud nuumsead (vabandust väljenduse pärast)

Lasteaialapsed ometi ei käi iseseisvalt poes nagu koolilapsed. Kas tõesti osades peredes ostetakse juba lasteaiaealistele koju rämpstoitu, et selline olukord üldse tekkida saaks? Lapsed avastavad kooliealisena nagunii kõik need krõpsud, limonaadid, hesburgerid jne ise. Milleks neid neile ise tutvustada? Kahju on nendest lastest, lisaks ebaesteetilisele välimusele ja selle tõttu potentsiaalselt kiusamisohvriks langemisele ei jaksa need lapsed seda üleliigset koormat endaga kaasas kanda.

+16
-24
Please wait...
Kommentaarist on juba teavitatud
Postitas:

Mitu paksu teemat sa veel nüüd teed? Meeste kohta on juba, nüüd laste kohta. Järgmiseks paksud naised?

+21
-6
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Töötan ise lasteaias ja nii ongi, et lasteaias on enamus lapsi siiski normkaalus. Kui näen paar aastat hiljem neid lapsi, kes on kooli läinud siis on asi ikka väga halb. Enamus nii ülekaalulised osad lausa rasvunud. Lasteaias ollakse palju väljas liikumist palju, kindlad söögikorrad. Ja ongi, kui kooli lähevad, enamus ei liigu, kusagil trennis ei käi. Istutakse peale kooli telos, playstationis. Süüaksegi rämpsu ja nii ta tuleb. Et päris hirmuäratav on küll see seis. Mis muud hädad sealt tulevad, diabeet, südame ja liigestehaigused. Ja mis peamine , et ei jõutagi midagi teha oledki noor ära invaliidistunud. Aga ei vanematel pole aega, küll ta välja kasvab. Kahjuks see nii lihtne ei ole.

+25
-7
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Keegi paksuke toodab järjest paksuteemasid, no olgu.

minu ajal oli kooli sööklas puhvet kust kõik soovijad said osta saiakesi ja kartulikrõpse. Lays krõpsude kõrgaeg oli see.  imelik et paksuks ei läinud keegi…

+6
-16
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 24.01 11:30; 24.01 18:42;
To report this post you need to login first.
Postitas:

On jah, hullem pandeemia, kui se nohu praegu!

+6
-4
Please wait...
Kommentaarist on juba teavitatud
Postitas:

Olen nõukaaegne laps  ja siis selliseid ultrapeenikesi ei olnud, olime kõik sellised keskmised. Sõime kodus koduseid toite, aga talvel vähe värskeid salateid ja puuvilju, samas suvel jälle saigi marjades-puuviljades  kõrini söödud. Esimene värske kurk oli imehea lõhnaga, alles mais tulid müügile. Talvel oli peedisalat ja hapukurk.

Liikusime tõesti rohkem, see kindlasti mõjutas kehakaalu.

+22
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Keegi paksuke toodab järjest paksuteemasid, no olgu.

minu ajal oli kooli sööklas puhvet kust kõik soovijad said osta saiakesi ja kartulikrõpse. Lays krõpsude kõrgaeg oli see. imelik et paksuks ei läinud keegi…

Kui samal ajal piisavalt liikuda, siis palun väga, söö krõpsu või iga päev, kui tarbitud kalorid ka ära suudad kulutada. Siin ei saa vaadata ainult üht tegurit.

+7
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 24.01 11:53; 25.01 14:01;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ülekaalul on mitmeid põhjusi. Kõige olulisem on vähene liikumine. Kui seda, mida sööd, ära ei kasuta, siis ongi asi karm. Aga minu meelest ülekaalust hulga hullem on kehva iseloom. Vastikult käituv inimene, kuigi on normaalkaalus, on hulga hullem haigus, kui ülekaal. Ülekaalust saab vabaks, vastikust iseloomust aga inimene nii lihtsalt ei vabane kui ülekaalust.

+22
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Samas mina ei saa aru sellest laste paksuse teemast selles mõttes, et öeldakse: “kaasajal lähevad lapsed paksuks, kuna nad söövad palju süsivesikud”.

Minu enda lapsepõlvetoit oli ka väga süsivesikuterikas: hommikuks kaerahelbe või mannapuder (süsivesikud) ja kohuke või Tallinna Piimakombinaadi kohupiimakreem – Lumivalgeke, kakao või banaani (mis olid magusad, st. sisaldasid suhkrut). Lõunaks toit, millest pool oli keedukartul (jälle süsivesikud), see kartul oli veel jahukastmega (mis lisas veel süsivesikuid) ning siis u. veerand mingi liha/kala ja veerand köögilivili. Magustoiduks oli praetud sai moosiga, pannkook moosiga, saiavorm, leivasupp, kuivatatud puuviljade kissell (puha süsivesikud). Õhtuks sõime kodujuustu ja võileibu keeduvorsti/juustuga või ka kuumi võileibu (sepik, riivjuust ja tomat gaasipliidi praeahju, kuni riivjuust sulas). Siiski ei läinud mina ega enamus minu rühma/klassikaaslasi sellise toidu peal tüsedaks, kuni me kasvasime. Tüdrukutel hakkas kehakaalu probleem muutuma aktuaalseks, st. enda peal märkasin ja kuulsin ikka selle või teise käest, et “ei saa enam nii palju süüa, kui isu oleks – jämedaks lähen” siis, kui meil pikkuskasv lakkas ehk kuskil 16a. Noormeestel 20-tes polnud veel midagi, 30 ringis hakkaks endistele saledatele kõhukesi tekkima.

Siit küsimus: kas tänapäeva lapsed on siis kuidagi teistsuguse ainevahetusega, et on võimelised juba pikkuse juurdekasvamise eas massiliselt paksuks minema?

Või sööb tänapäeva laps “kartulikrõpsusüsivesikuid” lihtsalt arvuliselt rohkem sisse, kui meie omal ajal sõime “mannapudrusüsivesikuid”, “jahukastmesüsivesikuid”, “kartulisüsivesikuid” ja “saiavormisüsivesikuid” kokku? (Ah et erinevused füüsilises aktiivuses? Aga samas kõik teavad, et ainult füüsilise koormusega kehakaalu erinevusi põhjendada ei saa – võib vabalt olla treeniv/füüsilist tööd tegev inimene, kes on tüse.)

PS. Endal on 5a lasteaialaps ja 7a koolilaps, kes on saledad. Koolilaps on ausalt öeldes luine. Aga MIKS nad on saledad – mina ammendavat vastust sellele küsimusele ei tea… Kooli/aeda käivad lapsed autoga. Kooliealine käib 3x nädalas trennis. Vabal päeval käivad paar tundi näit. kelgutamas. Olgu, me ei söö söögiaegade vahel krõpse ega joo limonaadi. Burgerirestoranides ka ei käi (tegelikult ei käi me üldse väljas söömas) – seda küll. Samas sööme me suhkruga tehtud magusat mahla ja moosi, küllaltki palju putru, kartulit – ilmselt rohkem kui toitumissoovitused soovitavad, ja selle võrra vähem köögivilja (sest lapsed ei taha päris nii suures koguses köögivilja, kipuvad seda vähem taldrikule võtma), tüüpiline “kartuli-eestlaste” toitumine vist.

+17
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ma arvan, et asi pole mitte süsivesikutes, vaid rämpsus, mida tänapäeval palju sisse süüakse.  Igasugu lisaained, säilitusained, suhkur ja sool, mida topitakse igale poole. Toit, milles on palju kaloreid, aga vähe eluks vajalikke mikroelemente.

+12
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Töötan ühe Tallinna lähivalla koolis ja olen hoopis vastupidist asja täheldanud. Pakse lapsi on üsna vähe, kiitsakaid on rohkem. Võibolla siis tõesti on asukoht selles suhtes oluline, sest enamus lapsi siin on igasuguste trennidega üsna koormatud. Pealinna läheduse värk ilmselt, vanematel on suurem saavutusvajadus ja see elatakse laste peal välja. Perifeerias vbl pole peredel rahaliselt võimalikki lapsi trenni saata ja kui vanemad ise ka sporti ei tee, ei lähe lapsed ka ju metsa vahele sörkima….

Paar aastat tagasi panin aga esimeste klasside puhul tähele seda, et lapsed olid oma vanuse kohta keskmisest suuremad. Mitte paksemad, aga lihtsalt kuidagi….suurt kasvu. Nägid välja nagu kolmandikud.

+10
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Aga mis sa siia kirjutad. Esita oma tähelepanekud nende laste vanematele, keda sa kritiseerid ja vaata, mida sulle vastatakse. Ole julge, mine ütle näkku.

+4
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mõistlik füüsiline aktiivsus ja trenn, aga mitte enda keha füüsilise trenniga ränk piinamine, mõjutab keha rasvaprotsenti maksimaalselt kuskil 10%. Kui trenni väga palju teha, ehk liigselt palju, siis mõjutab muidugi rohkem, aga see samas ka koormab liigselt ja kahjustab südant ja veresoonkonda ja sellega seonduvat keha energeetikasüsteemi mis omakorda seoses kopsudega ja hingamisega, seoses ka närvisüsteemiga — aastate pärast pigem et ka seonduvaid terviseprobleeme. Ehtne õige trenn aga mitte enesehävitus, sellist kehasisest kahju ei tekita, ja selle puhul rasvaprosenti mõjutab maksimaalselt umbes 10%.

Kõik see liigne rasv mis neil lastel on, sama kehtib ka täiskasvanute puhul, tuleb ülihalvast toitumisest. Seda enam et kui toitumine nii nagu tegelikult kehale loomulik, ehtsat loomuliku toitu süüa, siis keha ise hoiab oma rasvaprotsendi vahemikus 10-20% olenevalt kehatüüpidest, ja sellest üle ei lähe isegi kui süüa hästi palju ehtsat toitu. Ehtsa toidu ülesöömisega keha liigse lihtsalt ajab teisest otsast välja, aga mitte et keha toodaks seda lõppematult keharasvaks. Paks olemise puhul pole füüsilise aktiivsusega ja trenniga midagi pistmist, sest põhjus on ülihalb toitumine. Põhjust ei lahenda, siis probleem ei kao, ja arvestada et probeemi leevendumine ei ole probleemi lahendumine.

Et füüsiline trenn mõjutab rasvaprotsenti, ei tähenda et määrab saledust. Saledust määrab ainult toitumine, mida trenn saab natuke abistada, abistada aga mitte määrata.

Sööma peab ehtsat toitu, sest keha vajab ehtsat toitu. Aga mitte rängalt läbi ja üle töödeldud seega tervist hävitavat saasta, mis tehtud hästi maitsma et seda ostetaks palju.

Ja et lastele on üldse lubatud kõige selle saasta müümine… on lauskuritegu kogu rahva vastu juba riiklikul valitsuslikul tasemel. Sest rahva tulevik põhineb kellel? Ja kui vastaval kellegil on nii halvasti ja aasta aastalt üha halvemini… sest seda jama lihtsalt lubatakse ja võimaldatakse ja vabandatakse igast jaburate suhtumistega ja arvamustega…

+10
-4
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Liugsed lisaained toidus, arvan, et on kurja juur. Mikrobioom muutub sellise veidra toiduga ja see viib ka ainevahetuse  muutusteni. Hormoonid ka. Kui on ka geneetiline kalduvus lisaks, siis ongi tulemus paks laps, kes on kogu elu oma kaaluga kimpus. Paks laps oli aastaid tagasi haruldus, pontsakad reied ehk olidki aga selline priske talje oli vaid keskealistel.

+3
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Keegi paksuke toodab järjest paksuteemasid, no olgu.

minu ajal oli kooli sööklas puhvet kust kõik soovijad said osta saiakesi ja kartulikrõpse. Lays krõpsude kõrgaeg oli see. imelik et paksuks ei läinud keegi…

Kui samal ajal piisavalt liikuda, siis palun väga, söö krõpsu või iga päev, kui tarbitud kalorid ka ära suudad kulutada. Siin ei saa vaadata ainult üht tegurit.

Pakist krõpsudest saadud kalorite ärakulutumiseks peab poolmaratoni maha jooksma. Ei kõla nagu toimiv plaan, lihtsam on jätta need kalorid endale sisse ajamata.

+10
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Anonymous

No egas minu ajal, mil enamus lapsi saledad, see menüü nii väga tervislik polnud. Talvel polnud ju peale makaroni, praekartuli, sousti ja kookide miski rohelist ja tervislikku menüüs. Küll aga liiguti palju, palju, palju… Aga tänasel päeval ei ole võimalik lapsi niisama välja mängima saata, vaid vanem peab ise kaasas olema nagu koeraga. Rahvastik on koondunud  suurematesse linnadesse, kus on suur autoliiklus. Vanasti olid linnalastel ka mõni esivanem maal, kuhu nad koolivaheajaks alati “küüditati”.

Eile jalutasin kesklinnas niisama ja mõtlesin maju vaadates, et kuidas siin elavad lapsed liiguvad. Isegi Lasnamäel saad nad õue saata, leidub suuri mänguväljakuid. Osadel  eestiaegsetel majadel on küll kenad õuealad täitsa olemas, aga seal pole isegi istepinki, rääkimata tegevusest lastele.

Vaadeke fotosid, kuidas 40 aastat tagasi vanalinnas elati. Tänavad, hoovid, õued lapsi täis. Mängivad palli, kulli, hängivad.

+1
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

PS. Endal on 5a lasteaialaps ja 7a koolilaps, kes on saledad. Koolilaps on ausalt öeldes luine. Aga MIKS nad on saledad – mina ammendavat vastust sellele küsimusele ei tea… Kooli/aeda käivad lapsed autoga. Kooliealine käib 3x nädalas trennis. Vabal päeval käivad paar tundi näit. kelgutamas. Olgu, me ei söö söögiaegade vahel krõpse ega joo limonaadi. Burgerirestoranides ka ei käi (tegelikult ei käi me üldse väljas söömas) – seda küll. Samas sööme me suhkruga tehtud magusat mahla ja moosi, küllaltki palju putru, kartulit – ilmselt rohkem kui toitumissoovitused soovitavad, ja selle võrra vähem köögivilja (sest lapsed ei taha päris nii suures koguses köögivilja, kipuvad seda vähem taldrikule võtma), tüüpiline “kartuli-eestlaste” toitumine vist.

Su 5- ja 7-aastane ilmselt veel ei ole paksud sellise toitumise juures, aga sa ise ilmselt ei saa väita, et ülekilosid pole?

0
-4
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Vaadeke fotosid, kuidas 40 aastat tagasi vanalinnas elati. Tänavad, hoovid, õued lapsi täis. Mängivad palli, kulli, hängivad.

Internetti ju polnud, mis nad siis muud tegema pidid, kui suhelda tahtsid…?

Praegu pole selleks vaja diivaniltki üles tõusta.

+2
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Pakist krõpsudest saadud kalorite ärakulutumiseks peab poolmaratoni maha jooksma. Ei kõla nagu toimiv plaan, lihtsam on jätta need kalorid endale sisse ajamata.

Koolid on täis lapsi, kes ajavad pakkide kaupa krõpse sisse ja näevad välja nagu dieedil spagetid. Ei sõltu sellest toitumisest miski nii palju.

+6
-10
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Pakist krõpsudest saadud kalorite ärakulutumiseks peab poolmaratoni maha jooksma. Ei kõla nagu toimiv plaan, lihtsam on jätta need kalorid endale sisse ajamata.

Koolid on täis lapsi, kes ajavad pakkide kaupa krõpse sisse ja näevad välja nagu dieedil spagetid. Ei sõltu sellest toitumisest miski nii palju.

ja kahekümneselt on neil NAFLD.

+2
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 24.01 11:30; 24.01 18:42;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mina ise olen pontsakusele kalduv. Ja seda vaatamata sellele, et mingid kiirtoidud ja krõpsud ei tundu mulle üldse ahvatlevad. Tegin targa nükke ja võtsin endale hästi kõrendi mehe. Nüüd ei ole lastel probleemi kehakaaluga. Mina ise olen keskmisest aktiivsem liikuja aga see tegelikult ei ole kehakaalu osas nii määrav kui geneetika ja toit. Lapsed on mul ka suurema liikuvusega kui keskmine laps, sest vean neid pidevalt endaga kaasa matkama, jooksma, suusatama, uisutama, ujuma, jalgrattaga sõitma jne. Aga mina ise olen selle eluviisi juures jätkuvalt pontsakas. Lapsed aga kõrendid. Leian, et tegin hea valiku mehe osas, paistab, et lapsed pole minu ainevahetust pärinud. Tänapäeva elustiil on lihtsalt selline, et toitu on kodus kogu aeg võtta. Isegi kui see toit on vaid aedviljad ja puuviljad, siis pidev juurdepääs toidule on see, mis viletsa geneetika puhul paksuks teeb. Lisaks teeb paksuks bvõistlus vanemate vahel. Üks annab lapsele kuus taskuraha 100 euri, teine veel rohkem. Siis vanemad ei taha, et nende lapsed just need vaesurid oleks ja trumpavad üksteist üle, lapsed aga ostavad selle raha eest krõpsu ja kommi.

+5
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Keegi paksuke toodab järjest paksuteemasid, no olgu.

minu ajal oli kooli sööklas puhvet kust kõik soovijad said osta saiakesi ja kartulikrõpse. Lays krõpsude kõrgaeg oli see. imelik et paksuks ei läinud keegi…

Kui samal ajal piisavalt liikuda, siis palun väga, söö krõpsu või iga päev, kui tarbitud kalorid ka ära suudad kulutada. Siin ei saa vaadata ainult üht tegurit.

Pakist krõpsudest saadud kalorite ärakulutumiseks peab poolmaratoni maha jooksma. Ei kõla nagu toimiv plaan, lihtsam on jätta need kalorid endale sisse ajamata.

100g krõpse on ca 500 kcal, see on 1 bodypump trenn. Suht tehtav.
Kui tahad, söö poolmaratoni jagu krõpse, koguseid ma ei maininud, mõte jääb ikka samaks.

+3
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 24.01 11:53; 25.01 14:01;
To report this post you need to login first.
Postitas:

mul lapsel ringides ja trennides on küll pontsakaid lapsi, klassis on mõned poisid veidi paksemad, samas kõik tüdrukud on kõhnad. kõige paksem tüdruk on ka ikka täiesti sale, kuigi kribude kõrval võib toekam tunduda. tegemist siis 2. klassiga Tallinnas. minu tütar on 135 cm ja umbes 26 kg. tundub üsna keskmine teistega võrreldes.

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Töötan ise lasteaias ja nii ongi, et lasteaias on enamus lapsi siiski normkaalus. Kui näen paar aastat hiljem neid lapsi, kes on kooli läinud siis on asi ikka väga halb. Enamus nii ülekaalulised osad lausa rasvunud. Lasteaias ollakse palju väljas liikumist palju, kindlad söögikorrad. Ja ongi, kui kooli lähevad, enamus ei liigu, kusagil trennis ei käi. Istutakse peale kooli telos, playstationis. Süüaksegi rämpsu ja nii ta tuleb. Et päris hirmuäratav on küll see seis. Mis muud hädad sealt tulevad, diabeet, südame ja liigestehaigused. Ja mis peamine , et ei jõutagi midagi teha oledki noor ära invaliidistunud. Aga ei vanematel pole aega, küll ta välja kasvab. Kahjuks see nii lihtne ei ole.

Väga valearvamus, et laste diabeet (diabeet 1) tuleb üleaalulisusest ja valest toitumisest.See on müüt. Miks laste diabeet tekib, pole teada, üks nüanss asja juures v6ib olla päritavus, aga ei pruugi. Teine faktor v6ib olla keskkond, aga selles pole ka midagi kindlat. Täiesti terved, sportlikud, korralike toitumisharjumustega lapsed v6ivad diabeeti haigestuda, peaaegu üleöö.

+6
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Vaata oma tervisele otsa ja jäta teised rahule.  Sinu probleem tervisega karjub silma aga sa ise ei taipa.

+2
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Töötan ise lasteaias ja nii ongi, et lasteaias on enamus lapsi siiski normkaalus. Kui näen paar aastat hiljem neid lapsi, kes on kooli läinud siis on asi ikka väga halb. Enamus nii ülekaalulised osad lausa rasvunud. Lasteaias ollakse palju väljas liikumist palju, kindlad söögikorrad. Ja ongi, kui kooli lähevad, enamus ei liigu, kusagil trennis ei käi. Istutakse peale kooli telos, playstationis. Süüaksegi rämpsu ja nii ta tuleb. Et päris hirmuäratav on küll see seis. Mis muud hädad sealt tulevad, diabeet, südame ja liigestehaigused. Ja mis peamine , et ei jõutagi midagi teha oledki noor ära invaliidistunud. Aga ei vanematel pole aega, küll ta välja kasvab. Kahjuks see nii lihtne ei ole.

Väga valearvamus, et laste diabeet (diabeet 1) tuleb üleaalulisusest ja valest toitumisest.See on müüt. Miks laste diabeet tekib, pole teada, üks nüanss asja juures v6ib olla päritavus, aga ei pruugi. Teine faktor v6ib olla keskkond, aga selles pole ka midagi kindlat. Täiesti terved, sportlikud, korralike toitumisharjumustega lapsed v6ivad diabeeti haigestuda, peaaegu üleöö.

Tänapäeval ei ole kahjuks enam ka 2. tüübi diabeet teismelisel mingi eriline haruldus. Pealegi ei öelnud ju see, keda Sa tsiteerid, et kõik need lapseeas tekkinud ülekaalulisuse tüsistused ise just lapseea jooksul peavad välja kujunema.

+2
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Eks lapsed istuvad ekraanides, aina rohkem mida vanemaks saavad. Teismeliste puhul on minu meelest eriti palju käega löömist vanemate poolt. õues ei käi neist lastest enam pea keegi. Kui mõni tubli tahakski õues käia, siis ta ei leia kedagi, kes ühoneks. Kõik istuvad toas ekraanides. Õudukas.

 

Mu lapsed on 8 ja 10 ning käivad trennides ja õues ka, kui ei liigu, ajan nad ise õue. Sõidan nendega ka koos rattaga, jalutame, matkame. Ise peab ka vaeva nägema palju. Söök on kodus valmistatud, väga mitmekesine, söövad kõike, vahel käivad ka poes kräppi ostmas, aga kuna on saledad ja aktiivsed, ei näe probleemi.

Paljude tuttavate pealt näen, kuidas vanemad ei viitsi lapsi liikuma suunata. Jube kahju. Ja ekraanidel piiranguid ka peal pole. Noored lapsed istuvad TikTokis ja YouTube’is.

+2
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

mis jampsi te ajate… küsimus ei ole kartulikrõpsudes, vaid saadud ja kulutatud kalorite tasakaalus. ainsad 2 perekonda, keda mina tean, kus pereliikmed on päriselt paksud on täielikud mahetoidu hullud. nad ei söö mitte kunagi rämpsu. köögivili tuleb maalt, liha mahedalt, leib tehakse ka ise (minimaalse suhkruga maheviljast). nad lihtsalt söövad PALJU.

+4
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Päris laest võetud ju pole…

 

Mul läks laps kooli ja tema klassis ega paralleelis ei ole ühtegi vähegi ülekaalulist last. Lasteaias oli neid u 25%. Väiksemal lapsel jälle rühmas 0 ülekaalulist. Nii et kõik oleneb vaatepunktist.

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

mis jampsi te ajate… küsimus ei ole kartulikrõpsudes, vaid saadud ja kulutatud kalorite tasakaalus. ainsad 2 perekonda, keda mina tean, kus pereliikmed on päriselt paksud on täielikud mahetoidu hullud. nad ei söö mitte kunagi rämpsu. köögivili tuleb maalt, liha mahedalt, leib tehakse ka ise (minimaalse suhkruga maheviljast). nad lihtsalt söövad PALJU.

Ainuke mõistlik vastus.
Minu lapsed ainult kommidest, krõpsudest ja limonaadist toituksidki. Aga nad on ülipeenikesed. Miks? Sest nad söövad vähe. Kõik perekonnad, kus on ülekaalulised lapsed või siis on kõik peres ülekaalulised, on väga hea isuga. Toiduportsjonid on mehised kõigil ees. Ja mida paksemaks nad saavad, seda mehisemaks need portsjonid lähevad. Ja seal pole mitte enamus juurvili, vaid inimestele meeldib ikka päris palju liha süüa. Erilised nuumajad kipuvad olema vanaemad-vanaisad. Seda olen mitmelt kuulnud, et saada laps suveks vanaema juurde ja riided enam selga ei lähe. Minu ema teeb alati süüa, kui me külla läheme. Ma tavaliselt kohe üritan jaole saada ja ise endale taldrikule söögi panna, aga iga kord see ei õnnestu. Viimane kord oli taldrikul nii palju sööki, et ma pidin selle 14aastase pojaga pooleks tegema. Mõlemad saime kõhu täis ja isegi seda oli liiga palju. Osadel inimestel on söök nagu mingi elupõhimõte. Seda üritatakse sulle sisse toppida ja kui sa viisakalt ütled ära, siis solvutakse. Nagu oleks endiselt sõjaaeg ja kohe nälg tulemas. Söö nüüd, varsti enam pole midagi süüa.
Perekondades lihtsalt kaob ära see tunnetus, palju seda sööki seal taldrikul peaks olema. Kui inimene päevad läbi füüsilist tööd ei rüga teha, siis isegi mehe taldrik peaks olema pooleldi tühi. Tegelikult need taldrikud ajavad toidust üle ja minnakse veel juurde võtma.
Kõik lapsed, kes toiduga pirtsutavad või ei pea toitu üldse tähtsaks, on alati peenikesed. Vanasti joosti terve päev õues ja polnudki aega sööma tulla. Osteti üks saiapäts ja pudel limonaadi ning joosti edasi.

+5
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 35 )


Esileht Koolilaps Nii palju ülekaalulisi lapsi viimasel ajal