Teema: No kui ma ei armasta kaisus magada…

#4194789:

Naine ei loobuks heast asjast, midagi on mäda teie suhtes.

Muidugi on nende elus paljugi mäda, see mees on siin korduvalt ju halanud. Muuhulgas ka sellest, kuidas ta oma naist pole absoluutselt toetanud ja on ka armukest pidanud.

#4194788:

See ei vasta minu arvates tõele, mul on enamus sõprusringkonnas 20+ aastat koos, seks on kõigil alles ja mitte niisama vahekord, vaid ka kirglik seks. Ma ei kujuta ette, et ma elan oma mehega koos ja temaga füüsilist suhet ei ole, alati ei pea küülikute kombel pidevalt tonksama, aga puudutus, lähedus, hellus ja kirg on paarisuhtes minu arvates väga olulisel kohal ja selleta ma abielu ette ei kujuta. Me oleme sõprusringkonnas korduvalt rääkinud, et kui seks ära kaob, siis ilmselt lähevad enamus muud teemad tuhmiks ja elutuks, sest lähedus on igale inimesele siiski oluline ja ma ei tea inimest kes ei tahaks, et teda armastataks.

Loomulikult ikka valdav enamus tahab, et teda armastatakse ja hoitakse, aga see on umbes nagu kuldmedaliga kooli lõpetamine, et kõik ei saa. Samamoodi ei pääse kõik enam isegi gümnaasiumidesse, isegi nii elementaarne asi on raske.

Aga hoidmine ei ole ainult seksiga seonduv. Ja minu vastus oli mõeldud selles osas, et ühel siin on ainult seks. No seks ei ole piisav. Ei pea olema ühe teki all või kaisus, et olla lähedased. Ka see on lähedus, et koos magama minnakse ja teineteisele silma vaadatakse või räägitakse või loetakse raamatut koos või kes teeb tööd voodis vms. See on ka lähedus.

Seega ometi seksitakse ilma armastuseta ja täiesti üheöösuhteid pidades, millest mina samuti aru ei saa. Ka minu jaoks on oluline truudus ja pigem näen seksi kui armastuse väljendamist, kuigi kõlab klišeena. Ükskõik siis, kuidas. See on ilmselt ka sellel mehel nii, kes ma ei tea, on ta petnud või mitte, et ikkagi oma naise juurest ei taha kusagile minna ja siis sarjabki, et naine loobus seksist.

Ilmselgelt TA ei ole ainuke, kellele ei meeldi kaisus magada. Mind on õnnistatud mehega, kes ise ka seda ei harrasta. Vahest ikka unes trügib minu kõrvale nii et pool voodit on tühi, mina 10cm laiusel äärel ja tema kohe minu kõrval 😀 aga õnnestub teda minema lükata ja see on üsna harv juhus siiski. Alguses ikka jah, kaisutasime palju. Aga aastad möödusid ja nüüd ikka soovime magada. Minul on ka ahistamistunne peal, kui keegi mulle näkku hingab ja kinni hoiab. Abikaasa teab seda ja viskab pigem selle üle nalja, et mul on klaustrofoobia vms 😀 mitte et ma teda vähem armastan selle pärast.

Keegi soovitas teist tekki võtta – väga hea soovitus, meil oli vahepeal see periood, kus mul oli tohutult külm ja abikaasa võttis terve tekki endale, võtsin lastetoast teise tekki ja väga hea oli. Laiem voodi küll ei aita.

#4194698:

#4194646:

Noh ma loodan, et selline asi pole deal breaker… Poolhuumoriga öeldud, aga mul pärast 45 eluaastat ja 20 aastat kooselu lihtsalt polnud enam üldse isu seksida ja ega meil kunagi kirglik suhe pole olnudki, pigem mõistuse. Ja mulle läks see maksma abielu. Maja, mis mulle kallis unistuste kodu, läks pooleks jne. Ma pole isegi murtud selle tõttu, lihtsalt nendin fakti ja mõneti kergendus. Lihtsalt et sellele eelnes selline rahuolematus pikalt. Aga ega see teemaga väga ei seostu, lihtsalt ma ise teinekord nagu olen imestunud, et pagana seks, kuidas sellel saab olla seos kinnisvara, laste turvatunde jms asjadega. Sest me ei tülitsenud kunagi, väga lihtsalt saime kõik muud elulised asjad koos tehtud.

Aga seks ja öösiti kaisutamine on täiesti erinevad asjad. Minul on oma kaaslasega väga elav seksielu, aga kui ta magama jääb, lähen teise tuppa magama, sest mina temaga koos magada ei saa. Aga muidu on sinu jutt muidugi õige, kurb jah, et seks ja muu elu on nii palju seotud. Mul oli ka eelmise mehega tore elu, koos maja ehitatud meie maitse järgi, kodu loodud, lapsed jne, igas asjas ühel lainel jne. Aga seks oli tõesti selline tavaline. Ja mees armuski teise naisesse ära, ju siis seks temaga oli palju parem. Ka kogu elu läks pea peale, saime küll uued eluasemed, aga see pole ju sama, kui sul on hoole ja armastusega endale ehitatud maja, kus sa oled väga kaua elanud, lapsi kasvatanud. Ka sobisime tegelikult inimestena oma mehega palju paremini kui nüüd uute kaaslastega. Mul on uue kaaslasega seks ülihea, aga ta iseloom pole kiita, erilisi ambitsioone elus pole jne, jne. Mina valiks teine kordki pigem mõistusega, aga meestel vist on seks ikkagi number üks maailmas, vahet pole, mis ülejäänud elust saab.

No just, meie lugu siis täpselt samasugune!

#4194878:

#4194746:

#4194662:

Ja teiseks – see oli ju laste kodu! Millises rahas seda mõõta saab ja miks peavad nemad meie sekselu tõttu selle läbi tegema. Mulle pähe ei mahu.

Sest enamus mehi on valmis loobuma majast ja laste heaolust, aga mitte seksist. Nii on ja jääb. Sellest ongi naistel väga raske aru saada. Nii et, kui tahad säilitada oma elu nii nagu on, siis tuleb mehele seksi anda isegi kui ise üldse ei taha. Kui kuivale jätad, siis hüvasti hea mugav elu, lahutus on vältimatu.

Nii võikalt kui see “seksi andmine” ka ei kõla, siis puhas tõde! Ja toimub miljonites kodudes. Sest naisele, kes ei saa magada kaisus või mehega samas voodis, ei vaadata viltu. Aga kui naine on üle 45, mitu last sama mehega kasvatatud töö kõrvalt titeeast teismeliseni, mõistuse suhe üle 20 aasta ning ta järjest vähem ja vähem tahab seksi, siis tema on sildistatud perelõhkujaks. Kirglik suhe olevat toksiline ja mõistuse suhe õige valik – nõus! Aga kui kirge pole ja mu füsioloogilised vajadused seksi suhtes on väga väikseks jäänud aastatega, siis ma olen perelõhkuja?! Aga füsioloogia ongi erinev – mõnedel on kõht kinni, teistel vererõhk kõrge jne…. – see pole sotsiaalne probleem. Neid, kes pärast 20 aastat mõistusesuhet iga öö kaisutavad, on ülivähe, kõik mõistavad. Aga mitu korda nädalas seksida samadel tingimustel on norm?! Ehk siis ma arvan jah, et kellel pole seksiisu võtta, aga kuuse alla kolida ei taha, need “annavad seksi”. Ja mitte korra, vaid regulaarselt, pikka aega niimoodi, jätkusuutlikult ???? Ja kui ära vingerdad, siis muutub ka muidu nii hea ja sõbralik mees vaenulikuks. Ma ei tea, mis mu otsus oleks olnud, kui mul poleks olnud piisavalt enda vara. Ja NB! asi pole ju selles, et appike, mis mu küüntehooldusest nüüd saab, vaid selles, et kuidas tagada lastele samasuguse elu ja turvalisuse jätkumine. Ma ei saa oma Viimsi majas kasvanud lapsi viia X linnaosa korterisse, sry… Ja selle jauramise mõte on – me mehega oleme terve elu andnud endast parima, hoidnud üksteist ja lapsi, aga tänu sellele pagana seksile, mis on lihtsalt mingi füsioloogiline asi, nagu häda nr 2:D on elu ja valikud peapeal. Frigiidne naine jaurab, parastatakse nüüd – aga see on julm ja sildistamine.

Mina ei tea, millest te räägite. Minu mees tahtis seksi isegi vähem, kui mina. Tema oli alati magama minnes see, kes esimesena selja keeras, ei mingit intiimsust. Rääkida, et kõik mehed tahavad hullult seksi, ma tahaks teada, kellel on sellised mehed. Meie suhe ei jäänud muidugi püsima. Vale mehe valisin.

#4194821:

Mina pole küll siin ühtki sellist vastust näinud, et oleks ainult seks. Räägiti sellest, et inimestena ei sobita nii hästi kui eelmise mehega, kellega seksielu oli tagasihoidlikum. See ei tähenda ometigi, et pole tundeid, armastust ja et oleks ainult seks.

On hästi palju näiteid, mis on sobivus ja eks igaüks ise teab, mis on tema jaoks sobivus, aga kui inimene kirjutab sedasi: ”Mul on ka uus suhe, seksime päevade kaupa, alati mitu korda järjest, väga hea on jne, jne, aga minu jaoks see ei kaalu üles sobivust inimestena ja muud toredat elu.”
Siis jah, pole suhet, on seksisuhe/seksisõber. Mõtlen niipidi, et oletame, et mul sureb lemmikloom ja kui uue lemmiku võtan (kes varem, kes pea kohe surma järgselt), kui palju mõtled igapäevaselt eelmisest suhtest/eelmisest lemmikust? Mitte just tihti, loomulikult südamesopis on siiski pereliige ja uus ei asenda eelmist ja pole koopia eelmisest lemmikust, kuid siiski teed nö ruumi uuele lemmikule ja mitte teadlikult, vaid südame ja hingega. Ekside võrdlus on nõme selles suhtes, et võrrelda saabki seda, kas sobib või mitte, aga mitte eksiga.

Kui ikka eelmine suhe oli nii hea ja olid lapsed, klapp ja kõik muu sobivuse alla käiv, siis jah, selle sobivuse vastu ei saa mitte ükski uus. Minu meelest on teatud teemad nagu sõltuvused (ka hasartmängurlus nt), liiga erinev päevarütm (üks tahab ekstreemsusi, nt mägesid ronida või töötab pikalt kuskil Iirimaal näiteks või tegeleb mingi hobiga, mis võtab aastast enamuse) jne, mis tõesti on ületamatud. Aga niisama sobivus…. kui on hea koos olla ja on seks, aga ikka ei sobi piisavalt, siis äkki tuleks otsida keegi kolmas, kes sobib paremini sellest praegusest ja kes on võrreldav eksiga.

Eneserahuldamine selles suhtes, et ka see tung ei teki iga päev, tekib vahest ja naistel seotud ka seksiisu hormoonide, päevadega jne, mees võiks sellest aru saada, aga kompromiss peaks jah olema.

#4194878:

Ja selle jauramise mõte on – me mehega oleme terve elu andnud endast parima, hoidnud üksteist ja lapsi, aga tänu sellele pagana seksile, mis on lihtsalt mingi füsioloogiline asi, nagu häda nr 2:D on elu ja valikud peapeal. Frigiidne naine jaurab, parastatakse nüüd – aga see on julm ja sildistamine.

Ja tegelikult on ju see seksiisu tihti kadunud sellepärast, et mees ei ole oma naisele mingit tähelepanu pööranud, on solvanud mingil moel, armukest pidanud jne, jne. Ega see nüüd nii lambist ka ära tegelikult ei kao.

#4194915:

Ja tegelikult on ju see seksiisu tihti kadunud sellepärast, et mees ei ole oma naisele mingit tähelepanu pööranud, on solvanud mingil moel, armukest pidanud jne, jne. Ega see nüüd nii lambist ka ära tegelikult ei kao.

Ma arvan, et eriti hull on see pikkades suhetes. Mul tekkis paar aastat tagasi ajutine sümpaatia ühe inimese vastu, kes võluski kannatlikkuse ja abivalmidusega. Olen nimelt jube kobakäpp ja tolleks hetkeks oleks pidanud oskama teatud asju, mis kindlasti olid mõne jaoks naeruväärselt lihtsad ja pehmelt öeldes halva mulje kujundajad, kes hindab inimese nö käelist või mentaalset tegevust. Mõnel lihtsalt puudub see käe-aju koordinatsioon või tekib hiljem ja tõesti, usaldus kujunes sisuliselt tundide jooksul või iseg poole tunniga.

Nüüd, suhtes olles, kui ikka mees sulle teatab pärast mõnda koosoldud aastat, et sa ei oska süüa teha või miks sa selline ja selline ei ole või laussolvab l.tsiks, kolliks vms, siis tõesti ei kao mitte seksiisu, vaid tunded. Samamoodi on voodis erinevate asjade proovimisega. Kui ei tunne, et teine pool tahab kaasa tulla, solvub juba sellest, et eraldi tekkide all magatakse või solvab/alandab, siis need suhte ei toimi. Sellepärast ma arvan päris paljud otsivadki ”räpast” keppi, et seal saab lõdvaks lasta, ei pea muretsema, et keegi naerab, mõnitab, ütleb asju, mis solvab. Nii et, võib ka nii olla, et pöörab pidevalt tähelepanu, seksib, magab ühe teki all, aga pole sobivust, nagu eelpool sobivusest räägiti. Teed ära ja astud edasi, piltlikult öeldes. Nii et teemas ongi oluline usaldus. Usaldus öelda, ei, ma ei taha magada kaisus. Teine aktsepteerib ja temale tullakse siis teiselt poolt vastu. Miks oled frigiidne, miks seks ära kadus jne. Naistel käib armastus ikka kõrvade ja kohtlemise kaudu.

#4194914:

Kehakeelest on näha kas paar üksteisest hoolib ja teineteist austab, armastuse tunne võib olla päeviti ja aastati erinev ja muutuv, aga hoolivus ja austus on need mis koos hoiavad.

Mnjah, see on alatine küsimus, et kuhu see armastus siis “lootusetutel paaridel” kadus, alguses ju oli. Armastus ei kao, aga ta mattub kõikide pisikeste ebameeldivate ütluste, grimasside, mittearvestamise, solvumise, nägeluste ja pisitülide (isegi kui midagi suurt sigadust pole toimunud, kui on, siis see on kohe laviin)  ja kõikide negatiivsete pisikeste liivaterade alla, niiet seda ühel hetkel poleks nagu olnudki. On ehk isegi alles, aga ei paista enam kuskilt välja.  Ja selles on oma osa mõlemal poolel, mitte et ühel hetkel naisel hakkas midagi ja ta enam seksist ei hooli ja seksi ei anna.

Mina magaks lihtsalt eraldi voodis, kui mehe vähkremine magada ei lase. Ma ei näe mingit mõtet ühes voodis olla, kui kaisus olla ei taha olla ja mehe pärast magada ka ei saa. Endale muidu  meeldib peale 20aastat ikka üks tekk ja  kaisus magamine. Aga mugavalt kaisus magamine vajab natuke harjutamist minu meelest. Unes niikunii inimesed liigutavad ennast, ega seal kaisus kogu öö ei saagi olla.

#4194940:

#4194914:

Kehakeelest on näha kas paar üksteisest hoolib ja teineteist austab, armastuse tunne võib olla päeviti ja aastati erinev ja muutuv, aga hoolivus ja austus on need mis koos hoiavad.

Mnjah, see on alatine küsimus, et kuhu see armastus siis “lootusetutel paaridel” kadus, alguses ju oli. Armastus ei kao, aga ta mattub kõikide pisikeste ebameeldivate ütluste, grimasside, mittearvestamise, solvumise, nägeluste ja pisitülide (isegi kui midagi suurt sigadust pole toimunud, kui on, siis see on kohe laviin) ja kõikide negatiivsete pisikeste liivaterade alla, niiet seda ühel hetkel poleks nagu olnudki. On ehk isegi alles, aga ei paista enam kuskilt välja. Ja selles on oma osa mõlemal poolel, mitte et ühel hetkel naisel hakkas midagi ja ta enam seksist ei hooli ja seksi ei anna.

Siin on veidi tegemist idealiseerimisega ehk teine pool ei tohi teha grimasse, solvuda ja muid inimlikke asju. Suhtes ei tohi olla vaimset ega füüsilist vägivalda, alkoholism on samuti välistatud, petmine on üldse eraldi teema, aga üksteisega kohandumine ja teise inimeseks pidamine peaks olema suhte loomulik osa.

Ei saa olla nii, et paned teise inimese pjedestaalile, teed temast pooljumala ja siis imestad, et miks ta solvub, teeb grimasse ja muid sulle sobimatuid asju? Tegelikult on teine pool ju samasugune, solvub, ütleb halvasti kas väsimusest või ärritumisest ja see on inimlik. Küsimus tekib, et kas me aktsepteerime mõlemal poolel neid negatiivseid külgi, sest need ei ole ju ainult teisel poolel vaid minul samuti või tahaksime endiselt, et kõik on ideaalne nagu minu peas on see ideaalne loodud?

Muidugi on nii, et kui teine pool teadlikult on õel ja teeb meelega haiget, siis sellele vabandust ei ole, aga kui halvasti ütlemine juhtub väsimusest, tüdimusest ja muust normaalsetest päeva jooksul käivatest tunnetest, siis ei tuleks seda isiklikult võtta vaid paramatu osana inimesest, sest see käib elu ja iga inimese omaduste juurde.

#4194943:

. Ma ei näe mingit mõtet ühes voodis olla, kui kaisus olla ei taha olla ja mehe pärast magada ka ei saa. Endale muidu meeldib peale 20aastat ikka üks tekk ja kaisus magamine.

Sinusuguseid muidugi leidub, aga suurem osa abielupaaridest magab ilmselt peale 20 aastat eraldi tekkide all ja mõned eraldi voodis isegi. Ma magan peale 20 aastat ühes voodis, aga eraldi tekkide all. Kaisus magasime vast mingid esimesed 5 aastat ja sedagi mitte kogu öö, vaid uinumise faasis.

#4194958:

Naine on saanud umbes 50 aastaseks, kolm last on juba suureks kasvatatud  ning milleks enam mehega seksida, võiks ju niisama sõbralikult koos elada. Eks seksitud juba küll, aitab sellest. Muidu pole suhtel viga. Ma usun, et selliseid naisi on eestis sadu, mehi ka kindlasti, aga vähem.

Tegelikult ei ole selliseid naisi. Mõni mühkam mees tahab lihtsalt niimoodi mõelda, sest ei soovi enda vigu tunnistada, aga tegelikkuses pole nii. Ikka on öeldud halvasti, koheldud nagu mööblit, vaadatud teisi naisi jne, jne. Naised ei otsusta lambist, et nüüd lõpetan lihtsalt ära. 50 aastane naine on veel noor naine, kes seksib hea meelega, kui on normaalne mees. Mäletan, et olin oma mehe peale nii vihane kõigi tema sigaduste pärast, et mõtlesin vahel, et seksiks ükstapuha kellega, peaasi et see poleks minu mees.

#4194784:

Noh ma loodan, et selline asi pole deal breaker… Poolhuumoriga öeldud, aga mul pärast 45 eluaastat ja 20 aastat kooselu lihtsalt polnud enam üldse isu seksida ja ega meil kunagi kirglik suhe pole olnudki, pigem mõistuse. Ja mulle läks see maksma abielu. Maja, mis mulle kallis unistuste kodu, läks pooleks jne. Ma pole isegi murtud selle tõttu, lihtsalt nendin fakti ja mõneti kergendus. Lihtsalt et sellele eelnes selline rahuolematus pikalt. Aga ega see teemaga väga ei seostu, lihtsalt ma ise teinekord nagu olen imestunud, et pagana seks, kuidas sellel saab olla seos kinnisvara, laste turvatunde jms asjadega. Sest me ei tülitsenud kunagi, väga lihtsalt saime kõik muud elulised asjad koos tehtud.

Meil vist sama tee ees. Algul ei lubatud enam kaissu võtta, või kui üldse, siis natukeseks, siis ühel päeval ilmus voodisse 1 asemele 2 tekki, nüüd pole varsti aasta enam seksi olnud ja viimati räägiti, et peaksime eraldi tubades magama hakkama. Kõik ikka sel põhjusel et “siis ma magan paremini välja”. Mis on motivatsioon, et seda kooselu üldse jätkata? Et lapsed pole veel päris suured? Et on ühine kena kodu?

Sest enamus mehi on valmis loobuma majast ja laste heaolust, aga mitte seksist. Nii on ja jääb. Sellest ongi naistel väga raske aru saada. Nii et, kui tahad säilitada oma elu nii nagu on, siis tuleb mehele seksi anda isegi kui ise üldse ei taha. Kui kuivale jätad, siis hüvasti hea mugav elu, lahutus on vältimatu.

Väga hästi öeldud (ehkki siin miinustatakse). Naised kahjuks ei saa sellest aru, mis see 50-aastasele mehele tähendab, kui öeldakse, et nüüd on selle seksi-asjaga kõik. Või meil naine ütles õige pea peale viimase lapse sündi, et kuule, kas me ei võiks selle seksiga nüüd lõpetada?

mees

Mina olen viiekümbine naine ja kinnitan, et naisi on igasuguseid. Ma mitte mingil juhul ei oleks kooselus, kus ma ei saaks head ja regulaarset seksi. Hakata jaurama, et saab ka mujalt seksi, peaasi, et maja ja võimalus oma vanades mälestustes elada jääb, see mind üldse ei kõneta. Iga k… pärast ma ummisjalu kodus ära ei läheks, kuid mina vajan füüsilist lähedust, hea seks on üks osa sellest, ma pean elementaarseks, et minu partner seda mulle ka pakub.

Ja teemasse minnes ka seda, et kogu aeg ei kaisutata ka mind magamise ajal, kuid arvan, kui mees on õige, siis võtab ta ka kaissu nii õigesti, et see on nagu taevas ning miskit ebamugavust ei ole. 🙂

Ma käin tööl, st asju saan ma selle raha eest, kuid füüsilist lähedust pakub ikka partner. Parim aeg ja koht on selleks voodi.