Teema: Kodu müük

Pead ära ostma siis.

Ei ole sellistest õigustest midagi kuulnud. Takistada saab ainult see, kes sinna midagi panustanud on (raha enamasti).

Ei ole sellist õigust olemas. Loeb ainult see, kelle oma kinnisvara on (kelle nimele kinnistusraamatus kantud). Teatud juhtudel muidugi saab kohtusse enda panuse kompenseerimist nõudma minna, nt kui ei ole omanik, aga panustanud selle kinnisvara renoveerimisse suuri summasid ja neid kulutusi on võimalik nt tšekkide v pangaülekannetega tõestada. Loevad ainult tõestatavad faktid, emotsionaalset ja moraalset panust/väärtust ei hakka keegi arvestama ja seda ongi võimatu arvestada, sest selle väärtus pole lihtsalt millegagi mõõdetav ega tõestatav ühegi dokumendiga.

#3351793:

Ei viitsi minna telefonis seadusi lappama, aga kas mitte perekonnaseaduses ei olnud punkt, et perekonna alalist eluaset ei tohi ilma abikaasa nõusolekuta müüa. Aga kas on seaduse silmis perekond, kui mees ja naine niisama ilma registreerimata patuelu elavad, pole uurinud.

See omanik ei pruugi ju elukaaslane olla – võib-olla on ema tüdinud ahiküttega majas elamisest (emaga elav täiskasvanud laps ei aita küttagi) ja ostaks hoopis keskküttega korteri. Mida seadus sel juhul arvab, selle täiskasvanud, aga ema kulul elava lapse õigustest?

#3351752:

Millised õigused on sellel inimesel kelle jaoks on sellel kodul hingeline ja moraalne väärtus aga see ei kuulu talle?

Sellel inimesel on õigus pärast väljakolimist käia mõnikord üle tee seismas ja oma endist kodu kurvalt vaatamas. Aga ka seda ei tohi eriti sageli teha (ahistamine).

#3351793:

aga kas mitte perekonnaseaduses ei olnud punkt, et perekonna alalist eluaset ei tohi ilma abikaasa nõusolekuta müüa

On küll, aga see käib ühisvara kohta.

Mitte mingeid õigusi pole. Eesti Vabariigi põhiseadus ütleb, et eraomand on puutumatu. See tähendab seda, et kellelgi teisel ei ole mitte mingit mõju sinu eraomandile.

ei ole õigust kobiseda ja kogu lugu. erandiks olukord, kui selline nõue on sisse kirjutatud kinnistusraamatusse (nt et vanaema võõrandab maja lapselapsele, aga tal on õigus selles elada kuni elu lõpuni)

meil on olnud sellise emotsionaalsete nõuete teemaga veidi pistmist:
oli kunagi tsaari/eestiajal üks talu tallinnas, hiljem hakati selle põldudele maju ehitama. praegu on see ala tihedalt maju täis ehitatud. esialgsed omanikud said 1990ndatel osa maast tagasi, ülejäänud maa eest, kuhu olid 1950ndatel ja hiljem maju ehitatud, said aga riigilt kopsaka kompensatsiooni.
meie maja on peale ehitamist 3x omanikke vahetanud, aga sellegipoolest, kui ostsime, siis hakkas mingi naabrite sugulane, kui naabritele külla sattus, ka meiega kobisemas käimas, et miks oleme “valesse” kohta lilled istutanud ja miks mingi põõsa ümber istutasime või puu maha võtsime, sest tema – 80a mutikese – vanaisa ise! olevat selle ju kunagi meie maale istutanud.

kui teemaalgataja teooria oleks pädev, siis ei oleks tohtinud selle mutikese arvates mitme kvartali ulatuses keegi maju ega kortereid osta-müüa või aias midagi istutada ilma selle mutikese nõusolekuta.

No mis te vaidlete. Teemalgataja teeb täpsustava remargi asja kohta ja saabki täpselt kirja panna, kuidas see käib.

kui inimene on maksnud elukoha kodulaenu või ulatuslikke remondikulutusi, on tal võimalik seda kohtus tõestada ja kohus võib ka seda arvesse võtta mingites olukordades

#3351973:

#3351955:

kui inimene on maksnud elukoha kodulaenu või ulatuslikke remondikulutusi, on tal võimalik seda kohtus tõestada ja kohus võib ka seda arvesse võtta mingites olukordades

Siis saab ta nõuda selle raha hüvitamist, mida inimene on panustanud teise kinnisvarasse (ja saab seda tõendada, pangaandmete ja tsekkidega), ükski kohus ei hakka selle eest teda kinnisvara mõttelise osa vms omanikuks vormistama!

seda muidugi mitte, aga nii palju õigust tal sellel juhul on, et ta oma osa ulatuses võib saada raha tagasi. asi seegi

#3351973:

#3351955:

kui inimene on maksnud elukoha kodulaenu või ulatuslikke remondikulutusi, on tal võimalik seda kohtus tõestada ja kohus võib ka seda arvesse võtta mingites olukordades

Siis saab ta nõuda selle raha hüvitamist, mida inimene on panustanud teise kinnisvarasse (ja saab seda tõendada, pangaandmete ja tsekkidega), ükski kohus ei hakka selle eest teda kinnisvara mõttelise osa vms omanikuks vormistama!

Jah, aga see ole nii, et korjad tšekid ja siis kohus hüvitab 100% sinu panuse. Kohus lahutab sealt kohe maha inimese enda nö sees elamise amortisatsiooni. See inimene ise tarbis ka oma remonditud ruume vms. Ma täiesti usun, et kohus võtab poole kohe maha või raamatupidamislikult on kõigel ju mingi iga, ostad mingi seadme ja kolme aastaga amortiseerub ära ja isegi kui ta töötab, siis on ta nö maha kantud.

#3351837:

#3351793:

aga kas mitte perekonnaseaduses ei olnud punkt, et perekonna alalist eluaset ei tohi ilma abikaasa nõusolekuta müüa

On küll, aga see käib ühisvara kohta.

#3351839:

Ei ole sellist punkti. Sellised reeglid kehtivad üksnes ühisvara suhtes – st nt juhul, kui mingil põhjusel abielu ajal soetatud kinnisvara (ühisvara suhte puhul) ei ole kinnisturaamatusse kantud ühisvarana, siis notar, nähes, et isik on abielus ja kinnisvara on soetatud abielu ajal, peaks välja selgitama, kas see on ühisvara või lahusvara ja kui lahusvara ei ole tõendatud, siis on tegemist ühisvaraga ja siis ei ole mitte abikaasa nõusolek peresuhte pärast, vaid omandiõigusest tulenevalt.

teil ei ole õigus. mingit vahet pole, kas ühisvara või pärandi/kinkelepinguga saadud kinnisvara – kui tegemist on pere elukohaga, ei saa seda võõrandada ilma abikaasa nõusolekuta. lähiminevikus korduvalt kokku puutunud selle teemaga, noataril peab olema enne tehingut abikaasa nõusolek. nõue ei laiene ainult neile, kellel on sõlmitud varalahusus.

#3352297:

Mis seob selle kinnisvaraga hingeliselt nibg mis suhe on omanikuga?

Mis vahet seal on?

#3352297:

Mis seob selle kinnisvaraga hingeliselt nibg mis suhe on omanikuga?

Minul tuli kohe seos lapsepõlvekoduga, kuhu kõik (täiskasvanud ja eraldi elavad) lapsed võrdselt on panustanud, kuid mis testamendiga ainult ühele lapsele jäetakse.