Samas mina ei saa aru sellest laste paksuse teemast selles mõttes, et öeldakse: “kaasajal lähevad lapsed paksuks, kuna nad söövad palju süsivesikud”.
Minu enda lapsepõlvetoit oli ka väga süsivesikuterikas: hommikuks kaerahelbe või mannapuder (süsivesikud) ja kohuke või Tallinna Piimakombinaadi kohupiimakreem – Lumivalgeke, kakao või banaani (mis olid magusad, st. sisaldasid suhkrut). Lõunaks toit, millest pool oli keedukartul (jälle süsivesikud), see kartul oli veel jahukastmega (mis lisas veel süsivesikuid) ning siis u. veerand mingi liha/kala ja veerand köögilivili. Magustoiduks oli praetud sai moosiga, pannkook moosiga, saiavorm, leivasupp, kuivatatud puuviljade kissell (puha süsivesikud). Õhtuks sõime kodujuustu ja võileibu keeduvorsti/juustuga või ka kuumi võileibu (sepik, riivjuust ja tomat gaasipliidi praeahju, kuni riivjuust sulas). Siiski ei läinud mina ega enamus minu rühma/klassikaaslasi sellise toidu peal tüsedaks, kuni me kasvasime. Tüdrukutel hakkas kehakaalu probleem muutuma aktuaalseks, st. enda peal märkasin ja kuulsin ikka selle või teise käest, et “ei saa enam nii palju süüa, kui isu oleks – jämedaks lähen” siis, kui meil pikkuskasv lakkas ehk kuskil 16a. Noormeestel 20-tes polnud veel midagi, 30 ringis hakkaks endistele saledatele kõhukesi tekkima.
Siit küsimus: kas tänapäeva lapsed on siis kuidagi teistsuguse ainevahetusega, et on võimelised juba pikkuse juurdekasvamise eas massiliselt paksuks minema?
Või sööb tänapäeva laps “kartulikrõpsusüsivesikuid” lihtsalt arvuliselt rohkem sisse, kui meie omal ajal sõime “mannapudrusüsivesikuid”, “jahukastmesüsivesikuid”, “kartulisüsivesikuid” ja “saiavormisüsivesikuid” kokku? (Ah et erinevused füüsilises aktiivuses? Aga samas kõik teavad, et ainult füüsilise koormusega kehakaalu erinevusi põhjendada ei saa – võib vabalt olla treeniv/füüsilist tööd tegev inimene, kes on tüse.)
PS. Endal on 5a lasteaialaps ja 7a koolilaps, kes on saledad. Koolilaps on ausalt öeldes luine. Aga MIKS nad on saledad – mina ammendavat vastust sellele küsimusele ei tea… Kooli/aeda käivad lapsed autoga. Kooliealine käib 3x nädalas trennis. Vabal päeval käivad paar tundi näit. kelgutamas. Olgu, me ei söö söögiaegade vahel krõpse ega joo limonaadi. Burgerirestoranides ka ei käi (tegelikult ei käi me üldse väljas söömas) – seda küll. Samas sööme me suhkruga tehtud magusat mahla ja moosi, küllaltki palju putru, kartulit – ilmselt rohkem kui toitumissoovitused soovitavad, ja selle võrra vähem köögivilja (sest lapsed ei taha päris nii suures koguses köögivilja, kipuvad seda vähem taldrikule võtma), tüüpiline “kartuli-eestlaste” toitumine vist.