süüakse palju ja liigutakse vähe. ei ole tegu “tänapäevaste säilitusainetega”. silma on jäänud, et tihti (aga mite alati!) on üksikemade pojad paksud. tean üht, kel ema oli loll ja nuumaski oma poega nii, et vahepaladeks oli šokolaadibatoon või küpsised. ekskursioonile, kus toitlustamine oli organiseeritud, pani ka ikka paki komme kaasa. tee peale – “krõbistamiseks”.
kui poes jääb silma paks laps ja paks vanem, siis võin kinnisilmi ära arvata, mis neil toidukorvis on. kindlasti valge sai ja aedvilju üldse mitte (heal juhul üks kurk).
praami peal oli paksude pere: vanaema, ema ja laps ning kõik kühveldasid omale sisse korraliku kartul-soust-liha keretäie. ja siis käisid ostsid kõik veel endale suure eriti rammusa koonuse. olles just autost tulnud ning pärast praami ju jälle autosse…
ma ei tea ühtegi juhust, kus täiskasvanud inimene toitub õigesti ning on vaatamata sellele ülekaaluline. möönan, et tõenäoliselt kuskil mõni siiski on.
tuttavate hulgas on mitmeid paksukesi, kes just väga palju ei söögi (aga ega juurde võtmiseks piisab ju igapäevaselt kasvõi mõnekümnest ülearusest kalorist), aga kui näiteks kuskile jala läheme, siis kilgatakse, et “küll täna on olnud kõva trampimine, mul 10 tuhat sammu täis”. jeerum! see peaks olema ju midagi sellist, mis toimub nii tihti, et nii suurt vaimustust ette ei kutsu.