Minu pojal(6.a) on tekkinud tugev tõrge pesemise suhtes. Iseenesest ta naudib väga vett ja korra nädalas on meil kindlasti vanniskäik, aga ka sinna meelitamiseks pean ma alati vaeva nägema. Kui on juba vannis, mulistab ja katsetab seal heal meelel.
Samas leian, et 6.a laps peaks juba õppima leppima, et igapäevane pesemine on päevarutiini osa, mis ei kuulu vaidlustamisele.
Väiksemana ei olnud pesemine nii keeruline, aga praegu püüab ta isegi kätepesust eemale hoiduda.
Lisan juurde, et lapsel on diagnoositud Aspergeri sündroom, ja teatud teemad on meil eriti keerulised(nt söömine). Seega ei tööta ka kõik mudelid, mis ehk \”harju keskmiselt\”.
Samas on ta äärmsielt mõistlik tegelane nii et mõnes asjas on läbirääkimised päris viljakandvad.
Ehk keegi aitb mul mõelda, kuidas muuta pesemiskogemus positiivseks?