Teema: Nii vihane kooli peale

4 lahkumist pole üldse palju. elu läheb edasi.
kui uusi asemele kohe ei leita, annavad direktor ja õppealajuhataja seni tunde.

sel aastal, kui ma ise koolist ära läksin, läks meil sama aasta jooksul korraga üle 10 õpetaja ära (ca veerand või rohkem). põhjuseks see, et ühel hetkel hakkas juhtkond eeldama, et kogu tundidest vaba aeg tuleb koosolekutel istuda (tundide ettevalmistus ja tööde parandamine olgu isiklikust ajast).
kogemustega õpetajate asemel võeti tööle tudengid. ja see kool töötab senini.

Eks see kaos nüüd hakkab tekkima jah. Selle asemel, et panustada toimivasse distantsõppesse ja teha selle nimel pingutusi, käib üks jama – kord koolis, kord distants. Viirusehirm ja teadmatus homse ees (kas kodus või koolis) on nii õpetajatel, õpilastel kui ka vanematel. Paraku hakkavadki õpetajad järjest lahkuma. Niigi on niru seis nendega.

Lükka-tõmba olukord ja kõik kaotavad kokkuvõttes. Parem kui on õpetaja distantsõppel olemas, kui et enam pole üldse õpetajat.

#3659608:

kui ükskõik millise teise elukutse esindajatest kellelegi ei meeldi enam oma töö, ei taha taluda ülbeid ülemusi, tahab vahetada töökohta palga või parema pakkumise pärast, soovib kolida perekondlikel põhjustel teise linna, tahab minna lapsepuhkusele või pensionile, tahab jääda koduseks, minna aastaks välismaale elama jne jne, siis ta TOHIB seda teha.

Miks õpetajatel see kõik siis keelatud peaks olema?

Absoluutselt ei olegi keelatud. Sa vist saad teemast pisut valesti aru, sest  praegune kaos ehk mitmete õpetajate lahkumine tuleb ju konkreetsest olukorrast, mille suhtes saaks ometi teistmoodi käituda, et õpetajaid hoida.

#3659578:

Sain teada et mu lapse koolis on neli aineõpetajat lahkumisavalduse andnud, kuna keelduvad koolis kohapeal töötamast (on kas vanemad või riskirühmas) ja kool ei olnud nõus et nad kaugteel tunde läbi viivad. Põhjendasid seda sellega, et vanemad nõudsid et õpetajad oleksid koolis kohapeal. No tore, nüüd minu laps üldse ilma keemia ja matemaatika õpetajata ning lõpuklass ka veel. Väga kahtlen et koroona ajal kuskilt keset aastat aineopetajaid leitakse. Nutt tuleb peale, ausõna. Ma ei saa aru kus on nende vanemate mõistus, kes NÕUAVAD õpetaja kohalolekut koolis praegusel ajal

Kui oli hea õpetaja, siis saab ta ju palgata tunde andma. Ehk ongi tavapärane koolisüsteem sellisel kujul otsas. Väga hea õpetaja saaks õpetada rohkem lapsi kui ühte klassi mahub, kui kasutada kaugõpetamist. Miks peaks üldse olema niipalju õpetajaid, kui saaks palju vähematega hakkama.

#3659694:

Mõnel läheb pildi ettesaamiseks juba pea 20 minutit ja ekraani teistele jagamine on rohkem kui kosmoseteadus.

Seda oskavad paljud hästi, aga matemaatikast ei mäleta enam midagi, sinumeelest kõlbavad selliste oskustega matemaatikaõpetajaks? Nagu ei näe, et noored hullult õpetajateks kipuvad, kui tulevadki siis lähevad kiiresti, sest polegi kõik nii lill.  Ega muidu neid vanu õpetajaid elu eest ei hoita, oleks lastel õpetaja.

Minu ema on 65+ a gümnaasiumi matemaatikaõpetaja. Ja on otsustanud sügisest pensionile jääda just seetõttu, et ta enam ei jaksa distantsõppe kvaliteetse korraldamisega kaasnevat meeletut ülekoormust taluda. (Tegemist on arvutit hästi valdava inimesega, selles pole probleem. Aga kuna ta ei suuda end teha ükskõikseks selle suhtes, kas õpilased aine korralikult omandavad või mitte, tähendab distantsõpe tema jaoks kohutavat lisatöö kogust. Ja nii palju ta enam ei taha ega jaksa üle töötada.)

#3659748:

Minu ema on 65+ a gümnaasiumi matemaatikaõpetaja. Ja on otsustanud sügisest pensionile jääda just seetõttu, et ta enam ei jaksa distantsõppe kvaliteetse korraldamisega kaasnevat meeletut ülekoormust taluda. (Tegemist on arvutit hästi valdava inimesega, selles pole probleem. Aga kuna ta ei suuda end teha ükskõikseks selle suhtes, kas õpilased aine korralikult omandavad või mitte, tähendab distantsõpe tema jaoks kohutavat lisatöö kogust. Ja nii palju ta enam ei taha ega jaksa üle töötada.)

Selliseid lugusid kuuldes ma ikka väga muretsen meie koolisüsteemi tuleviku pärast. Vanad lähevad nüüd koroona/selle tagajärgede tõttu veel kiiremini eest ära kui enne, aga uusi ei tule piisavalt kiiresti peale. Mitte et ma postitaja emast aru ei saaks, aga ikkagi kahju 🙁

Ei usu, et nii väärt õpetajad olid. Oleks südamega tööd tegev õpetaja, ei oleks poole õppeaasta pealt ära läinud. Keset semestrit on jama jah aga samas on nüüd võimalus saada õpetaja, kes teeb tööd südamega. Praegu on piisavalt inimesi ripakil, et küll leitakse uued õpetajad asemele.

Aga mis on alternatiiv. On osasid töökohti, mida ei saa kaugtööna teha. Samuti lahkuvad osad ka neilt, kes kardavad.

#3659867:

#3659771:

Tundub ülemõtlemisena. Kõik ei saagi omandada ainet täielikult, ei kontaktunnis ega distantsõppel.

Personaalselt lähenedes tegelikult saab aga see on kohutavalt ajakulukas.

Just. Ja tegelikult vajavadki õpetajat kohapeal pigem need, kel niigi raske. Need nn tblimad, kes haaravad lennult, on ise distsiplineeritumad ja huvitatud, saaksid ilmselt ka tavaolukorras suurema hulga iseseisva tööga hakkama.

#3659694:

nõukamentaliteedist lahti. Pole need mingid “kuldsed” õpetajad keda taga nutta. Kaasaegsed meetodid on olulised paremad õppimiseks.

Just kuulasin üle maailma erinevate riikide baasil tehtud analüüsi õpimeetoditest. Ka Eesti osales uuringus ja seal toodi välja, et Eesti laste tipptulemused ongi tingitud sellest, et koos uute peente õpimeetoditega, ei ole ka vanu meetodeid täielikult välja visatud vaid on leitud tasakaal selle uue ja vana vahel. Kõik vana ei ole tinhimata halb.

#3659668:

#3659578:

Sain teada et mu lapse koolis on neli aineõpetajat lahkumisavalduse andnud, kuna keelduvad koolis kohapeal töötamast (on kas vanemad või riskirühmas) ja kool ei olnud nõus et nad kaugteel tunde läbi viivad. Põhjendasid seda sellega, et vanemad nõudsid et õpetajad oleksid koolis kohapeal. No tore, nüüd minu laps üldse ilma keemia ja matemaatika õpetajata ning lõpuklass ka veel. Väga kahtlen et koroona ajal kuskilt keset aastat aineopetajaid leitakse. Nutt tuleb peale, ausõna. Ma ei saa aru kus on nende vanemate mõistus, kes NÕUAVAD õpetaja kohalolekut koolis praegusel ajal

Kui oli hea õpetaja, siis saab ta ju palgata tunde andma. Ehk ongi tavapärane koolisüsteem sellisel kujul otsas. Väga hea õpetaja saaks õpetada rohkem lapsi kui ühte klassi mahub, kui kasutada kaugõpetamist. Miks peaks üldse olema niipalju õpetajaid, kui saaks palju vähematega hakkama.

Püha lihtsameelsus! Ega õpetajatöö ainult teema ettekandmises ei seisne. Kui sul on 3x suurem auditoorium, on ka 3x rohkem tööd kontrolli ja tagasisidestamisega. Võib ju olla andekas ja sündinud pedagoog, aga mingi X-man pole ta sellegipoolest. Võib maksta ühele inimesele 3 palka, see ei tee temast kolme eest rügada jaksajat.

Kui õpetaja ja õpilased on mõlemad motiveeritud distantsõppe vormis töötama, saab seda minu meelest väga kvaliteetselt teha.
Mõned mõtted veel:
– Mitme paralleelklassiga koolid saaksid piisava arvu soovijate olemasolul praegu tekitada paralleelide kohta vähemalt ühe distantsõppeklassi (õpilased jagataks siis paralleelide lõikes ümber, osad oleksid kontaktõppes ja osad distantsil, aga kokkuvõttes jääks õpetajate koormus enam-vähem samaks). Siis saaks ka näit. viirustunnustega õpilased kasvõi päevapealt distantsõppeklassiga liituda ja pärast jälle kontaktõppesse tagasi minna (kui paralleelidele annavad tunde erinevad õpetajad, peaks materjalis edasi liikumine muidugi sünkroniseeritud olema).
– Riik ja/või omavalitsused võiksid pakkuda tsentraalselt lisaks distantsõpet vähemalt lõpuklasside õpilastele, aga kui tundub, et on vajadus, siis ka teistele. Nagu teemaalgatusest näha, oleks vabu õpetajaid selleks võtta küll, samuti saaks kasutada väiksema koormusega näit. lapsehoolduspuhkusel olevaid õpetajaid, alakoormatud maakoolide õpetajaid jne.
– Distantsõppe materjale, teste jne. tuleks välja töötada tsentraalselt, et õpetajad ei peaks igaüks omaette selle kallal nikerdama. Seda peaks finantseerima otse haridusministeerium.

Mina jällegi olen selline õpetaja, kes hakkab varsti andma lahkumisavaldust, kui see distantsõppele sundimine ära ei lõppe. Jah, saan aru selle vajalikkusest. Kahjuks on lugu aga nii, et see toob kaasa kaks oluliselt negatiivset asjaolu:

1. Minu töökoormus. Kui tahta teha distantsõpet sama kvaliteetselt kui kontaktõpet (kui see üleüldse võimalik on),  läheb kordades rohkem aega. Eelkõige tuleb ajaerinevus tagasisidestamise arvelt. Selleks, et iseseisvatest töödest ka midagi õpitaks, tuleb anda neile põhjalik tagasiside. Kuna iseseisvaid töid on distantsõppel oluliselt rohkem, on tagasisidet vaja anda oluliselt rohkem, mis võtab aega oluliselt rohkem. Muidugi on tore teha ka veebitunde, aga kui keegi usub, et need on sama efektiivsed kui kontakttunnid, siis tuleb mul naer peale. Kasvõi juba seepärast, et kui kogu grupp mul tunnis istub, näen otsekohe, kui nad enam ei suuda kuulata, kaotavad tähelepanu, tegelevad muude asjadega vmt. Sealsamas saan reageerida ja kiirelt midagi ette võtta, teist metoodikat või ülesannet rakendada ja ongi lihtsa vaevaga grupp jälle n-ö käpa all ja valmis kaasa töötama. Distantstunnis üks sügab oma koera, teine pikutab voodis ja mina ei jõua igaühe personaalset tegevust video teel jälgida.

2. Minu koolis on palju keskmisest nõrgemaid õpilasi. Sellist tüüpi õpilastele ei sobi distantsõpe absoluutselt. Üks asi on see, et langeb õppekvaliteet, teiseks aga kaob harjumus olla kohusetundlik, õigel ajal ärgata ja magama minna, asjad tähtajaks ära teha jne. Need vanemad, kellel on tublid ja ennastjuhtivad kohusetundlikud lapsed, ei saagi sellest aru. Ma mõistan. Tulistan nüüd puusalt ja väidan ilma teadusliku statistikata lihtsalt senise kogemuse pealt, et vähemalt 70% õpilastest ei suuda vajalikke teemasid distantsõppel piisavalt omandada. Ühel hetkel maksab see mitteomandamine aga kätte. Ongi juba maksnud, sest õppevõlgnike nimekiri on pikemast pikk ja see teeb meele ikka väga kurvaks.

Seega tekitab distantsõpe mulle rohkem tööd ja hulganisti negatiivseid emotsioone. Niisiis plaanin lahkumist. Küll aga ongi kõik ju tasakaalus – kui distantsõpe jätkub, läheb mingi osa õpetajaid minema ja kui ei jätku – läheb teine osa. Eks siis vanemad peavad ise rohkem vaeva nägema.