Palun öelge, milline on keskmine vanus, mille puhul hakkab kehtima ütlus \”Nii vana inimene enam ei muutu.\” ?
Mõtleks, et see on individuaalne, aga kui juba selline ütlus olemas, siis peab ilmselt eksisteerima ikka mingi keskmine vanus.
Esileht › Pereelu ja suhted › Nii vana inimene enam ei muutu?
Palun öelge, milline on keskmine vanus, mille puhul hakkab kehtima ütlus \”Nii vana inimene enam ei muutu.\” ?
Mõtleks, et see on individuaalne, aga kui juba selline ütlus olemas, siis peab ilmselt eksisteerima ikka mingi keskmine vanus.
Keskmist vanust pole. Muutub alati, kui ta selleks vajadust näeb, ise tahab ning end käsile võtab.
Võibolla 70-75 aastat, siis äkki ei viitsita enam muutuda?
Kuuendaks eluaastaks on isksus paigas.
Tore ju, et ei muutu. Kahju kui meile armsad inimesed järsku muutuma hakkaksid, siis nad poleks ju enam need armsad, kes meile nii kalliks saanud…
Inimene muutub kogu aeg. See kuuenda eluaasta jutt on puhas pullikaka. Võrdle inimest enne teismeiga ja pärast, hoopis teine persoon.
30 aastat tagasi räägiti, et inimene suudab õppida kuni 23-nda eluaastani, tänapäeval on selge, et ka see on eksiarvamus, inimene säilitab õppimisvõime kõrge eani ja praktika ka tõestab seda.
Ma tooks mõned näited endaealiste kohta, kes olid 20 aastat tagasi teismelised ja kelle käitumist olen saanud pikka aega jälgida.
35 aastane tõsine ja asjalik mees oli 25 aastat tagasi lõbus ja veidi kergats poiss.
35 aastane sõnakehv ja süngevõitu naine oli 25 aastat tagasi jutukas ja lõbus tirts.
34 aastane poosetav ja palju näitlev mees oli 25 aastat tagasi veidi allasurutud ja kurvameelne nolk.
32 aastane vaikne, tõsine ja kõvade põhimõtetega mees oli 20 aastat tagasi koolis pätti tegev ja hukkamineku äärel kutt.
37 aastane koleeriline ja üpris pahandustealdis mees oli 25 aastat tagasi puhas flegmaatik ja õpetajate lemmik.
Ma arvan, et inimese isiksus ei muutu. Muutuvad nägemused ja arusaamad asjadest.
Enda põhjal võin öelda, et minu iseloom on sama mis oli 15 aastaselt, aga asju vaatan teise pilguga.
Leian, et kui inimese iseloom kellelegi ei meeldi, siis selle peale küll loota ei tasu, et see muutuks. Vaated ikka muutuvad.
Mis see isiksus siis on? Ma olen näinud, kui radikaalselt võib iseloom ja käitumine muutuda, kuidas saab öelda, et isiksus ei muutu? Need näited, mis ma ülevapool 13:15 tõin on täiesti reaalsed, minu sugulased. Selle 35-aastase naisega ei saa me kokku saades paari lausetki vahetatud (tülis vms me pole) , kuna ta on nii vaikne, kuigi lapsena oli ta ülijutukas. Kusjuures tal pole midagi erilist või shokeerivat juhtunud, täiesti stabiilne ja normaalne elu on olnud.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Mis see isiksus siis on? Ma olen näinud, kui radikaalselt võib iseloom ja käitumine muutuda, kuidas saab öelda, et isiksus ei muutu? Need näited, mis ma ülevapool 13:15 tõin on täiesti reaalsed, minu sugulased. Selle 35-aastase naisega ei saa me kokku saades paari lausetki vahetatud (tülis vms me pole) , kuna ta on nii vaikne, kuigi lapsena oli ta ülijutukas. Kusjuures tal pole midagi erilist või shokeerivat juhtunud, täiesti stabiilne ja normaalne elu on olnud.[/tsitaat]
Maailma arengupsühholoogid on jah kõik üks lollikari, sinu tutvusringkond näitab tõelist teadust ja tõde.
Kui inimene tahab ISE muutuda, pole vanus määrav. Selle jutuga \”vanainimene enam ei muutu\” põhjendavad keskealised ja vanemad enda halba käitumist. Justkui oleks vanal inimesel rohkem õigust halvasti öelda ,kui noortel.
Aga kust sa tead, et see ülijutukus oli just tema nö iseloom? Et ta tegelikult oligi nii jutukas, mitte ei tahtnud sellega kellelegi muljet avaldada, samas olles tegelikkuses parem häbelik ja vaikne? Oled sa kuulnud sellist ütlust, et inimene suudab 7 aastat enda tõelist palet varjata, osad kauemgi. Ja mina võin öelda, et jah, see peab paika. Olen ka mina suutnud.
Ma usun sellesse, et inimese põhiolemus jääb samaks sünnist surmani. Inimesed kannavad maski, adapteeruvad, muudavad veendumusi jne vastavalt ajale ja vajalikkusele, samuti kogemusele. See, mis toimub pinna all, kas sa näed seda tõesti? Keegi ei näe. Ja see, mis seal peidus on, ei pruugi olla see, mida sina ja teised näevad.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Mis see isiksus siis on? Ma olen näinud, kui radikaalselt võib iseloom ja käitumine muutuda, kuidas saab öelda, et isiksus ei muutu? Need näited, mis ma ülevapool 13:15 tõin on täiesti reaalsed, minu sugulased. Selle 35-aastase naisega ei saa me kokku saades paari lausetki vahetatud (tülis vms me pole) , kuna ta on nii vaikne, kuigi lapsena oli ta ülijutukas. Kusjuures tal pole midagi erilist või shokeerivat juhtunud, täiesti stabiilne ja normaalne elu on olnud.[/tsitaat]
elu ikka muudab. muudab just arusaamu ja läbi selle inimest.
nt kui ma noor olin, siis tuli meile tööle üks tüdruk, kellega nagu keegi ei soovinud eriti suhelda. aega on möödunud. imelikul kombel on sellest tüdrukust saanud 40a naine ja seltskonna hing. kuidas see sai juhtuda? ma pakun, et inimesed on saanud vanemaks ja muutunud. kusjuures see naine ei ole tõesti eriti muutunud.
või kui inimene on noor. on ta edule orienteeritud. stiilis- tähtis pole osavõtt, vaid võit. vanemaks saades hakkad aga mõtlema just, et tähtis pole võit vaid osavõtt.
mu oma sõbranna oli nooreman vaikne, väljapeetud. sai lapsed ja alates sellest ajast on ta täiesti teine inimene. lapsevanemaks saamine muudab küll palju inimest.
Esileht › Pereelu ja suhted › Nii vana inimene enam ei muutu?
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.