See on minupuhul täiesti müstiline…olen alati suht suure isuga olnud ja kergelt \”käima\” läinud ja kõik on supper…
Selle rasedusega on asjad aga täitsa hullud. Algusest peale on seksiisu suht olematu ja kui on, siis käima peab ikka tõmbama ja eriti lihtne see ei ole. Tean mida tahan oma mõtetes ja ka mees teab, kuid siis kui asjaks läheb, tundub kõik kuidagi vastumeelne…see on nii jube.
Vahel tundub nii vastumeelne see kuidas mees mind puudutab ja silitab…See ei ole ju normaalne.
Eelmise rasedusega sellist probleemi ei olnud..kõik käis tavapäraselt edasi ja ka nüüd kahe raseduse vahel oleval ajal oli kõik normaalne..isu oli ja kõik oli korras.
Vahel kui meeletu isu tuleb ja kohe asja kallale asuda, siis ka see nagu \”lahtub\” tegevuse käigus…
Kas on veel minusuguseid saatusekaaslasi?
Need kellel voodielu liigagi hea, ei pea siis teemasse seda mainima tulema;)
Teema: No ei taha seksida :(
Ebakindlus räägib sinus..
Saatusekaaslane pole ses suhtes, et voodielu ei olnud juba pärast esimest rasedust eriti lilleline. Aga mul on ka üsna harva viimasel ajal tuju.
Raseduse ajal on su hormoonid teistmoodi. Mis sellest, et esimese rasedusega polnud, iga rasedus on erinev. Küllap pärast läheb jälle üle.
Olen 30 nädalat rase ja seksinud terve raseduse jooksul 2 korda. No lihtsalt ei taha ja kõik. Ootan ka teist last ja esimest oodadets oli isu ikka väga hea. Mees ka on mõistev. No, mis ma ikka ennast sunnin kui ei taha. Küll see isu kunagi tagasi tuleb:)
Kui sa oled oma rasedusega veel alguses siis ma võin sind lohutada et see läheb üle.
Esimese rasedusega nii kui rasedaks jäin kadus isu, endale ka suureks imestuseks – asemele tuli meeletu uni. Kui rasedus edasi arenes siis mu isu aina kasvas.
Nüüd teise rasedusega sama moodi. Minu mees ei tee nägusid sest ta saab aru. Ja kuna suuseks ei ole meile kummalegi \”võõras\” siis niikaua lepib mees sellega.
Mis peamine räägi oma mehega – mõni vähe kinnisem ekseplar võib tõepoolest arvata et su tunded on jahtunud või kuuluvad ainult lapsele.
Muidu mul pole vastu aga suhteliselt ebamugav on, kõht ikka raske ja ma ei saa endast anda 100%.
esimesega oli isu, mehel ei olnud. teise rasedusega pole isu ja mehele ma eniveis ei ole atraktiivne. aga no mõistan ka teda- olen juba suure kõhuga ja lapse liigutused seksiajal pole eriti ägedad.
Mul polnud ei esimese ajal isu ega teise ajal. Olen samuti palju tülitsenud sellepärast:( kuid peale esimest last läks umbes aasta ennem kui nö sama isu tagasi tuli ja just siis kui olin veel eriti sõiduvees, jäin teist korda rasedaks…nii et nüüd jälle isu null:(
Mul on ka selle isuga kehvasti. Mees isegi ei kommenteeri, vahel nagu üritab midagi, aga kui näeb, et mul huvi pole, siis taandub. Alguses sundisin ennast, aga ükskord oli nii vastumeelne, et ajas nutma. Siis selgitasin vähe mehele ja ta saab suurepäraselt aru. Naerab isegi veidi mu üle. Mina aga muretsen ikka, et mis ta oma peas tegelikult mõtleb ja kui palju kannatab…
Vahel ikka juhtub ka midagi, nii paar korda kuus. Ma ei saaks öelda ka, et üldse isu pole, aga need hetked on nii lühikesed ja valel ajal, et nende ajendil midagi ei juhtu.
Nüüd kui liigutusi juba tunnen, on üldse kehvasti, nüüd oleks nagu kolmas isik ka juures. See on täielik turn-off 😀
Sama siin. Mingit isu ei ole. Tunnen end kohmakana ja see, et kolmas juures on minu jaoks samuti segav. Nädalaid alles 22+ ja loodan, ehk läheb üle. Mehest jube kahju.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
