Esileht › Pereelu ja suhted › Nii raske ikka keskeas meest leida
Ehk normaalses eas saanud naistel on latt madalal, ahah siis.
Mis on normaalne iga? Ega inimesed ei armu ühteviisi, pole samade kogemustega, samade võimalutega, samade huvidega. Kes oled sina, et öelda, et nemad on ebanormaalsed? See pole ju sinu asi. Mind näiteks ei häiri, kui keegi saab lapse 16selt, 26selt, 36selt või 56selt. Mul on jumala ükskõik, see on nende elu ja nende valik.
Ma ei armasta vägivalda. Ma ei armasta asjade tahtlikku rikkumist. Miks ma peaksin võõrale autole mõlke tekitama? Ma ei ole mingi barbar, vaid haritud naine.
Isegi ei usu, et sellega saaks mõlke tekitada.
Ilmselt tahtis mind sundida autot lumest puhastama. Aga vahet ei ole, ma läksin eluga edasi ja sellest mehest enam ei mõtle.
Nii dramaatiline. ”Läksin eluga edasi”. Asi ei ole lumes ega autos. Selline mees paneb su kolm korda päevas sööki vaaritama, mitu korda nädalas koristama, paneb su endale riideid selga ostma, paneb lastele riideid selga ostma jne. Raha eest võib seda kõike teha või siis, kui meeldib neid asju teha, aga mitte nii, et keegi sunnib niisama.
Ma vist oleks selle pihku surutud harja vastu võtnud ja sellega autole kogemata mõned mõlgid tekitanud.
Mas oleks sulle vastu hambaid pannud, kui mu autot julged puutuda.
Mis on normaalne iga? Ega inimesed ei armu ühteviisi, pole samade kogemustega, samade võimalutega, samade huvidega. Kes oled sina, et öelda, et nemad on ebanormaalsed? See pole ju sinu asi. Mind näiteks ei häiri, kui keegi saab lapse 16selt, 26selt, 36selt või 56selt. Mul on jumala ükskõik, see on nende elu ja nende valik
Siis pole vaja end kiita, et ei tahtnud mehele kärgperet pakkuda. Tõde ikka seal, et varem meestega ei jopanud.
Siis pole vaja end kiita, et ei tahtnud mehele kärgperet pakkuda. Tõde ikka seal, et varem meestega ei jopanud.
Õigus, sa ju ei saanud aru, et ma ei rääkinud endast ja trügisin vahele. Las tema põhjendab ise. Sinul pole vaja solvuda, et sul on laps/ed. See pole elu suurim saavutus. Elu suurimad saavutused on midagi muud. Ei sinu ega minu nimi ei lähe ajaloo annaalidesse. Meie sinuga oleme tühi koht.
Lisaks kõik vaatavad rasedaid ja pisikeste lastega emasid kui jee, sul veab, nii nunnu, õrnake, nunnu pamp, aga kui lapsed on juba täisealised või sinna suundumas, ei vaata keegi. Siis pole vahet, oled sa vanaema või kodust lahkunud laste ema, suht ühel pulgal ühiskonna mõttes.
Miks seda meest nii meeleheitlikult vaja on? Kui ma praegu õnnelikus abielus ei oleks, siis ma ei viitsiks küll praeguses vanusest mingit meest sebima hakata, oleks vabalt üksi.
Tüüpiline halvustav stereotüüp. Tõenäoliselt on see naine lihtaslt vähem sotsiaalsem, ei puutu vabade meestega väga kokku või lihtsalt pole leidnud seda õiget. Latt pole nii madal, et ükskõik kes kõlbaks, peaasi et lapsed taha teeks. Tahab seda õiget kaaslast, kes meeldib nii mehena kui sobiks ka isaks.
Ehk normaalses eas saanud naistel on latt madalal, ahah siis.
Eestis on ülipalju kärgperesid. Üle poolte lastega suhetest läheb lahku. Ju siis on latt olnud piisavalt madal, et pole suutnud valida õigest meest, kellega pikemalt kokku jääks. Osad mehed jooksevad juba enne minema, kui laps üldse lasteaedagi jõuab käima hakata, rääkimata koolist. Perekool on samuti täis piisavalt neid kirjeldusi, kuidas noore ja lollina 20ndates vale inimesega lapsed saadud. See on klassika. 30+ inimesed on kogenumad, targemad ja oskavad paremini valida, asju ette näha.
Ongi palju suurem tõenäosus teha valesid valikuid selles “normaalses eas”. Naiste parim iga (bioloogiliselt) laste saamiseks ongi 20ndate alguses. Kes aga suudab selles vanuses piisavalt häid ja mõistlikke valikuid teha, on iseasi.
Miks seda meest nii meeleheitlikult vaja on? Kui ma praegu õnnelikus abielus ei oleks, siis ma ei viitsiks küll praeguses vanusest mingit meest sebima hakata, oleks vabalt üksi.
Seda arvad sa praegu, sest sul pole puudujääki. Oled õnnelikus abielus ja tõenäoliselt juba pikemat aega. Seega sa ei saa kuidagi rääkida nende eest, kes olnud aastaid üksi. Kui jääd ise ka üksi ja mitu aastat pole kellegagi hellust, lähedust ja ühtekuuluvust, armastust, siis räägi uuesti, et oleksid vabalt üksi. Inimestel on vajadus inimliku läheduse ja armastuse järgi. Täiesti normaalne. Miskipärast on need sageli just pikalt suhtes inimesed, kes räägivad, et no miks seda kaaslast üldse vaja, olge õnnelikult üksi.
Osad mehed jooksevad juba enne minema, kui laps üldse lasteaedagi jõuab käima hakata, rääkimata koolist. Perekool on samuti täis piisavalt neid kirjeldusi, kuidas noore ja lollina 20ndates vale inimesega
Et need mehed siis lõid noore ja lollina suhte ja nüüd jooksevad enne ära, kui laps üldse aeda jõuabki.
Miks siis peaks pettuma? Kui tema jaoks oli loll, las läheb.
Ma vist oleks selle pihku surutud harja vastu võtnud ja sellega autole kogemata mõned mõlgid tekitanud.
Mas oleks sulle vastu hambaid pannud, kui mu autot julged puutuda.
Milline härrasmees, ma olen armunud. Jätad äkki kontakti?
Lisaks kõik vaatavad rasedaid ja pisikeste lastega emasid kui jee, sul veab, nii nunnu, õrnake, nunnu pamp, aga kui lapsed on juba täisealised või sinna suundumas, ei vaata keegi. Siis pole vahet, oled sa vanaema või kodust lahkunud laste ema, suht ühel pulgal ühiskonna mõttes.
Ei vaata keegi – see on sul ebavajalik ja ebaadekvaatne üldistus. Mina näiteks imetlen alati pigem teismelisi ja noorukeid, palju enam kui mingeid vingerdavaid pampe kellegi süles. Noored on vahvad, mässulised, tundlikud, ‘meri põlvini’, sageli teevad suuri ja ohtlikke lollusi, nendega on suured mured (mitte gaasivalud, kõrvapõletik või tuulerõuged). Samuti imetlen ja mõttes tunnustan teismeliste vanemaid, kui nad märatseva pubekaga hakkama saavad ja seejuures ka ise normaalsteks jäävad. Üks titt ühe põtkiva pubeka kõrval on tõepoolest lapselalin.
Lisaks kõik vaatavad rasedaid ja pisikeste lastega emasid kui jee, sul veab, nii nunnu, õrnake, nunnu pamp, aga kui lapsed on juba täisealised või sinna suundumas, ei vaata keegi. Siis pole vahet, oled sa vanaema või kodust lahkunud laste ema, suht ühel pulgal ühiskonna mõttes.
Ei vaata keegi – see on sul ebavajalik ja ebaadekvaatne üldistus. Mina näiteks imetlen alati pigem teismelisi ja noorukeid, palju enam kui mingeid vingerdavaid pampe kellegi süles. Noored on vahvad, mässulised, tundlikud, ‘meri põlvini’, sageli teevad suuri ja ohtlikke lollusi, nendega on suured mured (mitte gaasivalud, kõrvapõletik või tuulerõuged). Samuti imetlen ja mõttes tunnustan teismeliste vanemaid, kui nad märatseva pubekaga hakkama saavad ja seejuures ka ise normaalsteks jäävad. Üks titt ühe põtkiva pubeka kõrval on tõepoolest lapselalin.
Seda on uuritud. Pole minu arvamus.
Miks seda meest nii meeleheitlikult vaja on? Kui ma praegu õnnelikus abielus ei oleks, siis ma ei viitsiks küll praeguses vanusest mingit meest sebima hakata, oleks vabalt üksi.
Seda arvad sa praegu, sest sul pole puudujääki. Oled õnnelikus abielus ja tõenäoliselt juba pikemat aega. Seega sa ei saa kuidagi rääkida nende eest, kes olnud aastaid üksi. Kui jääd ise ka üksi ja mitu aastat pole kellegagi hellust, lähedust ja ühtekuuluvust, armastust, siis räägi uuesti, et oleksid vabalt üksi. Inimestel on vajadus inimliku läheduse ja armastuse järgi. Täiesti normaalne. Miskipärast on need sageli just pikalt suhtes inimesed, kes räägivad, et no miks seda kaaslast üldse vaja, olge õnnelikult üksi.
Jumala nõus sinuga, olin ligi 16 aastat üksi (kaks suhtelaadset asja mahtus selle aja sisse), nüüd olen oma kaaslasega koos olnud üle kahe aasta ja naudin inimesega kosoolemist täielikult. Mina teda muuta ei soovi (tal on omad harjumused, tavad ja visiid asju ajada), tema mind ka mitte, aga koos täiendame teineteist pidevalt. Mu lapsed suured ja väga rahul, et enda kõrvale kelelgi leidsin, kaaslane saab lastega kenasti läbi, samuti sobime teineteise sotsiaalse ringiga kokku.
Ühisel pinnal ei ela, oleme visiitsuhtes, kontaktis oleme igapäevaselt, kohtume 2-3 korda nädalas.
Kohtusime tutvumisportaali kaudu pimekohtingul ja klikkisime kuidagi üsna esimesest korrast peale.
Miks seda meest nii meeleheitlikult vaja on? Kui ma praegu õnnelikus abielus ei oleks, siis ma ei viitsiks küll praeguses vanusest mingit meest sebima hakata, oleks vabalt üksi.
Seda arvad sa praegu, sest sul pole puudujääki. Oled õnnelikus abielus ja tõenäoliselt juba pikemat aega. Seega sa ei saa kuidagi rääkida nende eest, kes olnud aastaid üksi. Kui jääd ise ka üksi ja mitu aastat pole kellegagi hellust, lähedust ja ühtekuuluvust, armastust, siis räägi uuesti, et oleksid vabalt üksi. Inimestel on vajadus inimliku läheduse ja armastuse järgi. Täiesti normaalne. Miskipärast on need sageli just pikalt suhtes inimesed, kes räägivad, et no miks seda kaaslast üldse vaja, olge õnnelikult üksi.
Jumala nõus sinuga, olin ligi 16 aastat üksi (kaks suhtelaadset asja mahtus selle aja sisse), nüüd olen oma kaaslasega koos olnud üle kahe aasta ja naudin inimesega kosoolemist täielikult. Mina teda muuta ei soovi (tal on omad harjumused, tavad ja visiid asju ajada), tema mind ka mitte, aga koos täiendame teineteist pidevalt. Mu lapsed suured ja väga rahul, et enda kõrvale kelelgi leidsin, kaaslane saab lastega kenasti läbi, samuti sobime teineteise sotsiaalse ringiga kokku.
Ühisel pinnal ei ela, oleme visiitsuhtes, kontaktis oleme igapäevaselt, kohtume 2-3 korda nädalas.
Kohtusime tutvumisportaali kaudu pimekohtingul ja klikkisime kuidagi üsna esimesest korrast peale.
Hea meel su üle 🙂
Lihtsalt see on väga inimlik ja normaalne kedagi enda kõrvale soovida. Inimene vajab kaaslast ja on ikka natuke kohatu öelda, et miks vaja kedagi, ole õnnelikult üksi. Mina olen nüüd aastaid olnud üksi ja see teeb mind ausalt öeldes õnnetuks. Kahjuks pole leidnud seda sobivat inimest. Olnud mitu kandidaati, aga nendega on jäänud asi väga lühiajaliseks, sest pole kuidagi klappinud. Ja see pretensioonikam pool on paraku olnud alati vist mees. Mina unistan küll väga, et oleks selline hoidev ja hooliv partnerlus ja keegi, kellega saaks igapäevaselt suhelda ning koos asju ette võtta. Lähedus ka. Olen veel noor naine ja tõesti on nii masendav, et 30ndad kõik üksi lähevad.
Muidugi võib olla täiesti üksi ja seda nautida, kui see inimesele sobib, aga ei tohiks hukka mõista neid, kes siiski kaaslast tahavad. Eriti, kui ise oled pikalt õnnelikus suhtes, aga teistele ütled, et ole aga õnnelikult üksi.
Miks seda meest nii meeleheitlikult vaja on? Kui ma praegu õnnelikus abielus ei oleks, siis ma ei viitsiks küll praeguses vanusest mingit meest sebima hakata, oleks vabalt üksi.
Seda arvad sa praegu, sest sul pole puudujääki. Oled õnnelikus abielus ja tõenäoliselt juba pikemat aega. Seega sa ei saa kuidagi rääkida nende eest, kes olnud aastaid üksi. Kui jääd ise ka üksi ja mitu aastat pole kellegagi hellust, lähedust ja ühtekuuluvust, armastust, siis räägi uuesti, et oleksid vabalt üksi. Inimestel on vajadus inimliku läheduse ja armastuse järgi. Täiesti normaalne. Miskipärast on need sageli just pikalt suhtes inimesed, kes räägivad, et no miks seda kaaslast üldse vaja, olge õnnelikult üksi.
Jumala nõus sinuga, olin ligi 16 aastat üksi (kaks suhtelaadset asja mahtus selle aja sisse), nüüd olen oma kaaslasega koos olnud üle kahe aasta ja naudin inimesega kosoolemist täielikult. Mina teda muuta ei soovi (tal on omad harjumused, tavad ja visiid asju ajada), tema mind ka mitte, aga koos täiendame teineteist pidevalt. Mu lapsed suured ja väga rahul, et enda kõrvale kelelgi leidsin, kaaslane saab lastega kenasti läbi, samuti sobime teineteise sotsiaalse ringiga kokku.
Ühisel pinnal ei ela, oleme visiitsuhtes, kontaktis oleme igapäevaselt, kohtume 2-3 korda nädalas.
Kohtusime tutvumisportaali kaudu pimekohtingul ja klikkisime kuidagi üsna esimesest korrast peale.
Hea meel su üle ????
Lihtsalt see on väga inimlik ja normaalne kedagi enda kõrvale soovida. Inimene vajab kaaslast ja on ikka natuke kohatu öelda, et miks vaja kedagi, ole õnnelikult üksi. Mina olen nüüd aastaid olnud üksi ja see teeb mind ausalt öeldes õnnetuks. Kahjuks pole leidnud seda sobivat inimest. Olnud mitu kandidaati, aga nendega on jäänud asi väga lühiajaliseks, sest pole kuidagi klappinud. Ja see pretensioonikam pool on paraku olnud alati vist mees. Mina unistan küll väga, et oleks selline hoidev ja hooliv partnerlus ja keegi, kellega saaks igapäevaselt suhelda ning koos asju ette võtta. Lähedus ka. Olen veel noor naine ja tõesti on nii masendav, et 30ndad kõik üksi lähevad.
Muidugi võib olla täiesti üksi ja seda nautida, kui see inimesele sobib, aga ei tohiks hukka mõista neid, kes siiski kaaslast tahavad. Eriti, kui ise oled pikalt õnnelikus suhtes, aga teistele ütled, et ole aga õnnelikult üksi.
Olen selle kommentaari autor.
Aga ma soovitan sulle – hakka sõna tõsises mõttes otsima. Tee endale kontod erinevatesse portaalidesse, olge julge ja avatud, mine kohtuma.
Sa kohtud täielike jobudega ja sa kohtud ka toredate meestega, kuid nendega pole seda õiget tunnet, kuni tuleb see ka, kes on partner ja kaaslane.
Aga seniks naudi kohtingutel käimist (ma käisin üle 35 mehega kohtumas ja väga vahvaid kogemusi sain, kahe mehega nendest romantilisi suhteid ei tekkinud, aga olen mõlemaga kolm aastat sõbrustanud – oleme üheealised, lapsed on enam-vähem samavanused, helistame ja kohtume vahel niisama, lihtsalt vahva suhelda)
Miks seda meest nii meeleheitlikult vaja on? Kui ma praegu õnnelikus abielus ei oleks, siis ma ei viitsiks küll praeguses vanusest mingit meest sebima hakata, oleks vabalt üksi.
Seda arvad sa praegu, sest sul pole puudujääki. Oled õnnelikus abielus ja tõenäoliselt juba pikemat aega. Seega sa ei saa kuidagi rääkida nende eest, kes olnud aastaid üksi. Kui jääd ise ka üksi ja mitu aastat pole kellegagi hellust, lähedust ja ühtekuuluvust, armastust, siis räägi uuesti, et oleksid vabalt üksi. Inimestel on vajadus inimliku läheduse ja armastuse järgi. Täiesti normaalne. Miskipärast on need sageli just pikalt suhtes inimesed, kes räägivad, et no miks seda kaaslast üldse vaja, olge õnnelikult üksi.
Jumala nõus sinuga, olin ligi 16 aastat üksi (kaks suhtelaadset asja mahtus selle aja sisse), nüüd olen oma kaaslasega koos olnud üle kahe aasta ja naudin inimesega kosoolemist täielikult. Mina teda muuta ei soovi (tal on omad harjumused, tavad ja visiid asju ajada), tema mind ka mitte, aga koos täiendame teineteist pidevalt. Mu lapsed suured ja väga rahul, et enda kõrvale kelelgi leidsin, kaaslane saab lastega kenasti läbi, samuti sobime teineteise sotsiaalse ringiga kokku.
Ühisel pinnal ei ela, oleme visiitsuhtes, kontaktis oleme igapäevaselt, kohtume 2-3 korda nädalas.
Kohtusime tutvumisportaali kaudu pimekohtingul ja klikkisime kuidagi üsna esimesest korrast peale.
Hea meel su üle ????
Lihtsalt see on väga inimlik ja normaalne kedagi enda kõrvale soovida. Inimene vajab kaaslast ja on ikka natuke kohatu öelda, et miks vaja kedagi, ole õnnelikult üksi. Mina olen nüüd aastaid olnud üksi ja see teeb mind ausalt öeldes õnnetuks. Kahjuks pole leidnud seda sobivat inimest. Olnud mitu kandidaati, aga nendega on jäänud asi väga lühiajaliseks, sest pole kuidagi klappinud. Ja see pretensioonikam pool on paraku olnud alati vist mees. Mina unistan küll väga, et oleks selline hoidev ja hooliv partnerlus ja keegi, kellega saaks igapäevaselt suhelda ning koos asju ette võtta. Lähedus ka. Olen veel noor naine ja tõesti on nii masendav, et 30ndad kõik üksi lähevad.
Muidugi võib olla täiesti üksi ja seda nautida, kui see inimesele sobib, aga ei tohiks hukka mõista neid, kes siiski kaaslast tahavad. Eriti, kui ise oled pikalt õnnelikus suhtes, aga teistele ütled, et ole aga õnnelikult üksi.
Olen selle kommentaari autor.
Aga ma soovitan sulle – hakka sõna tõsises mõttes otsima. Tee endale kontod erinevatesse portaalidesse, olge julge ja avatud, mine kohtuma.
Sa kohtud täielike jobudega ja sa kohtud ka toredate meestega, kuid nendega pole seda õiget tunnet, kuni tuleb see ka, kes on partner ja kaaslane.
Aga seniks naudi kohtingutel käimist (ma käisin üle 35 mehega kohtumas ja väga vahvaid kogemusi sain, kahe mehega nendest romantilisi suhteid ei tekkinud, aga olen mõlemaga kolm aastat sõbrustanud – oleme üheealised, lapsed on enam-vähem samavanused, helistame ja kohtume vahel niisama, lihtsalt vahva suhelda)
Hea nõuanne, aga ma juba teen seda ja aastaid. Ma niimoodi suvaliselt päris igaühega ikka ei kohtu, kellega natukegi pikemalt kirjutan. Sageli kaob ka motivatsioon vms ära ja siis olen jälle passiivsem või ei vaata, suhtle üldse. Aga üldiselt olen nende aastate jooksul piisavalt aktiivne olnud küll. Kohtunud päris 30 mehega pole. Lihtsalt ei ole näinud mõtet. Kohtuma olengi valmis olnud nendega, kellega tundub olevat piisavalt ühist, jutt jookseb ja kes tunduvad sümpaatsed.
Need, kelle puhul on juba asjaolude järgi selge, et ega me inimesena juba väga ei ühildu ja on palju vastukäivaid nägemusi asjadest, siis ei näegi mõtet kohtuda. Selle taktikaga on päris mitmed osutunud nendeks, kellega oleksin tahtnud suhet ja kes tõesti tundusid sümpaatsed, sobivad ja meil oli ka tõmme. Paraku väga kiirelt selgus, ikkagi hästi ei klapi või mehest lihtsalt pole päris suhteks asja. Sellistes portaalides ongi kahjuks väga palju katkiseid ja emotsionaalselt kättesaamatuid tegelasi, kes on liiga värskelt lahku ka läinud sageli. Lisaks siis need, kes tegelikult ei suuda või ei tahagi mingit päris pühendumuse ja panustamisega suhet. Maksimaalselt ongi mul selline netist pärinev suhe kestnud 4 kuud. Kõik teised olid palju lühemad.
Nii et kahjuks pole üldse seda õnne olnud. Mitmed asjaliku ja toredana tunduvad mehed on jällegi olnud kuidagi passiivsed ja huvitud. Isegi ei jõua nendega kohtumiseni, sest initsiatiivi ei tule.
Siis ongi nii, et olen ikka üksi ja pole nende aastate jooksul sattunud kedagi, kellega tõesti tuleks üldse kõne alla, et päris püsisuhtesse astuks.
Ma ei taha ka täiesti suvaliselt hakata igaühega kohtuma. Seni mul õnneks nõmedaid kogemusi kohtumistega seoses pole. Küll aga on olnud nõmedaid kirjavahetusi üsna mitmeid. Selliste jobudega ma nüüd päriselus kokku küll ei tahaks saada. Mulle on mu aeg ja energia kallid ka, et igale jamale seda kulutada ei tahaks.
Ma küsin ühe ebapopulaarse küsimuse: kuidas sul kehakaaluga on? Kahjuks on siiski nii, et kui pildil on ümaram naine, siis paljud mehed ei hakka kirjutamagi. Ei huvita neid alguses väga su sisemine ilu, parameetrid on tähtsad, et üldse ühendust võetaks.
Ma küsin ühe ebapopulaarse küsimuse: kuidas sul kehakaaluga on? Kahjuks on siiski nii, et kui pildil on ümaram naine, siis paljud mehed ei hakka kirjutamagi. Ei huvita neid alguses väga su sisemine ilu, parameetrid on tähtsad, et üldse ühendust võetaks.
Ma kahjuks ei leia seda artiklit. Mingi hiljutine artikkel kohtinguportaali, äkki oligi Tinder, väljavõtetest. Mehed ei taha vaalu, minu meelest isegi pealkiri oli selline.
Ma küsin ühe ebapopulaarse küsimuse: kuidas sul kehakaaluga on? Kahjuks on siiski nii, et kui pildil on ümaram naine, siis paljud mehed ei hakka kirjutamagi. Ei huvita neid alguses väga su sisemine ilu, parameetrid on tähtsad, et üldse ühendust võetaks.
Mul on kehakaal alati olnud täiesti normis. Pole kunagi olnud ülekaalu. KMI täiesti normi piires, aga kindlasti on ka kehatüübi osas erinevaid arvamusi. Mõne meelest selline KMI keskosas olev naine on liiga paks, teise meelest liiga sale. Üldiselt peetud ikka pigem saledamaks, kuna olen pikem ka, siis selline sihvakam. Kaalus küll ei tohiks probleem olla, kuna päris paljud naised on minust kopsakamad, aga mees on neil tavaliselt olemas. Samuti käin trennis aktiivselt ja on olemas ka piisavalt naiselikud kehvavormid. Pole lapik. Näiteks Tinderis saanud laike üsna palju, aga viimastel aegadel kirjutada viitsivad vähesed. Ja need mehed, kellega lähemalt kokkupuutes olnud, pole keegi mu välimuses või kaalus probleemi leidnud. Nad on pidanud hoopiski väga ilusaks ja saledaks või seksikaks. Paraku lihtsalt isiksusetasandil, elustiili osas ei ole leidnud endasarnast.
Lisan, et ise ennast mingiks kaunitariks kindlasti ei pea. Vaadates kuivõrd palju on ikka väga ilusaid naisi, siis tunnen kohati, et mul pole mingitki võimalust. Miks peakski mind valitama, kui selle asemel on väga palju minust kenamaid naisi. Samas on ka ilmselt minust inetumaid ja kehvema figuuriga, aga meesteprobleemi neil pole. Ei teagi siis, milles asi.
Ma küsin ühe ebapopulaarse küsimuse: kuidas sul kehakaaluga on? Kahjuks on siiski nii, et kui pildil on ümaram naine, siis paljud mehed ei hakka kirjutamagi. Ei huvita neid alguses väga su sisemine ilu, parameetrid on tähtsad, et üldse ühendust võetaks.
Ja no see on ju selge, et näiteks Tinder on ikka väga välisele üles ehitatud. Sageli polegi ju millestki muust seal kinni hakata kui vaid välisest pildist. Seetõttu ka selline pinnapealsem lihaturg.
Paraku on ikka päris paljud naised ülekaalus, sh väga noored. Meeste seas on ülekaalu veel rohkem. Aga mina näen küll, et neil ülekaalulistel või mitte nii kauni näolapiga naistel on suures osas mehed olemas. Ei tundu küll, et see ümaram olek mehi takistaks.
Ju siis mul on kuidagi inetu või liiga keskmine näolapp ja tähelepanu koondatakse neile sadadele naistele, kes on ikkagi väga ilusa näolapiga. Loomulikult.
Ma küsin ühe ebapopulaarse küsimuse: kuidas sul kehakaaluga on? Kahjuks on siiski nii, et kui pildil on ümaram naine, siis paljud mehed ei hakka kirjutamagi. Ei huvita neid alguses väga su sisemine ilu, parameetrid on tähtsad, et üldse ühendust võetaks.
Ma kahjuks ei leia seda artiklit. Mingi hiljutine artikkel kohtinguportaali, äkki oligi Tinder, väljavõtetest. Mehed ei taha vaalu, minu meelest isegi pealkiri oli selline.
Andke andeks, aga pikaajalise tinderdajana julgen öelda, et üle poole meestest on seal ikka üsna jõhkralt vormist väljas ja ülekaalus. Ka Eesti statistika järgi on ülekaalus mehi rohkem kui naisi. Nii et enamus mehi peaks ülekaalu ja vaalade osas suu kinni hoidma. Ma ise pole ülekaalus, pean tervist ja vormi oluliseks ja seetõttu mulle ei sobi keegi, kes endast ei hooli ja end ei liiguta ning sööb suvalist kräppi sisse. Aga need, kes ise viljelevad sellist eluviisi, ei oma küll õigust oodata midagi enamat sellest, mida ise pakkuda suudavad. Ise oled vaal, siis pead ka vaatama vaalasid.
Andke andeks, aga pikaajalise tinderdajana julgen öelda, et üle poole meestest on seal ikka üsna jõhkralt vormist väljas ja ülekaalus. Ka Eesti statistika järgi on ülekaalus mehi rohkem kui naisi. Nii et enamus mehi peaks ülekaalu ja vaalade osas suu kinni hoidma. Ma ise pole ülekaalus, pean tervist ja vormi oluliseks ja seetõttu mulle ei sobi keegi, kes endast ei hooli ja end ei liiguta ning sööb suvalist kräppi sisse. Aga need, kes ise viljelevad sellist eluviisi, ei oma küll õigust oodata midagi enamat sellest, mida ise pakkuda suudavad. Ise oled vaal, siis pead ka vaatama vaalasid.
Ma ütlen kohe ära, et olen ise ülekaalus ja Tinderit ei oma ega ole ka otsingutel, isegi ei oma arvamust, kas sale on ilusam või paks on iluam. Täiesti nullarvamus, ei huvita. Aga ma ei karda ka tõtt.
Lükkasin guuglesse praegu ja 10% meestest tahab pakse naisi, enamik mehi tahab saledaid. Nende endi ülekaal ei puutu muidugi asjasse ma arvan, sest ma ei usu, et enamik meestest, kes tahavad saledaid, on ise heas vormis. Ma otsisin seda artiklit praegu räigelt, ma mäletan, et see oli delfis, aga vb mäletan valesti. No ei leia! Ma ei jõudnud ka läbi lugeda seda, seal oli kirjas veel midagi, mida mehed Tinderis kirjutavad. Kahju, et ei saa siia leida seda.
Kahjuks on see vana tõde, et mehed armastavad silmadega. Ega nende endi välimus asjasse ei puutu. Mind isegi see vaalajutt ei solva. Külmaks jätab.
Ja ma miskipärast arvan, et need mehed isegi ei söö otseselt, vaid söövad koos alkoga. Panevad mingit snäkki kõrvale sinna. Naised on pigem need, kes söövad näiteks magusat. Sellest oli kunagi ka Orgu saates, kui ei eksi, et naistele meeldib magus ja meestele soolane.
Andke andeks, aga pikaajalise tinderdajana julgen öelda, et üle poole meestest on seal ikka üsna jõhkralt vormist väljas ja ülekaalus. Ka Eesti statistika järgi on ülekaalus mehi rohkem kui naisi. Nii et enamus mehi peaks ülekaalu ja vaalade osas suu kinni hoidma. Ma ise pole ülekaalus, pean tervist ja vormi oluliseks ja seetõttu mulle ei sobi keegi, kes endast ei hooli ja end ei liiguta ning sööb suvalist kräppi sisse. Aga need, kes ise viljelevad sellist eluviisi, ei oma küll õigust oodata midagi enamat sellest, mida ise pakkuda suudavad. Ise oled vaal, siis pead ka vaatama vaalasid.
Ma ütlen kohe ära, et olen ise ülekaalus ja Tinderit ei oma ega ole ka otsingutel, isegi ei oma arvamust, kas sale on ilusam või paks on iluam. Täiesti nullarvamus, ei huvita. Aga ma ei karda ka tõtt.
Lükkasin guuglesse praegu ja 10% meestest tahab pakse naisi, enamik mehi tahab saledaid. Nende endi ülekaal ei puutu muidugi asjasse ma arvan, sest ma ei usu, et enamik meestest, kes tahavad saledaid, on ise heas vormis. Ma otsisin seda artiklit praegu räigelt, ma mäletan, et see oli delfis, aga vb mäletan valesti. No ei leia! Ma ei jõudnud ka läbi lugeda seda, seal oli kirjas veel midagi, mida mehed Tinderis kirjutavad. Kahju, et ei saa siia leida seda.
Kahjuks on see vana tõde, et mehed armastavad silmadega. Ega nende endi välimus asjasse ei puutu. Mind isegi see vaalajutt ei solva. Külmaks jätab.
Sellest loogikast lähtudes peaks enamus 30+ vanuses naisi üksi jääma, sest kõikvõimalike uuringute järgi meeldivad igas eas meestele kõige rohkem 20ndates esimeses pooles naised. Viimati oli veel mingi artikkel, kus uuring näitas, et lausa 18a on meeste jaoks kõige ilusamad ja pärast seda vanust atraktiivsus järjest langeb. No kuhu jõudnud oleme. Ehk olengi siis liiga vana. Ikkagi 30+ juba. Kõik kõlblik kuni märgid läbi meeste jaoks.
Sellise hoiakuga olekski nii, et mehed oleks vaid väga ilusatel, saledatel ja seksikate vormidega 18-25a naistel. Teised oleks siis enamuses ära põlatud. No ei ole ju nii! Mehed sh endast kenamad ja edukamad on ikka igasugustel naistel. See miks mingid vormist väljas ossmehed üldse naisi saavad ongi seetõttu, et Eestis ongi normaalseid mehi nii vähe, et neil kenadel, saledatel ja ka haritud naistel polegi eriti midagi valida.
See paksude eemale tõukamine ei vasta lihtsalt tõele. Mul on tutvusringkonnaski ikka väga mitmeid ülekaalulisi ja ühtlasi kindlasti maksimaalselt keskmise näolapiga naisi, kel on mehed kõigil olemas. Ja naljakal kombel pmst kõigil on mehed erinevalt neist saledad või normkaalus. Lisaks ka kenama näoga kui nende naised. Sarnast asja näen ka linnas liikudes. Ma ei usu, et neid mehi on vaid 10% kes paksu naist oleks valmis võtma. Ma arvan, et enamus mehi jah unistab ideaalis saledast ja imeilusast naisest, aga reaalsus on teine. Ideaalis tahaks saledat, aga ikkagi ei põlga ära ka mitte saledat.
Naised samamoodi unistavad kenast, heas vormis haritud intelligentsest, edukast, romantilisest mehest, aga kui paljudel reaalselt selline mees on…
Pädevam oleks statistika, et millised naised meestel reaalselt on, mitte et mida nad tahaks või ei tahaks.
Sellest loogikast lähtudes peaks enamus 30+ vanuses naisi üksi jääma, sest kõikvõimalike uuringute järgi meeldivad igas eas meestele kõige rohkem 20ndates esimeses pooles naised. Viimati oli veel mingi artikkel, kus uuring näitas, et lausa 18a on meeste jaoks kõige ilusamad ja pärast seda vanust atraktiivsus järjest langeb. No kuhu jõudnud oleme. Ehk olengi siis liiga vana. Ikkagi 30+ juba. Kõik kõlblik kuni märgid läbi meeste jaoks.
Ma olen seda sama lõiku arutanud kunagi vastassooga. Põhiliselt on nii, et enamasti mehed ihalevad ikka noori ja superilusaid, jäävadki ihalema noori, kui oma naine saab vanemaks või vanaks. Küsimus on selles, et kuna enamik mehi on keskpärased, siis nad võtavad selle, keda saab. Mõnikord tekivad tunded ka. Võimalusel aga (võimu või raha omades) valitakse siis endale armukesi või võetaksegi trofeenaisi.
Sellise hoiakuga olekski nii, et mehed oleks vaid väga ilusatel, saledatel ja seksikate vormidega 18-25a naistel. Teised oleks siis enamuses ära põlatud. No ei ole ju nii! Mehed sh endast kenamad ja edukamad on ikka igasugustel naistel. See miks mingid vormist väljas ossmehed üldse naisi saavad ongi seetõttu, et Eestis ongi normaalseid mehi nii vähe, et neil kenadel, saledatel ja ka haritud naistel polegi eriti midagi valida.
Ossmehed saavad naisi, sest need naised ei vaata välimust või siis selline välimus meeldibki. Naised enamjaolt ei keskendu välimusele nii palju, kuigi perekooli naised nagu keskenduvad. Tegelikus elus meeldb naistele jutt, samuti hea auto, majanduslik kindlustatus, teiste naiste poolt tahetus vms. Need asjad, mis teevad laste kasvatamise turvaliseks ja mehe populaarseks.
Muidugi saavad kõiksugu välimusega naised endale mehi, on ju lausa paksufetishiga mehi või siis on haruldasi mehi, kes ei vaata välimust või siis mõnel pole fetishit, aga meeldivadki paksud. Muide meestele meeldivad enamasti just seksikate vormidega, aga saleda pihaga. Et oleks tissi ja peput, aga piht peab sale olema. Enamasti see pole aga saavutatav, välja arvatud liivakellafiguuriga naistel. Mina arvan, et asi on lihtsalt suhtumises. Mõned ongi hästi leplikud ja rõõmsameelsed ja draamavabad ja kompleksivabad. Neil suva, et on vanad või vormist väljas, ikka püüavad mehi ja ikka on suhtes.
See paksude eemale tõukamine ei vasta lihtsalt tõele. Mul on tutvusringkonnaski ikka väga mitmeid ülekaalulisi ja ühtlasi kindlasti maksimaalselt keskmise näolapiga naisi, kel on mehed kõigil olemas. Ja naljakal kombel pmst kõigil on mehed erinevalt neist saledad või normkaalus. Lisaks ka kenama näoga kui nende naised. Sarnast asja näen ka linnas liikudes. Ma ei usu, et neid mehi on vaid 10% kes paksu naist oleks valmis võtma. Ma arvan, et enamus mehi jah unistab ideaalis saledast ja imeilusast naisest, aga reaalsus on teine. Ideaalis tahaks saledat, aga ikkagi ei põlga ära ka mitte saledat.
Naised samamoodi unistavad kenast, heas vormis haritud intelligentsest, edukast, romantilisest mehest, aga kui paljudel reaalselt selline mees on…
Pädevam oleks statistika, et millised naised meestel reaalselt on, mitte et mida nad tahaks või ei tahaks.
Või on need naised paksuks käinud ja suhte agluses polnud. Mustanahalistele meestele meeldivad jah enamasti kurvikad või paksud, ei pidavat müüt olema.
Või on need naised paksuks käinud ja suhte agluses polnud.
Täpselt. Nii ongi. Alguses on naised ikka suht vormis ja püsisuhte ajal võtavad paljud juurde. Kui lahku lähvad, siis kaovad kilod jälle ära ja kui uus mees majas, ilmuvad sujuvalt need +15kg või rohkemgi uuesti tagasi.
Esileht › Pereelu ja suhted › Nii raske ikka keskeas meest leida
