Head Perekooli külastajad!

Perekool on Eesti esimene pereportaal. Ehkki viimastel aastatel on loodud uusi kaasaegseid suhtlus- ja infokanaleid, on Perekoolil jätkunud pikaajalisi ja aktiivseid külastajaid - oleme selle üle rõõmsad ja tänulikud.
1. juunil 2024. aastal lõpetab Perekooli foorum oma tegevuse. Hoolimata me püüdlustest hoida Perekooli heatahtliku ja toetava keskkonnana, võivad ka üksikud sobimatud postitused teha palju kurja, kahjustades asjaosaliste enesetunnet ja suhteid.
Jätkame Perekooli lehel igakuiselt uute artiklite ja taskuhäälingu osade avaldamist. Olete südamest oodatud ammutama kaasaegseid tõenduspõhiseid teadmisi naise ja lapse tervise, pere ja suhete teemadel.

Foorumihuvilistel on üks võimalus edaspidiseks suhtluseks näiteks äsja loodud Elufoorumis: elufoorum.com

Sisukate kohtumisteni Perekooli lehel.
Eesti Ämmaemandate Ühing

Esileht Koolilaps Nii vihane kooli peale

Näitan 24 postitust - vahemik 61 kuni 84 (kokku 84 )

Teema: Nii vihane kooli peale

Postitas:

Mäletan ja saan aru, mida korrapidaja all mõtled, aga tänapäeval ei ole tegemist vaid tahvli pühkimise ja toolide seadmisega. Tore, kui sinul nii õnnestub töötada, aga ei saa eeldada, et kõikidel sama hästi laabub.

Ei, tänapäeval võib olla tegemist vaid arvuti ja projektori sisselülitamisega. Sellega saavad nad paremini hakkama kui põrandapühkimisega.

Me ei otsi põhjendusi, miks ei saa (ei taha, ei proovigi). Me põhjendame, miks alati ja kõikjal sajaprotsendiliselt ei õnnestu.

Alati ja kõikjal sajaprotsendiliselt? Tead üllatust, see ei õnnestu ka kontaktõppel. Kui maksimumi peale välja minna, siis tuleks koolid ja muudki asutused üldse kinni panna, sest alati ja kõikjal sajaprotsendiliselt ei õnnestu mitte miski mitte kunagi mitte kusagil. Mulle ei sobi mõtteviis, et olgu ideaalne või ärgu olgu üldse. Kui sellele koolile, kes oma õpetajad minna laskis, sobib, siis minu kaastunne lastele ja vanematele.
Jah, distantsõpe ei ole parem kui kontaktõpe, siin pole midagi vaieldagi. Puudub vajalik sünergia ja paindlikkus, puudub veel paljugi, muuhulgas lihtsalt inimlik kontakt, mis on üks tähtsamaid asju kooliõppes üldse. Siin oleme ühel nõul.

Laps ei pääsenud vajalikku keskkonda, sest sisenes vale kontoga. Ei mäletanud paroole. Ei saanud kõlarit tööle. Ei mäletanud, kuidas ja kuhu vastuseid kirjutada, kuigi oli seda kolm päeva juba pidanud tegema. Paari lapse arvutid hangusid või hakkisid, kõigi jaoks kadus  keset tundi internetiühedus jne Kõiki neid aitas abiõpetaja. Aga kui distantsil on mitu õpetajat, siis oleks selliseid oskajaid abilisi vaja korraga mitmesse klassi.

Kui tund toimub nii, et õpetaja on ekraanil ja lapsed klassis, siis pole neil, kas tead, mingeid arvuteid vaja. Kirjutavad vihikusse, vastavad suuliselt (õpetaja kuuleb seda, ta kuuleb ja näeb üldse kõike) ja kui töö valmis, siis pildistavad ja saadavad kokkulepitud kanalisse. Neid kanaleid peab olema mitu, et kui laps ühte kohta ei saa, siis postitab teise.
Jah, see kõik teeb õpetajale metsikult lisatööd, seda pole vaja mulle rääkida, tean ise väga hästi.
Ühesõnaga, annab teha küll, kui tahetakse.
Kodudes distantsil olevate lastega on põhimõtteliselt samamoodi. Neil on juba vajalik varustus olemas, terve aasta on olnud võimalik seda soetada ja kui kevadel veel hädasid esineski, siis nüüd on kõik piisavalt varustatud. Ka kaugõppel olevad lapsed saavad tunniga ühineda kokkulepitud keskkonnas ja nad näevad klassi samamoodi kui õpetajagi, ning klass näeb neid.
Tunni lõppedes kustutab korrapidaja projektori, paneb arvuti kinni ja klass ootab järgmist õpetajat.

Ei ole ületamatu, ei ole. Jah, kehv, jah esineb tehnikatõrkeid vahel, aga ei pea tingimata ja koolis olevad lapsed ei pea olema arvutis.

+3
-5
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 13 korda. Täpsemalt 23.01 10:47; 23.01 12:58; 23.01 13:05; 23.01 15:10; 23.01 16:40; 23.01 17:43; 23.01 18:32; 24.01 10:12; 24.01 13:35; 24.01 13:59; 24.01 14:22; 17.02 11:55; 17.02 12:45;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Miks ei looda hübriidõpet? Osa õppest oleks e-õppena. Teemad ja näited oleks sisse lugenud mõni näitleja või keegi, kes haaravalt räägib. Esimene kontroll materjali omandamisest testina kohe loengu lõpus. Materjal oleks üleriigiliselt kasutatav. Sellist loengut saab ilmestada nii videote kui fotode vahelepikkimisega. Näiteks ajalugu, ühiskonnaõpetus jm peamiselt teoreetilised ained.

Teine osa õppest oleks kontaktõpe, kus ongi ülesannete lahendamine, katsete tegemine, tasemetööd jms.

See aitaks leevendada klassiruumide ja õpetajate puudust. Mingit vahet pole, kas teoorialoengut kuulatakse lives või salvestisena.

Lisan mõned toredad näited: Ajalugu 5. klass või samalt õpetajalt Vana Kreeka usund 6. klass

+10
-4
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Miks ei looda hübriidõpet? Osa õppest oleks e-õppena. Teemad ja näited oleks sisse lugenud mõni näitleja või keegi, kes haaravalt räägib. Esimene kontroll materjali omandamisest testina kohe loengu lõpus. Materjal oleks üleriigiliselt kasutatav. Sellist loengut saab ilmestada nii videote kui fotode vahelepikkimisega. Näiteks ajalugu, ühiskonnaõpetus jm peamiselt teoreetilised ained.

Teine osa õppest oleks kontaktõpe, kus ongi ülesannete lahendamine, katsete tegemine, tasemetööd jms.

See aitaks leevendada klassiruumide ja õpetajate puudust. Mingit vahet pole, kas teoorialoengut kuulatakse lives või salvestisena.

Lisan mõned toredad näited: Ajalugu 5. klass või samalt õpetajalt Vana Kreeka usund 6. klass

See on väga hea idee. Ainult et selle ettevalmistamiseks läheks aastaid aega. Aastaid ja aastaid, kui mõelda kõikidele klassidele. Ma oleksin täiesti poolt, et sellega algust tehtaks.

+10
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 13 korda. Täpsemalt 23.01 10:47; 23.01 12:58; 23.01 13:05; 23.01 15:10; 23.01 16:40; 23.01 17:43; 23.01 18:32; 24.01 10:12; 24.01 13:35; 24.01 13:59; 24.01 14:22; 17.02 11:55; 17.02 12:45;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Miks ei looda hübriidõpet? Osa õppest oleks e-õppena. Teemad ja näited oleks sisse lugenud mõni näitleja või keegi, kes haaravalt räägib. Esimene kontroll materjali omandamisest testina kohe loengu lõpus. Materjal oleks üleriigiliselt kasutatav. Sellist loengut saab ilmestada nii videote kui fotode vahelepikkimisega. Näiteks ajalugu, ühiskonnaõpetus jm peamiselt teoreetilised ained.

Teine osa õppest oleks kontaktõpe, kus ongi ülesannete lahendamine, katsete tegemine, tasemetööd jms.

See aitaks leevendada klassiruumide ja õpetajate puudust. Mingit vahet pole, kas teoorialoengut kuulatakse lives või salvestisena.

Lisan mõned toredad näited: Ajalugu 5. klass või samalt õpetajalt Vana Kreeka usund 6. klass

See on väga hea idee. Ainult et selle ettevalmistamiseks läheks aastaid aega. Aastaid ja aastaid, kui mõelda kõikidele klassidele. Ma oleksin täiesti poolt, et sellega algust tehtaks.

Miks aastaid? See on vaid rahastamise probleem. Täna Anu hommiku saates olid juba 4 autasustatud selge häälega rääkijat, kes vähemalt põhikooli osa suudaks kuu ajaga sisse lugeda. Alutades kriitilistest kes on etapilõpetajad ja siis saamatumatest edasi põhikooli omad ja algklassid ja siis ka gümnaasiumid. Ei pea ju nädalaga valmis saama seda kõike.

+3
-12
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt 22.01 22:52; 22.01 23:29; 23.01 10:19; 24.01 13:45; 17.02 12:22;
To report this post you need to login first.
Postitas:

kes vähemalt põhikooli osa suudaks kuu ajaga sisse lugeda.

Ei, see asi ei ole niisama lihtne, et “loetagu sisse”. Pedagoogiline didaktika on omaette teadus. Õpikute sisselugemisel pole mingit mõtet, sama hästi võivad lapsed ise õpikut lugeda. Loeng, millest püsivalt kasu oleks, peab olema, eriti madalamas astmes läbimõeldult ette valmistatud ja didaktilised materjalid selle juurde samuti.
Mõtle, et selle loengu ettevalmistamisele kulus tunde. Ja see on vaid üks teema.

+16
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 13 korda. Täpsemalt 23.01 10:47; 23.01 12:58; 23.01 13:05; 23.01 15:10; 23.01 16:40; 23.01 17:43; 23.01 18:32; 24.01 10:12; 24.01 13:35; 24.01 13:59; 24.01 14:22; 17.02 11:55; 17.02 12:45;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Tegelikult mind hämmastab, et selles videoloengus nähakse mingit “sisselugemise” vaeva ainult, milleks pole vaja muud kui palgatud näitlejaid. Mulle tundub, et õpetajatöö köögipoolt tuleks natuke rohkem tutvustada või teadvustada.

+24
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 13 korda. Täpsemalt 23.01 10:47; 23.01 12:58; 23.01 13:05; 23.01 15:10; 23.01 16:40; 23.01 17:43; 23.01 18:32; 24.01 10:12; 24.01 13:35; 24.01 13:59; 24.01 14:22; 17.02 11:55; 17.02 12:45;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Tegelikult võtavad igasugustes haridusteemades sõna inimesed, kes teavad TÄPSELT, mida on tarvis teha sh poliitikud. Õpetajaid neisse aruteludesse ei kaasata.

+18
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 23.01 17:46; 24.01 14:42;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Tegelikult võtavad igasugustes haridusteemades sõna inimesed, kes teavad TÄPSELT, mida on tarvis teha sh poliitikud. Õpetajaid neisse aruteludesse ei kaasata.

eks sama on ju ka meditsiiniteemadel.

+9
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 23.01 12:57; 24.01 17:50;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mina jällegi olen selline õpetaja, kes hakkab varsti andma lahkumisavaldust, kui see distantsõppele sundimine ära ei lõppe. Jah, saan aru selle vajalikkusest. Kahjuks on lugu aga nii, et see toob kaasa kaks oluliselt negatiivset asjaolu:

1. Minu töökoormus. Kui tahta teha distantsõpet sama kvaliteetselt kui kontaktõpet (kui see üleüldse võimalik on), läheb kordades rohkem aega. Eelkõige tuleb ajaerinevus tagasisidestamise arvelt. Selleks, et iseseisvatest töödest ka midagi õpitaks, tuleb anda neile põhjalik tagasiside. Kuna iseseisvaid töid on distantsõppel oluliselt rohkem, on tagasisidet vaja anda oluliselt rohkem, mis võtab aega oluliselt rohkem. Muidugi on tore teha ka veebitunde, aga kui keegi usub, et need on sama efektiivsed kui kontakttunnid, siis tuleb mul naer peale. Kasvõi juba seepärast, et kui kogu grupp mul tunnis istub, näen otsekohe, kui nad enam ei suuda kuulata, kaotavad tähelepanu, tegelevad muude asjadega vmt. Sealsamas saan reageerida ja kiirelt midagi ette võtta, teist metoodikat või ülesannet rakendada ja ongi lihtsa vaevaga grupp jälle n-ö käpa all ja valmis kaasa töötama. Distantstunnis üks sügab oma koera, teine pikutab voodis ja mina ei jõua igaühe personaalset tegevust video teel jälgida.

2. Minu koolis on palju keskmisest nõrgemaid õpilasi. Sellist tüüpi õpilastele ei sobi distantsõpe absoluutselt. Üks asi on see, et langeb õppekvaliteet, teiseks aga kaob harjumus olla kohusetundlik, õigel ajal ärgata ja magama minna, asjad tähtajaks ära teha jne. Need vanemad, kellel on tublid ja ennastjuhtivad kohusetundlikud lapsed, ei saagi sellest aru. Ma mõistan. Tulistan nüüd puusalt ja väidan ilma teadusliku statistikata lihtsalt senise kogemuse pealt, et vähemalt 70% õpilastest ei suuda vajalikke teemasid distantsõppel piisavalt omandada. Ühel hetkel maksab see mitteomandamine aga kätte. Ongi juba maksnud, sest õppevõlgnike nimekiri on pikemast pikk ja see teeb meele ikka väga kurvaks.

Seega tekitab distantsõpe mulle rohkem tööd ja hulganisti negatiivseid emotsioone. Niisiis plaanin lahkumist. Küll aga ongi kõik ju tasakaalus – kui distantsõpe jätkub, läheb mingi osa õpetajaid minema ja kui ei jätku – läheb teine osa. Eks siis vanemad peavad ise rohkem vaeva nägema.

Sooviks panna sulle palju-palju plusse selle adekvaatse jutu eest! Enamik lapsevanemaid ei adu tegelikku olukorda ja lisaks mõtlevad, et see, mis nende lapsed distantsõppel teevad, ongi sama, mis koolis õppimine. Püha lihtsameelsus. Ma olen lapsevanem ja näen, kuidas õppimine alla käib. Mu laps ei liigitu erivajadusega lapseks ega õpiraskustega lapseks (nende kooli õpetajad on heasoovlikud ja “südame kiviks teinud”). Ma eelmisel kevadel tõesti püüdsin sekkuda ja lapse kõrval istuda ja näpuga järge ajada. Meil tulid vastikud tülid (kas sa mõtled, et ma ei saa hakkama või?!) ja kogu suhtlemine lapsega kannatas selle all. Tablette ma päris ka ei taha distantsõppe pärast võtma hakata. Ta on päriselt ka 7B, pubekas kogu toreduses… Siis jätsin vastutuse talle, järgnesid x-d ja 1-d, kogu õppetegvus oligi nende parandamine. Veerandihinnet saab parandada ka pärast selle väljapanekut, seda ma ei teadnudki näiteks. Niisiis minu laps on tavaline laps, aga distantsõpe talle ei sobi. Tal on vaja teist keskkonda ja teisi inimesi õpetama, sest kodu on lihtsalt kodu ja ema on lihtsalt ema. Ennastjuhtiv õppimine on tore sõnakõlks, aga minu 13-aastase aju ei ole sellel tasemel.

täitsa mõistetav, et paljud vanemad ei oska last tulemuslikult juhendada ja motiveerida. aga oskused on õpitavad.

siin võiks ju olla mõttekoht, kust edasi minna.

kuna olukord on selline nagu see on ja pole kaugeltki kindel, et niipea paremaks minema hakkaks, siis oleks vast aeg mõelda ka vanemate koolitamisele.

Jälle hästi “tore” mõte! Minu peres on 3 koolilast ja me käime mehega päris tööl ka. Täitsa kohapeal, kella 18-19. Muidugi oleks vahva kuskil koolitusel istuda, aga mis aega sa selleks pakud?

+10
-4
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 24.01 09:07; 25.01 10:41; 26.01 11:06;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mina jällegi olen selline õpetaja, kes hakkab varsti andma lahkumisavaldust, kui see distantsõppele sundimine ära ei lõppe. Jah, saan aru selle vajalikkusest. Kahjuks on lugu aga nii, et see toob kaasa kaks oluliselt negatiivset asjaolu:

1. Minu töökoormus. Kui tahta teha distantsõpet sama kvaliteetselt kui kontaktõpet (kui see üleüldse võimalik on), läheb kordades rohkem aega. Eelkõige tuleb ajaerinevus tagasisidestamise arvelt. Selleks, et iseseisvatest töödest ka midagi õpitaks, tuleb anda neile põhjalik tagasiside. Kuna iseseisvaid töid on distantsõppel oluliselt rohkem, on tagasisidet vaja anda oluliselt rohkem, mis võtab aega oluliselt rohkem. Muidugi on tore teha ka veebitunde, aga kui keegi usub, et need on sama efektiivsed kui kontakttunnid, siis tuleb mul naer peale. Kasvõi juba seepärast, et kui kogu grupp mul tunnis istub, näen otsekohe, kui nad enam ei suuda kuulata, kaotavad tähelepanu, tegelevad muude asjadega vmt. Sealsamas saan reageerida ja kiirelt midagi ette võtta, teist metoodikat või ülesannet rakendada ja ongi lihtsa vaevaga grupp jälle n-ö käpa all ja valmis kaasa töötama. Distantstunnis üks sügab oma koera, teine pikutab voodis ja mina ei jõua igaühe personaalset tegevust video teel jälgida.

2. Minu koolis on palju keskmisest nõrgemaid õpilasi. Sellist tüüpi õpilastele ei sobi distantsõpe absoluutselt. Üks asi on see, et langeb õppekvaliteet, teiseks aga kaob harjumus olla kohusetundlik, õigel ajal ärgata ja magama minna, asjad tähtajaks ära teha jne. Need vanemad, kellel on tublid ja ennastjuhtivad kohusetundlikud lapsed, ei saagi sellest aru. Ma mõistan. Tulistan nüüd puusalt ja väidan ilma teadusliku statistikata lihtsalt senise kogemuse pealt, et vähemalt 70% õpilastest ei suuda vajalikke teemasid distantsõppel piisavalt omandada. Ühel hetkel maksab see mitteomandamine aga kätte. Ongi juba maksnud, sest õppevõlgnike nimekiri on pikemast pikk ja see teeb meele ikka väga kurvaks.

Seega tekitab distantsõpe mulle rohkem tööd ja hulganisti negatiivseid emotsioone. Niisiis plaanin lahkumist. Küll aga ongi kõik ju tasakaalus – kui distantsõpe jätkub, läheb mingi osa õpetajaid minema ja kui ei jätku – läheb teine osa. Eks siis vanemad peavad ise rohkem vaeva nägema.

Sooviks panna sulle palju-palju plusse selle adekvaatse jutu eest! Enamik lapsevanemaid ei adu tegelikku olukorda ja lisaks mõtlevad, et see, mis nende lapsed distantsõppel teevad, ongi sama, mis koolis õppimine. Püha lihtsameelsus. Ma olen lapsevanem ja näen, kuidas õppimine alla käib. Mu laps ei liigitu erivajadusega lapseks ega õpiraskustega lapseks (nende kooli õpetajad on heasoovlikud ja “südame kiviks teinud”). Ma eelmisel kevadel tõesti püüdsin sekkuda ja lapse kõrval istuda ja näpuga järge ajada. Meil tulid vastikud tülid (kas sa mõtled, et ma ei saa hakkama või?!) ja kogu suhtlemine lapsega kannatas selle all. Tablette ma päris ka ei taha distantsõppe pärast võtma hakata. Ta on päriselt ka 7B, pubekas kogu toreduses… Siis jätsin vastutuse talle, järgnesid x-d ja 1-d, kogu õppetegvus oligi nende parandamine. Veerandihinnet saab parandada ka pärast selle väljapanekut, seda ma ei teadnudki näiteks. Niisiis minu laps on tavaline laps, aga distantsõpe talle ei sobi. Tal on vaja teist keskkonda ja teisi inimesi õpetama, sest kodu on lihtsalt kodu ja ema on lihtsalt ema. Ennastjuhtiv õppimine on tore sõnakõlks, aga minu 13-aastase aju ei ole sellel tasemel.

täitsa mõistetav, et paljud vanemad ei oska last tulemuslikult juhendada ja motiveerida. aga oskused on õpitavad.

siin võiks ju olla mõttekoht, kust edasi minna.

kuna olukord on selline nagu see on ja pole kaugeltki kindel, et niipea paremaks minema hakkaks, siis oleks vast aeg mõelda ka vanemate koolitamisele.

Jälle hästi “tore” mõte! Minu peres on 3 koolilast ja me käime mehega päris tööl ka. Täitsa kohapeal, kella 18-19. Muidugi oleks vahva kuskil koolitusel istuda, aga mis aega sa selleks pakud?

pole minu asi pakkuda. enesetäiendamine on täiskasvanud inimese vaba valik.
aga kui lapsevanemate suhtumine uute teadmiste omandamisse on seesugune, siis pole ka laste õpimotivatsiooni puudumine eriline üllatus.

+7
-10
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 23.01 16:06; 24.01 09:13; 25.01 14:09; 17.02 10:35;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mina jällegi olen selline õpetaja, kes hakkab varsti andma lahkumisavaldust, kui see distantsõppele sundimine ära ei lõppe. Jah, saan aru selle vajalikkusest. Kahjuks on lugu aga nii, et see toob kaasa kaks oluliselt negatiivset asjaolu:

1. Minu töökoormus. Kui tahta teha distantsõpet sama kvaliteetselt kui kontaktõpet (kui see üleüldse võimalik on), läheb kordades rohkem aega. Eelkõige tuleb ajaerinevus tagasisidestamise arvelt. Selleks, et iseseisvatest töödest ka midagi õpitaks, tuleb anda neile põhjalik tagasiside. Kuna iseseisvaid töid on distantsõppel oluliselt rohkem, on tagasisidet vaja anda oluliselt rohkem, mis võtab aega oluliselt rohkem. Muidugi on tore teha ka veebitunde, aga kui keegi usub, et need on sama efektiivsed kui kontakttunnid, siis tuleb mul naer peale. Kasvõi juba seepärast, et kui kogu grupp mul tunnis istub, näen otsekohe, kui nad enam ei suuda kuulata, kaotavad tähelepanu, tegelevad muude asjadega vmt. Sealsamas saan reageerida ja kiirelt midagi ette võtta, teist metoodikat või ülesannet rakendada ja ongi lihtsa vaevaga grupp jälle n-ö käpa all ja valmis kaasa töötama. Distantstunnis üks sügab oma koera, teine pikutab voodis ja mina ei jõua igaühe personaalset tegevust video teel jälgida.

2. Minu koolis on palju keskmisest nõrgemaid õpilasi. Sellist tüüpi õpilastele ei sobi distantsõpe absoluutselt. Üks asi on see, et langeb õppekvaliteet, teiseks aga kaob harjumus olla kohusetundlik, õigel ajal ärgata ja magama minna, asjad tähtajaks ära teha jne. Need vanemad, kellel on tublid ja ennastjuhtivad kohusetundlikud lapsed, ei saagi sellest aru. Ma mõistan. Tulistan nüüd puusalt ja väidan ilma teadusliku statistikata lihtsalt senise kogemuse pealt, et vähemalt 70% õpilastest ei suuda vajalikke teemasid distantsõppel piisavalt omandada. Ühel hetkel maksab see mitteomandamine aga kätte. Ongi juba maksnud, sest õppevõlgnike nimekiri on pikemast pikk ja see teeb meele ikka väga kurvaks.

Seega tekitab distantsõpe mulle rohkem tööd ja hulganisti negatiivseid emotsioone. Niisiis plaanin lahkumist. Küll aga ongi kõik ju tasakaalus – kui distantsõpe jätkub, läheb mingi osa õpetajaid minema ja kui ei jätku – läheb teine osa. Eks siis vanemad peavad ise rohkem vaeva nägema.

Sooviks panna sulle palju-palju plusse selle adekvaatse jutu eest! Enamik lapsevanemaid ei adu tegelikku olukorda ja lisaks mõtlevad, et see, mis nende lapsed distantsõppel teevad, ongi sama, mis koolis õppimine. Püha lihtsameelsus. Ma olen lapsevanem ja näen, kuidas õppimine alla käib. Mu laps ei liigitu erivajadusega lapseks ega õpiraskustega lapseks (nende kooli õpetajad on heasoovlikud ja “südame kiviks teinud”). Ma eelmisel kevadel tõesti püüdsin sekkuda ja lapse kõrval istuda ja näpuga järge ajada. Meil tulid vastikud tülid (kas sa mõtled, et ma ei saa hakkama või?!) ja kogu suhtlemine lapsega kannatas selle all. Tablette ma päris ka ei taha distantsõppe pärast võtma hakata. Ta on päriselt ka 7B, pubekas kogu toreduses… Siis jätsin vastutuse talle, järgnesid x-d ja 1-d, kogu õppetegvus oligi nende parandamine. Veerandihinnet saab parandada ka pärast selle väljapanekut, seda ma ei teadnudki näiteks. Niisiis minu laps on tavaline laps, aga distantsõpe talle ei sobi. Tal on vaja teist keskkonda ja teisi inimesi õpetama, sest kodu on lihtsalt kodu ja ema on lihtsalt ema. Ennastjuhtiv õppimine on tore sõnakõlks, aga minu 13-aastase aju ei ole sellel tasemel.

täitsa mõistetav, et paljud vanemad ei oska last tulemuslikult juhendada ja motiveerida. aga oskused on õpitavad.

siin võiks ju olla mõttekoht, kust edasi minna.

kuna olukord on selline nagu see on ja pole kaugeltki kindel, et niipea paremaks minema hakkaks, siis oleks vast aeg mõelda ka vanemate koolitamisele.

Jälle hästi “tore” mõte! Minu peres on 3 koolilast ja me käime mehega päris tööl ka. Täitsa kohapeal, kella 18-19. Muidugi oleks vahva kuskil koolitusel istuda, aga mis aega sa selleks pakud?

pole minu asi pakkuda. enesetäiendamine on täiskasvanud inimese vaba valik.

aga kui lapsevanemate suhtumine uute teadmiste omandamisse on seesugune, siis pole ka laste õpimotivatsiooni puudumine eriline üllatus.

Loomulikult, sinu asi on mõttetut möla toota ja hinnanguid anda.

+5
-7
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 24.01 09:07; 25.01 10:41; 26.01 11:06;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ei, see asi ei ole niisama lihtne, et “loetagu sisse”. Pedagoogiline didaktika on omaette teadus. Õpikute sisselugemisel pole mingit mõtet, sama hästi võivad lapsed ise õpikut lugeda. Loeng, millest püsivalt kasu oleks, peab olema, eriti madalamas astmes läbimõeldult ette valmistatud ja didaktilised materjalid selle juurde samuti. Mõtle, et selle loengu ettevalmistamisele kulus tunde. Ja see on vaid üks teema.

https://novaator.err.ee/1608089086/e-ope-toob-surnud-oppejoud-haua-tagant-tagasi

0
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt 23.01 09:59; 23.01 10:00; 23.01 14:38; 23.01 15:21; 02.02 12:00; 16.02 10:33; 17.02 08:30; 17.02 10:29;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Teemaalgataja, kuidas läinud on? Kas õpetajaprobleem on lahenenud?

+1
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt 23.01 09:59; 23.01 10:00; 23.01 14:38; 23.01 15:21; 02.02 12:00; 16.02 10:33; 17.02 08:30; 17.02 10:29;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Teemaalgataja, kuidas läinud on? Kas õpeyajaprobleem on lahenenud?

Lahendus on see, et erinevate ainete õpetajad annavad matemaatikat, pm need kellel parajasti aega on  (ehk siis kasu nulli lähedane) ja keemiat püüab bioloogia õpetaja anda. Meie perel on võimalik võtta eraõpetaja ja laps saab kooli lõpetatud, kuid ei kujuta ettegi mida teevad need lapsed, kelle perel sellist võimalust ei ole.

+4
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 22.01 21:27; 22.01 21:37; 23.01 14:21; 16.02 20:08;
To report this post you need to login first.
Postitas:

See on üsna kohutav olukord.

+2
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt 23.01 09:59; 23.01 10:00; 23.01 14:38; 23.01 15:21; 02.02 12:00; 16.02 10:33; 17.02 08:30; 17.02 10:29;
To report this post you need to login first.
Postitas:

täitsa mõistetav, et paljud vanemad ei oska last tulemuslikult juhendada ja motiveerida. aga oskused on õpitavad. siin võiks ju olla mõttekoht, kust edasi minna.

Halloo, vanemad peavad tööl käima. Nad ei saa lapsi juhendada hommikust õhtuni, kas sellest ei saa aru.

+5
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Eks see kaos nüüd hakkab tekkima jah. Selle asemel, et panustada toimivasse distantsõppesse ja teha selle nimel pingutusi, käib üks jama – kord koolis, kord distants. Viirusehirm ja teadmatus homse ees (kas kodus või koolis) on nii õpetajatel, õpilastel kui ka vanematel. Paraku hakkavadki õpetajad järjest lahkuma. Niigi on niru seis nendega.

Lükka-tõmba olukord ja kõik kaotavad kokkuvõttes. Parem kui on õpetaja distantsõppel olemas, kui et enam pole üldse õpetajat.

Tõesti täiesti ajuvaba. Proovi ise nii tööd teha, et kord pead olema distantsil, siis ronima kohale, siis andma poolele klassile distantsilt ja poolele kohapeal.. No mida? Igatahes on laste vaimsele tervisele ka toetavam see kui neil on kindel režiim distantsõppel, kui see, et iga päev võib olukord muutuda.

+9
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

täitsa mõistetav, et paljud vanemad ei oska last tulemuslikult juhendada ja motiveerida. aga oskused on õpitavad. siin võiks ju olla mõttekoht, kust edasi minna.

Halloo, vanemad peavad tööl käima. Nad ei saa lapsi juhendada hommikust õhtuni, kas sellest ei saa aru.

Rääkimata sellest, et õpetaja saab õpetamise eest palka – nii et ta võiks vähemalt üritada. Samas on kooli lollid valikud miski, mille vastu ka õpetaja ei saa.

+4
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt 23.01 09:59; 23.01 10:00; 23.01 14:38; 23.01 15:21; 02.02 12:00; 16.02 10:33; 17.02 08:30; 17.02 10:29;
To report this post you need to login first.
Postitas:

täitsa mõistetav, et paljud vanemad ei oska last tulemuslikult juhendada ja motiveerida. aga oskused on õpitavad. siin võiks ju olla mõttekoht, kust edasi minna.

Halloo, vanemad peavad tööl käima. Nad ei saa lapsi juhendada hommikust õhtuni, kas sellest ei saa aru.

Rääkimata sellest, et õpetaja saab õpetamise eest palka – nii et ta võiks vähemalt üritada. Samas on kooli lollid valikud miski, mille vastu ka õpetaja ei saa.

teema oli ju sellest, et õpetajad lahkuvad töölt.
ma ei arva, et lapsevanemate kisa, ei saa – ei taha – ei oska!, selles mõttes olukorda kuidagi parandaks. pigem vastupidi.

+2
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 23.01 16:06; 24.01 09:13; 25.01 14:09; 17.02 10:35;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Selle asemel, et panustada toimivasse distantsõppesse ja teha selle nimel pingutusi, käib üks jama – kord koolis, kord distants. Viirusehirm ja teadmatus homse ees (kas kodus või koolis) on nii õpetajatel, õpilastel kui ka vanematel. Paraku hakkavadki õpetajad järjest lahkuma. Niigi on niru seis nendega.

Tõesti täiesti ajuvaba. Proovi ise nii tööd teha, et kord pead olema distantsil, siis ronima kohale, siis andma poolele klassile distantsilt ja poolele kohapeal.. No mida? Igatahes on laste vaimsele tervisele ka toetavam see kui neil on kindel režiim distantsõppel, kui see, et iga päev võib olukord muutuda.

Absoluutselt nõus!

+3
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 13 korda. Täpsemalt 23.01 10:47; 23.01 12:58; 23.01 13:05; 23.01 15:10; 23.01 16:40; 23.01 17:43; 23.01 18:32; 24.01 10:12; 24.01 13:35; 24.01 13:59; 24.01 14:22; 17.02 11:55; 17.02 12:45;
To report this post you need to login first.
Postitas:

No aga see ongi ju dilemma, kui pooled või enamgi lapsevanemad ei soovi distantsõpet, HTM üritab iga hinna eest distantsõpet vältida ja siis paar õpetajad järsku arvavad, et nende pilli järgi peab asi käima. tegelikult on see ju õpetajate poolt ka väljapressimine. Ma olen suht veendunud, et needsamad õpetajad ei soovi end vaktsineerida kah vaid tahavad, et kõik kohad oleksid kinni ja viirus kuidagi ise ära kaoks.

+1
-4
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Jah kahjuks on meie kooliõpetajad selline eliit, kes uuendusi vastu ei võta muudmoodi kui vaid läbi valu ja sunni. Mina leian, et see on hea kui need kõige jonnakamad lahkuvad ja paindlikumad jäävad. Keemiat ongi täiesti ok kui õpetab bioloogia õpetaja ja iga intelligentne inimene suudab ma arvan põhikooli matemaatika selgitamisega hakkama saada oma ja ka võõrastele lastele.  Koolis õpetajana tegutsevad on kindlasti ka võimelised gümnaasiumi osa matemaatika endale nii palju selgeks teha, et see piisavalt hästi gümnasistidele lahti mõtestada. See osa nagunii suuremas osas kordab põhikooli sisu.

 

0
-5
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt 22.01 22:52; 22.01 23:29; 23.01 10:19; 24.01 13:45; 17.02 12:22;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Jah kahjuks on meie kooliõpetajad selline eliit, kes uuendusi vastu ei võta muudmoodi kui vaid läbi valu ja sunni. Mina leian, et see on hea kui need kõige jonnakamad lahkuvad ja paindlikumad jäävad. Keemiat ongi täiesti ok kui õpetab bioloogia õpetaja ja iga intelligentne inimene suudab ma arvan põhikooli matemaatika selgitamisega hakkama saada oma ja ka võõrastele lastele. Koolis õpetajana tegutsevad on kindlasti ka võimelised gümnaasiumi osa matemaatika endale nii palju selgeks teha, et see piisavalt hästi gümnasistidele lahti mõtestada. See osa nagunii suuremas osas kordab põhikooli sisu.

No tõesti, praktiliselt probleemi pole. Kõik on hästi. Kes siis koolis õpetada ei oskaks, loomulikult, eriti veel kõiki aineid.

Väga hästi tullakse toime klassitäite õpetamisega, kui ise asja oskad, teada värk. Väike küsimus ainult, millal need bioloogiaõpetajad omaenda bioloogiatunnid ära annavad, kui peavad matemaatika veel kõrvale võtma, selle eksamitasemel umbes 70 inimesele selgeks tegema ja haldama kogu dokumentatsiooni, looma ülesandeid, neid kontrollima ja tagasisidestama, järele aitama jne?

Ei ole probleemi, muidugi! Umbes sama vähe kui tõlkimisega, kui keelt oskad, või vetelpäästmisega, kui ise ujuda oskad, või raamatukirjutamisega, kui kirjutada oskad.

+5
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 13 korda. Täpsemalt 23.01 10:47; 23.01 12:58; 23.01 13:05; 23.01 15:10; 23.01 16:40; 23.01 17:43; 23.01 18:32; 24.01 10:12; 24.01 13:35; 24.01 13:59; 24.01 14:22; 17.02 11:55; 17.02 12:45;
To report this post you need to login first.
Postitas:

HTM üritab iga hinna eest distantsõpet vältida ja siis paar õpetajad järsku arvavad, et nende pilli järgi peab asi käima. tegelikult on see ju õpetajate poolt ka väljapressimine.

Oot-oot, muidu leiab ju kogu Perekool, et kui palga ja/või töötingimustega rahul ei ole, siis ära vingu, vaid otsi uus töö. Nüüd õpetajad just seda tegidki ja ikka on halvasti? Või meil on mõned sellised ametid, et kui sinna juba sattunud oled, pead (sõna otseses mõttes) oma elu hinnaga ikka nii kaua kohal käima kui võimalik, et käopoju parema eksamitulemuse saaks?

+3
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 24 postitust - vahemik 61 kuni 84 (kokku 84 )


Esileht Koolilaps Nii vihane kooli peale